) sätted.
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud 2 kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 03.04.2018, s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt
lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“
§-st 173 tulenevad järgmised kohustused: 1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. 5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse kestel oma kohustusi rikkunud ega võlausaldajate huve kahjustanud. Võlgnik ei ole makseid võlausaldajatele teinud. Võlgnik ei ole sellist tulu saanud, mida ta oleks seadusekohaselt pidanud usaldusisikule üle andma. Kaks võlausaldajat neljast on võlgniku kohustustest vabastamisele vastu vaielnud. Võlgnik on selgitanud, et tervise tõttu ei ole ta võimeline täiskoormusel töötama. Võlgnik elab sotsiaalkorteris koos tütrega, kes teda aitab. Võlgnik on esitanud tõendi jalavigastuse kohta, mis takistab tal täiskoormusel töötamist. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa tema tervisliku seisundi tõttu etteheiteid teha tulusama töö mitteotsimise osas. Võlgniku tervislik seisund, vanus ja kvalifikatsioon on sellised, et võimalus tasuvamat tööd leida, on väga väike. Võlgnik elab munitsipaalkorteris, mis näitab juba, et võlgnik vajab sotsiaalset tuge. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kohus on seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei anna samuti tulemust, sest võlgniku võimalused tööd leida, ei muutu ajas paremaks. Kohus vabastab võlgniku kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12.06.2017.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (
Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse (
3 Võlgnik ja võlausaldajad võivad esitada määrusele määruskaebuse (
Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (
I.statud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.