← Eesti

3-15-1586/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised 3-15-1586

  1. jaanuar 2016 Eda Muts FLS Tehno OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. mai 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/013913-41 tühistamiseks. Kirjalik menetlus Kaebaja – FLS Tehno OÜ, volitatud esindaja Vello Luik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet Resolutsioon
  3. Jätta FLS Tehno OÜ kaebus rahuldamata.
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29.02.
  5. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  6. 26.02.2013 teatega nr 12.2-3/13913-1 alustas Maksu- ja Tolliamet OÜ Turvamaailm Tartu (alates 05.05.2015 ärinimega FLS Tehno OÜ) 2013 jaanuari käibemaksu deklaratsioonil kajastatud käibemaksu enammakse õigsuse tuvastamise menetlust. 15.03.2013 koostas maksuhaldur andmete täiendavaks kontrollimiseks korralduse, kohustades kaebajat esitama käibemaksu tagastamisega seotud dokumendid ja andma vajalikku teavet. 13.06.2013 kandis maksuhaldur taotletud enammakse summas 734,75 eurot kaebaja ettemaksukontole. 07.04.2014 koostas maksuhaldur läbiviidud kontrolli tulemusena kontrollakti nr 12.23/13913-32 ja 23.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/13913-
  7. 30.09.2014 otsusega nr 12-2.3/13913-37 tunnistas Maksu- ja Tolliamet 23.05.2014 maksuotsuse kehtetuks, kuna maksukohustuslast ei olnud üheselt ja arusaadavalt teavitatud maksustamisperioodi jaanuar 2013 käibemaksu ning maksustamisperioodide jaanuar ja veebruar 2013 tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse kontrolli alustamisest.
  8. Maksu- ja Tolliamet jätkas OÜ Turvamaailm Tartu üksikjuhtumi kontrolli. 16.10.2014 andis maksuhaldur korralduse, millega alustas kaebaja jaanuar 2013 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse kontrollimist ning kohustas kaebajat esitama tõendeid ja andma selgitusi. Maksuhaldur koostas 21.04.2015 kontrollakti nr 12.2-3/013913-40 ja 19.05.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/013913-
  9. 19.05.2015 maksuotsusega vähendas maksuhaldur FLS Tehno OÜ jaanuari 2013 sisendkäibemaksu summas 2800 eurot, nõudis tagasi perioodi jaanuar 2013 eest alusetult tagastatud maksusumma 734,75 eurot, määras täiendavalt tasumisele käibemaksu jaanuari 2013 eest 2065,25 eurot, suurendas jaanuari ja veebruari 2013 tulumaksukohustust kokku 1557,08 eurot, sotsiaalmaksukohustust 3758,99 eurot, töötuskindlustusmakseid kokku 289,60 eurot ja kogumispensioni makseid kokku 65,94 eurot.
  10. FLS Tehno OÜ esitas 18.06.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Maksu- ja Tolliameti 19.05.
  11. a maksuotsus nr 12.2-3/013913-41 Kaebuse esitaja põhjendused
  12. FLS Tehno OÜ taotleb Maksu- ja Tolliameti
  14. 2015 maksuotsuse nr 12.23/013913-41 tühistamist, kuna leiab, et haldusakt on õigusvastane alljärgnevatel motiividel. 4.1 Maksuotsus on õigusvastane, kuna maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ta on jõudnud samadele tõenditele tuginedes erinevatele järeldustele kui varasemas maksumenetluses. 15.03.2013 korraldusega nr 12.2-3/13913-2 alustatud käibemaksu enammakse tuvastamise menetlus lõppes 13.06.2013, s.o maksuhalduri poolt enammakse kandmisega kaebaja maksukontole. Seega, kogutud tõenditele tuginedes asus maksuhaldur seisukohale, et kaebaja
  15. a jaanuarikuu käibemaksu tagastusnõue on õige ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19.05.2015 maksuotsusega, milles maksuhaldur tugines samadele tõenditele, otsustas maksuhaldur tagasi nõuda perioodi jaanuar 2013 eest alusetult tagastatud maksusumma 734,75 eurot. Maksuhaldur ei ole põhjendanud ega selgitanud, miks on ta oma varasemat järeldust muutnud. Kuna haldusaktis puuduvad põhjendused, siis ei ole järgitud vorminõudeid ning maksuotsus on õigusvastane. 4.
  16. Maksuhaldur on oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna maksumenetlusse ei kaasatud kõiki isikuid, kelle õigusi maksuotsus puudutab, jättes sellega tagamata nende isikute ärakuulamis- ja kaebeõiguse ja tekitades mitmekordse maksustamise olukorra. Kaasamata on 19 isikud, kelle tööjõudu kaebaja rentis RWT Investeeringute OÜ-lt, kes omakorda rentis tööjõudu PHD Tööjõud OÜ-lt. Kaebaja hinnangul võib vaidlusalune maksuotsus mõjutada viidatud äriühingute ja füüsiliste isikute maksukohustust, mistõttu oleks tulnud nad menetlusosalistena maksumenetlusse kaasata, vältimaks mitmekordset maksustamist ja tagamaks nende ärakuulamisõiguse. 4.
  17. Maksuhalduri poolt kasutatud metoodika töötasu maksude suuruse määramisel pole õiguspärane, kuna toob kaasa topeltmaksustamise. Kaebaja on tööjõu renditeenuse tasu üle kandnud teenust osutanud äriühingule. Selleks, et oma töötajatele väljamakseid teha, peavad renditööjõu teenust osutavad äriühingud töötasult arvestama maksud. Kaebaja maksustamise korral oleks tegemist eelnevalt juba maksustatud summade teistkordse samadel alustel maksustamisega. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsusega tekitatud topeltmaksustamist oleks puudutatud isikute maksumenetlusse kaasamise korral olnud võimalik kõrvaldada. 2 4.
  18. Sisendkäibemaksu tagasinõudmine on alusetu, kuna kaebaja on soetanud 31.01.2013 arve nr 313006 alusel RWT Investeeringute OÜ-lt turvatöötaja soojakuid, täites seejuures seaduses sätestatud hoolsuskohustust. Vaidlust kauba olemasolu üle ei ole - maksuhaldur ei ole kordagi seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja on omandanud turvatöötajate soojakud. Kaebaja kinnitab jätkuvalt, et soetas soojakut RWT Investeeringute OÜ-lt, olles teadlik asjaolust, et RWT Investeeringute OÜ ei olnud soojakute valmistaja, vaid vahendaja. Maksuhalduri järeldus, et antud juhul ei olnud poolte eesmärgiks mitte soojakute ost-müük, vaid formaalse arve esitamine, eesmärgiga saada tagasi sisendkäibemaksu, ilma et reaalset käivet oleks toimunud, on paljasõnaline. 4.
  19. Sisendkäibemaksu vähendamine ja tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määramine on alusetu, kuna kaebaja on
  20. a jaanuaris RWT Investeeringute OÜ-lt tööjõudu rentinud, täites seejuures seaduses sätestatud hoolsuskohustust. Väidet, et lepingud töötajatega olid sõlmitud suuliselt, ei ole Karl Tähe kunagi esitanud ja tegemist on maksuhalduri poolt teadlikult eksitava väitega. Kuna kirjaliku lepingu vormistamine võttis täiendavat aega, aga tööjõu renditeenust oli vaja koheselt, toimus esialgu renditööjõu teenuse osutamine suulise lepingu alusel. Kirjalik leping vormistati alates 09.01.2013, RWT Investeeringute OÜ 31.12.2012 arve kajastab osaliselt ka suulise tööjõu rendilepingu alusel osutatud teenust. See seletab ka vastuolu RWT Investeeringute OÜ arve 312117 ja tööjõu rendilepingu 2013-8 vahel. 4.
  21. PHD Tööjõud OÜ ja KP Büroo OÜ nimel sõlmitud töölepingute osas selgitab kaebaja, et Karl Tähe osutas kaasabi PHD Tööjõud OÜ-le ja KP Büroo OÜ-le lepingute sõlmimisel. Asjaolu, et töötajal ei ole kirjalikku töölepingut või nende käes oleval lepingu eksemplaril ei ole töötaja allkirja, ei oma töölepingu seaduse kohaselt õiguslikku tähendust, seda enam, et töötajad kinnitavad kirjaliku lepingu sõlmimist. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kui töölepingu sõlmimise kohaks on tööandja asukoht (Tallinn), mitte aga töötaja poolt faktilise allakirjutamise koht. 4.
  22. Asjaolu, et PHD Tööjõud OÜ on deklareerinud
  23. a jaanuari TSD-l väljamakseid töötajatele, samuti on deklareerinud detsembri 2012 käibedeklaratsioonil 20% määraga käivet, tõendab ja kinnitab poolte vahel tööjõurendi teenuse osutamist. Renditööjõudu kasutas kaebaja, kuna ta ei suutnud tagada abitöölistele pidevat tööd ja ei soovinud võtta endale tööjõu haldamisega seotud ülesandeid (lepingute lõpetamine, töövaidlused).
  24. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et sisendkäibemaksu vähendamine ja tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määramine on alusetu, kuna kaebaja on 2012.a detsembris ja
  25. a jaanuaris RWT Investeeringute OÜ-lt tööjõudu rentinud, täites seejuures seaduses sätestatud hoolsuskohustust. Juhul, kui kaebaja lepingupartnerid ei ole teinud maksuhalduriga koostööd, siis ei saa nimetatud asjaolu olla etteheidetav kaebajale. Vastustaja vastuväited 3
  26. Maksu- ja Tolliamet peab FLS Tehno OÜ kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.
  27. 26.02.2013 teatega alustas maksuhaldur tõepoolest tagastusnõude tuvastamise menetlust, mille tähtaega ta pikendas 15.03.2013 otsusega nr 12.2-3/13913-3; 11.04.2013 otsusega nr 12.2-3/13913-5 ja 13.05.2013 otsusega nr 12.2-3/13913-15, s.t kasutas ära tagastusnõude kontrollimiseks MKS § 34 lg-s 2 ettenähtud tähtaja. Pärast tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud tähtaja möödumist tuleb maksuhalduril aga kas tagastusnõue aktsepteerida või jätta aktsepteerimata ja teha selle kohta kirjalik motiveeritud otsus. Vaidlusalusel juhul lõppes tagastusnõude kontrollimine tagastusnõude aktsepteerimisega ja summa kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole. Tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi selle täitmine ei välista aga edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Erinevale järeldusele jõudmine ei vaja spetsiaalset põhjendust ning niisuguse põhjenduse puudumine maksuotsuses ei muuda maksuotsust põhjendamatuks või ebaseaduslikuks. Põhjendamatu on kaebaja arusaam, et tööjõu kasutamise aluse ümberhindamine ning sellega seoses tööandja maksukohustuse määramine nõuab möödapääsmatult ka töötajate kaasamist maksumenetlusse kolmandate isikutena. Töötajad oleks maksuhaldur pidanud kontrollimenetlusse kaasama juhul, kui tööandja maksustamine oleks muutnud töötajate maksukohustust. Vaidlusalusel juhul ei toonud maksuotsuse tegemine kaasa muudatust töötajate maksustamises. Ei muutunud töötajate maksustamise alus, kinnipeetud summad, maksumäär, soodustused, mahaarvamised jne, ei muutunud ka töötajatele tehtud väljamaksete suurus. Töötajatel ei tulnud seoses palkadega teha mingeid arvestusi ega esitada dokumente. Töötajatele väljamakstud summa oli ja jääb palgatuluks, seoses maksuotsuse tegemisega muutub ainult tööandja (väljamaksja) isik.
  28. Seega ei puuduta FLS Tehno OÜ maksukohustuse määramine töötajate maksukohustust, ja ei kahjusta töötajate maksumenetlusse kaasamata jätmine töötajate õigusi. Tegemist ei ole ka kaebaja topeltmaksustamisega maksuhalduri poolt, vaid näiliku tehingu maksustamisel arvesse võtmata jätmisega ja tegelike tehingute maksustamisega, mis tõi vastavalt MKS § 83 lg-le 4 kaasa kaebaja maksukohustuse suurenemise, millele ei oleks saanud mõju avaldada töötajate kaasamine maksumenetlusse. Vastustaja selgitab, et ta ei ole kontrollimenetluse käigus määranud tööjõumaksude suurust, seega ei saa rääkida tööjõumaksude määramise metoodikast. Kaebajale määratud summa lähtub PHD Tööjõud OÜ deklaratsioonide kohaselt töötajatele arvestatud ja väljamakstud summadest, langedes sellega täielikult kokku.
  29. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsuses on õigesti näilikena hinnatud ka soojakute ostumüügi tehingut kaebaja ja RWT Investeeringute OÜ vahel, millest tulenevalt on õige järeldus, et kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks 31.01.2013 arve nr 313006 alusel. Vastustaja on tõendanud, et arves märgitud tehingut arves märgitud poolte vahel tegelikult ei ole toimunud ja kaebaja oli sellest teadlik, milles väljendubki tema pahausksus.
  30. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et tööjõu rentimist mitme äriühingu kaudu, töömahu arvestuse sisulist puudumist, töötajate teadmatust tööandja isikust ning tööandja kõigi 4 kohustuste tegelikku täitmist kaebaja poolt tuleb pidada eluliselt mitteusutavaks. Samuti ei tõenda olemasolevad dokumendid ja seletused soojakute müüki kaebajale. Kohtu seisukoht
  31. Vaidlusaluses maksuotsuses jõudis maksuhaldur seisukohale, et FLS Tehno OÜ on põhjendamatult sisendkäibemaksu hulgas kajastanud RWT Investeeringute OÜ 31.12.2012 arvel nr 312117 märgitud käibemaksu summas 1563 eurot ja 31.01.2013 arvel nr 313006 märgitud käibemaksu summas 1237 eurot. Arve nr 313006 puudutab soojakute ostmist RWT Investeeringute OÜ-lt ning arve nr 312117 tööjõu rentimist samuti RWT Investeeringute OÜlt. Maksuotsusega vähendas maksuhaldur FLS Tehno OÜ sisendkäibemaksu kokku 2800 euro võrra ning määras FLS Tehno OÜ-le maksukohustuse töötajatele töötasudena arvestatud summadelt (kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kohustusliku kogumispensioni makse).
  32. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja väidete osas, mis puudutab menetlusnõuete rikkumist. Nimelt on kaebaja nii vaidemenetluses kui kohtule esitatud kaebuses seisukohal, et vastustajal ei olnud võimalik eelnevalt läbiviidud maksumenetluse tulemusest jõuda vaidlusaluses maksuotsuses erinevale tulemuseni. Vastustaja on tunnistanud, et ta alustas 26.02.2013 teatega kaebaja 2013 jaanuarikuu käibemaksu tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetlust, mille tähtaega mitmel korral pikendati. Sõltuvalt tagastusnõude kontrollimise tähtaja lõppemisest aktsepteeris maksuhaldur kaebaja tagastusnõude ning kandis 13.06.2013 taotletud summa maksukohustuslase ettemaksukontole. 16.10.2014 korraldusega jätkas maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas 2013 jaanuari käibemaksu ning jaanuari ja veebruarikuu tulumaksu kontrolli. Kohus nõustub selles küsimuses vastustaja seisukohaga, et tagastusnõude aktsepteerimine ja ka selle täitmine ei välista ega keela edaspidi täielikuma kontrolli läbiviimist ning juhul, kui selle tulemusena leiab tõendamist, et taotleja on rikkunud maksuseadusi ja tagastusnõue ei ole põhjendatud, on õigus see maksukohustuslaselt tagasi nõuda. Vastustaja on otsuse teinud MKS § 98 sätestatud tähtaja piires. Kuna antud juhul põhjalikuma maksumenetluse tulemusena maksuhaldur tuvastas, et tagastusnõude kinnitamine ei olnud põhjendatud, oli vastustajal õigus teha eelnevast erinev otsustus ja tagastusnõude summa kaebajalt tagasi nõuda. Seejuures ei ole keelatud korduvkontrolli läbiviimisel kasutada eelnevas menetluses kogutud tõendeid. Korduvkontrolli läbiviimise lubatavus viitab sellele, et põhjalikuma kontrolli läbiviimise tulemusena võidakse jõuda eelneva maksumenetluse järeldustest erinevale tulemusele. Ka on Riigikohtu halduskolleegium otsuses nr 3-3-1-20-05 märkinud, et maksukohustuslase korduva kontrollimise piirangud ei tähenda, et juba kontrollitud ajavahemikku ei või üldse uuesti kontrollida (p 16). Oluliseks on Riigikohus pidanud, et korduvkontrollimine ei või osutuda maksukohustuslasele ülemäära koormavaks. Antud juhul ei ole kaebaja väitnud, et kogu kontrollimise käik oleks talle olnud liialt koormav. Samas puudutas Riigikohtu seisukoht sama objekti või sama perioodi osas korduva revisjoni läbiviimist, mis teatavasti on mahukam kontrollivorm. Vastustaja on maksuotsuses ja kontrollaktis, mis maksuotsuse p 1 kohaselt on maksuotsuse lahutamatu osa, välja toonud ja analüüsinud põhjusi, mis tõid kaasa jaanuar 2013 eest alusetult tagastatud maksusumma 734,75 euro tagasi nõudmise.
  33. Teise menetlusnõude rikkumisena on kaebaja välja toonud, et maksuhaldur ei ole kaasanud menetlusse kõiki isikuid, kelle õigusi maksuotsus puudutab, jättes seega tagamata 5 nende isikute ärakuulamis- ja kaebeõiguse ja tekitades mitmekordse maksustamise. Kaebaja peab siin silmas äriühinguid RWT Investeeringute OÜ, PHD Tööjõud OÜ, Puhdas Tööjõud OÜ ning 19 füüsilist isikut, keda renditööjõuna kasutati. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 43 p 3 kohaselt on maksumenetluses menetlusosaliseks ka muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik). Vastustaja on selgitanud, et antud juhul vaidlusaluse maksuotsusega ei muudetud ei füüsiliste isikute maksukohustust ega ka kaebaja poolt märgitud äriühingute maksukohustust. Füüsiliste isikute puhul ei muutunud varasemalt tehtud väljamaksete suurus ega lisandunud mingeid muid kohustusi ega piiranguid. Nende puhul muutus ainult tööandja. Samas ei ole kaebaja ka ise välja toonud, kuidas on vaidlusalune maksuotsus märgitud isikute õigusi rikkunud või toonud neile kaasa mingeid maksumuudatusi või kuidas see peaks tulevikus toimuma, vaid on tuginenud ainult oletustele. Vaidlusalune otsus puudutab ainult kaebajat ja tema õigusi. Maksuhaldur on oma vastuses õiguspäraselt osundanud Riigikohtu 26.03.2014 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-55-13, kus on märgitud, et lähtuda tuleb maksuotsuse resolutsioonist. Kui maksuotsuse resolutsioon ei mõjuta teisi isikuid, puudub põhjus nende kaasamiseks menetlusse. Vastustaja on andnud selgituse ka topeltmaksustamise puudumisele – tegemist on antud juhul näiliku tehingu maksustamisel arvesse võtmata jätmise ning tegelike tehingute maksustamisega. Seejuures on vastustaja tööjõumaksude osas lähtunud PHD Tööjõud OÜ deklaratsioonide andmetest, mitte ise arvutanud tööjõumaksude suurust. Seega kaebaja väited topeltmaksustamisest on alusetud.
  34. Kaebaja on seisukohal, et sisendkäibemaksu tagasinõudmine on alusetu, kuna kaebaja on soetanud 31.01.2013 arve nr 313006 arve alusel RWT Investeeringute OÜ-lt 11 turvatöötaja soojakut, täites seejuures seaduses sätestatud nõudeid. Vaidlust ei ole soojakute olemasolu osas, nende omandamist kaebaja poolt ei ole vastustaja vaidlustanud. Maksumenetluses on aga maksuhaldur tuvastanud, et soojakuid ei omandanud kaebaja RWT Investeeringute OÜ-lt, vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-s 1 ja lg 3 p-s 1 sätestatu lubab sisendkäibemaksu maha arvata ainult teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused sisalduvad KMS §-s 31, mille esimene lõige sätestab, et see arvatakse maha sama seaduse § 37 nõuetele vastava arve alusel. Käibemaksu puhul on oluline tuvastada tehingu teine pool, sest kui kauba või teenuse müüja ei ole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata.
  35. Kohus, uurinud esitatud tõendeid ja kaebaja ja vastustaja poolt esitatud seisukohti, leiab, et maksuotsus on selles osas õiguspärane. Järeldusele, et kaebaja ei saanud soojakuid omandada arvel näidatud isikult, ei ole jõutud mitte ühe asjaolu alusel, vaid tõendeid kogumis välja tuues ja analüüsides. Seejuures ei ole maksuotsuses kaebajale etteheidetud hoolsusnõuete rikkumist, vaid on märgitud, et kaebaja oli teadlik, et tehingu tegelik teine pool ei ole arvel näidatud isik. Kui ostja teadis tehingu tegelikke asjaolusid ja müüja isikut, siis pole asjasse puutuvad väited hoolsuskohustusnõuete täitmise osas. Kui isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, st tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega. 6 Maksuhaldur on kontrollaktis välja toonud asjaolud, mis andsid aluse sellisele järeldusele jõudmiseks: esitatud dokumentide ebausaldusväärsus, soojakute hinna ja transpordikulude puudumine arvel; ei selgu, millal, millistele objektidele ning kelle transpordiga soojakud kohale toimetati ja kas üldse anti soojakud RWT Investeeringute OÜ poolt kaebajale üle; vastuolud kaebaja juhatuse liikme Karl Tähe ja RWT Investeeringute OÜ esindaja O.V. seletustes ( kontrollakti p 1.3.2). Seega on põhjendatud maksuhalduri järeldus, et antud juhul ei olnud poolte eesmärgiks mitte soojakute ost-müük, vaid formaalse arve esitamine, eesmärgiga saada tagasi sisendkäibemaksu, ilma et reaalset käivet oleks toimunud. Nagu märgitud, on maksuhaldur toonud välja asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur jõudis järeldusele, et arvel näidatud poolte vahel tegelikult tehingut ei toimunud ja et kaebaja oli sellest teadlik. Kaebaja ei ole maksuhalduri poolt tuvastatut ümber lükanud ega millegagi tõendanud, et tegelikult arvel näidatud tehing arvel toodud poolte vahel ka toimus. Kohus ei saa asjas kogutud tõendite alusel asuda seisukohale, et vastustaja on eksinud tõendite hindamisel.
  36. Ka sisendkäibemaksu vähendamise ja tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määramise osas, märgib kaebaja, et ta on 2013 jaanuaris RWT Investeeringute OÜ-lt tööjõudu rentinud, täites seejuures seaduses sätestatud hoolsuskohustust. Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et FLC Tehno OÜ on põhjendamatult kajastanud sisendkäibemaksu hulgas RWT Investeeringute OÜ 31.12.2012 arvel nr 312117 märgitud käibemaksu summa 1563 eurot, kuigi tegelikkuses ei ole FLS Tehno OÜ tööjõudu RWT Investeeringute OÜ-lt rentinud. Tööjõu rentimine (19 isikut) on läbi RWT Investeeringute OÜ vormistatud eesmärgiga vältida tööjõumaksude tasumist ja tekitada käibemaksu enammakse. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ja maksuhalduri analüüs on toodud välja kontrollakt p-s 1.3.
  37. Selles on toodud välja järgmised asjaolud: - Kaebaja juhatuse liikme Karl Tähe selgituste ja esitatud dokumentide paljasõnalisus ja ebausaldusväärsus. Maksuhaldur leidis, et kaebaja juhatuse liige ei andud tõeseid ütlusi firma RWT Investeeringute OÜ teadmise ja tundmise kohta, kuna ta oli ise varasemalt selles töötanud. Tõesed ei olnud ütlused kaebaja poolt lisatööjõu iseseisvalt värbamise osas. Kuna kaebaja oli iseseivalt tööjõudu värvanud ja ise vastavaid kuulutusi portaalis esitanud, puudus põhjendatus tööjõudu rentida RWT Investeeringute OÜ kaudu, kellel endal tööjõud puudus. - Vastuolud K. Tähe ja töötajate seletustes töölepingu sõlmimise osas. Kuigi K. Tähe seletuse järgi ta ei teadnud, kellega on renditud töötajad töölepingud sõlminud, on osade töötajate seletuste järgi töölepingud sõlmitud just K. Tähega ning töökuulutuste alusel võeti ühendust just OÜ-ga Turvamaailm Tartu (kaebaja endine nimi). 15 töötajat on maksuhaldurile andnud selgituse, mille kohaselt nad RWT Investeeringute OÜ ei tea ning 11 töötajat ei tea PHD Tööjõud OÜ-d, kuigi just viimasega pidi olema töölepingud sõlmitud. - Vastuolu 31.12.2012 arve nr 312117 ja 09.01.2013 sõlmitud tööjõurendilepingu vahel. Lepingu järgi sõlmiti tööjõurendileping perioodi 01.01.2013 kuni 31.12.2013 osas, kuid 31.12.2012 arve järgi renditi tööjõudu juba detsembris
  38. Seega leping arve esitamise ajal veel ei kehtinud ega saanud arve aluseks olla. - Ebausaldusväärsus alles 24.04.2014 maksuhaldurile esitatud tööde tegemise akti nr 301212-1 osas, mille andmed on vastuolus arvega. - Vastuolu K. Tähe ja O.V. seletustes arve aluseks olevates asjaoludes, 7 - RWT Investeeringute OÜ juhatuse liikme O.V. seletuste ja esitatud dokumentide ebausaldusväärsus, mis ei kinnita tööjõu rentimist.
  39. Kohus leiab, et kaebaja poolt ei ole esitatud selliseid tõendeid ega seisukohti, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks ja maksuotsuse tühistamiseks ka tulenevalt tööjõu rentimisest. Maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel saab järeldada, et kaebaja ei rentinud tööjõudu RWT Investeeringuite OÜ-lt, vaid töötajad olid tööle võetud kaebaja enda poolt. Töölepingud PHD Tööjõud OÜ-ga olid sõlmitud ainult maksueelise saamiseks ehk tööjõumaksude mittemaksmiseks. PHD Tööjõud OÜ puhul oli tegemist mittetegutseva äriühinguga, kellel olid variäriühingu tunnused, äriühing on väljamakseid 176 töötajale deklareerinud, kuid tööjõumakse tasunud ei ole. Samuti on maksuhaldur tuvastanud, et kõikide tööjõu rentimisega seotud äriühingute (OÜ Turvamaailma Tartu, RWT Investeeringute OÜ, PHD Tööjõud OÜ ja Puhdas Tööjõud OÜ) vahel esines ilmne seotus, mis võimaldas sõlmida nendevahelisi kokkuleppeid, ning võimaldas teha üksteisele vajalikke arveid, jättes seejuures tööjõumaksud tasumata (kontrollakti p 1.3.1.4). Kaebaja enda väide, et kaebaja juhatuse liige K. Tähe osutas kaasabi PHD Tööjõud OÜ-le ja KP Büroo OÜ-le töötajatega lepingute sõlmimisel (kuigi ise väidetavalt rentis tööjõudu RWT Investeeringute OÜ-lt) kinnitab isikutevahelist seotust. Samas esimeses, 25.03.2013 maksuhaldurile antud seletuses väitis K. Tähe, et ta ei tea millistes firmades on renditud töötajatega töölepingud sõlmitud.
  40. Kohus on seisukohal, et ükski kaebuses esitatud väide ei ole põhjendatud ja ei ole aluseks kaebuse rahuldamiseks. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada maksusumma vaidlustamise korral, et maksusumma on valesti määratud. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis annaksid aluse seisukohale, et tasumisele määratud maksusumma on valesti määratud. Kaebaja seisukohad on ennast õigustavad ja vastuolus maksuhalduri poolt tuvastatuga. Maksuhaldur on õiguspäraselt teinud kindlaks, et tehinguid kaebaja ja RWT Investeeringute OÜ vahel tegelikult ei toimunud, mistõttu ei kajasta arved ka tegelikku majandustegevust. Kui isik on teadlikult tegelikest asjaoludest ning dokumendi fiktiivsusest teadlik, kuid ikkagi kajastab seda, on tegemist ostja pahausksusega. Antud juhul on maksuhaldur kaebaja pahausksuse tõendanud. Seega jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata.
  41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kumbki menetlusosaline ei ole menetluskulude nimekirja ega taotlust menetluskulude väljamõistmiseks esitanud. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.