Obsah (8)

§ 101§ 116§ 97§ 96§ 100§ 99§ 105§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 01.11.2024.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-3110 Tsiviilasi M. Õ. (Õ.) hagi

) § 101 sätestatud miinimummsummani. Lapse igakuised kulud on eluasemekulud 84,35 eurot, kulutused toidule 176,52 eurot, sidekulud 16,33 eurot, tervishoiule 60 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 18 eurot, riietele/jalanõudele 75 eurot, hobid 45 eurot ja vaba aeg 30 eurot, kokku 535,20 eurot. Hageja ema sissetulek kalendrikuus on järgmine: palk 1300 eurot (bruto) + maksimaalselt 250 eurot (neto) autokompensatsioon sõidugraafiku alusel. AS-i Xxxx arvelduskonto nr xxxx jääk 31.01.2024 seisuga oli -492,93 eurot. Kohustused on järgmised: I AS autolaen, jääk 9500 eurot, kuumakse 217 eurot; H AS väikelaen, jääk 2100 eurot, kuumakse 100 eurot; E AS krediidiliin 3200 eurot, kuumakse 162 eurot; I AS krediidiliin 2000 eurot, kuumakse 80 eurot; Xxxx krediitkaart, limiit 500 eurot ja R. Õ. (kohtu kompromisskokkulepe), jääk 9350 eurot ja kuumakse 550 eurot. Hageja ema ülalpidamisel on ka täisealine laps M. Õ. (sünd xxxx), kes täisealiseks saamisel (xxxx) jätkas õpinguid koolis. Hageja emale kuulub kinnistu nr xxxx, asukoht Xxxx ja sõiduauto Volvo V40 Cross Country, ehitusaasta 2013. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista elatise alates 23.02.2024

§ 101sätestatud miinimumsummas kuus kuni M.

Õ. täisealiseks saamiseni xxxx. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidleb hageja elatise suuruse muutmise nõudele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole käesoleval juhul tegemist üksnes miinimumelatise nõudega, vaid varasemalt tehtud kohtuotsuse muutmisega, mis kohustab hagejat enda kulusid tõendama, sh 2 põhistama koos tõenditega, millised asjaolud on muutunud ja millised on tema kulud käesoleva aja hetke seisuga. Nimetatud kohustust hageja täitnud ei ole. Kostja avaldab kohtule, et ta on alates 28.07.2023 osaliselt töövõimetu. Kostja igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassa poolt makstav hüvitis keskmiselt 324,42 eurot + Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse alusel M. Õ.a poolt makstav 550 eurot, ehk kostja sissetulek on kokku 874,42 eurot. Varasemalt oli kostja sissetulekuks ka Tervisekassa poolt makstav hüvitis, kuid nimetatud hüvitist ei saa kostja alates 05.03.
2. Kostja viibib töövõimetuslehel, kuid ei saa selle eest enam rahalist hüvitist. Nimetatud summast tuleb kostjal tasuda tsiviilasjas nr xxxx tehtud määruse resolutsiooni punkti 3 alusel oma täisealisele lapsele M. Õ. (Õ.) elatist summas 150 eurot kuni 10.06.
3. Samuti on kostja kohustatud end ülal pidada ning tasuma hagejale elatist 150 eurot. Seega puudub kostjal võimalus hagejat ülal pidada suuremas summas kui 150 eurot. Kostja haiguslehe lõppkuupäev on määramata, kuivõrd ei ole teada, kas kostja vajab uut operatsiooni või mitte ning millal on kostjal võimalik hakata taas tööülesandeid täitma ja täiendavat sissetulekut teenima. Käesolevaga esitab kostja enda haigusjuhtumi nr xxxx digiloo väljavõtte, millest nähtub, et kostjal kulub taastumiseks kuni 12 kuud ning ta peab hoiduma tegevustest, mis suurendavad valu, ehk kostjal ei ole võimalik minna tööle ega teenida täiendavat sissetulekut. Kostja rõhutab ka, et M. Õ.a poolt makstav summa ei ole igakuine kindel sissetulek, kuivõrd M. Õ. võib jätta määruse täitmata, mille tulemusel on kostja ainsaks sissetulekuks Eesti Töötukassa poolt makstav hüvitis. Hageja on oma avalduses avaldanud, et M. Õ. kannab hageja ülalpidamisega seotud kulud kui ka hageja täisealise õe (M. Õ.) ülalpidamisega seotud kulud. M. Õ. ei ole võimeline ennast ega hagejat ülal pidama. M. Õ.a igakuine keskmine neto sissetulek on 1300 eurot ning igakuiseid kohustusi on M. Õ.al 1109 eurot + 500 eurot. Seega pärast kohustuste täitmist jääb M. Õ.ale igakuiselt enda ja hageja ülalpidamiseks 191 eurot. Nimetatud summaga ei ole M. Õ. võimeline hagejat ülal pidama miinimumelatise ulatuses. Kuivõrd hageja mõlema vanema majanduslik seis ei võimalda hagejat miinimumelatises ülal pidada, teenib hageja ka ise endale sissetulekut, mis on keskmiselt 200 eurot kuus. Hageja arvelduskontolt nähtub, et nimetatud sissetulekust kannab hageja enda vaba aja veetmisega seotud kulud kui ka muud kulud, sh ostab endale süüa. Samuti on hageja suutnud enda sissetulekust alustada säästmist ning veebruar 2024 seisuga on hagejal raha kogutud 800 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei võimalda kostja halb majanduslik olukord maksta hagejale elatist rohkem kui varasema kohtuotsusega väljamõistetud summas. Lisaks ei vasta hageja esitatud hagiavaldus seaduses sätestatud nõuetele, mille alusel oleks võimalik varasemat kohtuotsust muuta. Seega taotleb kostja jätta hageja hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. M. Õ. on hageja nimel käesoleva menetluse algatanud pahatahtlikult. Tegemist on kättemaksu hagiga seoses kostja poolt algatatud kohtumenetlusega tsiviilasjas nr xxxx. Menetluse käik
4. 05.03.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja 04.03.2024 hagiavalduse terviktekstile kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohus märkis täiendavalt, et juhul kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, on tähtaeg selleks 10 päeva kostja vastuse edastamisest.
5. 05.04.2024 esitas kostja vastuse hagile, milles vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
6. 15.04.2024 esitas hageja seisukoha kostja 05.04.2024 hagivastusele.
7. 18.04.2024 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, sh kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 26.04.2024 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule TsMS § 392 lg 3 sätestatu kohaselt ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 02.05.
8. 3
9. Pooled ei sõlminud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromissi. Kostja 23.04.2024 selgituste kohaselt tegi ta hagejale omapoolse pakkumise 200 eurot, kuid hageja esindaja keeldus sellest ilma selgitusi andmata, vaid märkis, et sellisel juhul soovib hageja kohtuotsust. Kuivõrd hageja näeb kokkuleppena üksnes enda hagi rahuldamist, ei ole võimalik kompromissi sõlmida. 26.04.2024 esitas hageja 18.04.2024 kohtunõude täitmiseks täiendavad seisukoha ja tõendid ning 02.05.2024 esitas kostja vastavalt kohtunõudele täiendava seisukoha ja tõendid.
10. 08.05.2024 kohtunõudega teostas kohus päringud krediidi- ja ametiasutustele hageja vanemate varalise seisundi välja selgitamiseks.
11. 07.06.2024 täitis kohus tsiviilasjas täiendavat selgitamiskohustust. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 17.06.2024 kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul, kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning vastus kohtunõudele koos tõenditega, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi, hiljemalt 21.06.
12. Sealhulgas tuli mõlemal poolel esitada vastastikku seisukoht kohtu poolt 08.05.2024 vanemate varalise seisundi kohta teostatud päringutele laekunud tõendite osas.
13. 21.06.2024 teavitas kostja kohut, et ta on püüdnud hagejaga pidada täiendavaid kompromiss läbirääkimisi, kuid kahjuks ei ole need õnnestunud. 20.06.2024 esitas hageja 07.06.2024 kohtunõude täitmiseks täiendava seisukoha ja tõendid ning 26.06.2024 esitas kostja vastavalt kohtunõudele täiendava seisukoha ja tõendid.
14. 17.09.2024 määrusega määras kohus kostjale tähtaja haridust ja eelnevat töökogemust tõendavate dokumentide esitamiseks kuni 24.09.2024 ning hagejal oli soovi korral võimalik seoses eeltoodud tõenditega esitada kohtule seisukoht hiljemalt 01.10.
15. Kohus selgitas, et lõpetab tsiviilasjas eelmenetluse 01.10.2024 ning tsiviilasi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja kohtule menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 01.10.2024 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni 04.10.
16. Ühtlasi teavitas kohus, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 01.11.
18. 24.09.2024 esitas kostja enda haridust ja eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid ja 01.10.2024 täiendavalt teabe, et talle teostatakse SA PERH päevakirurgia osakonnas 04.10.2024 xxxx operatsioon.
19. 01.10.2024 esitas hageja enda seisukohta kostja 24.09.2024 täiendavate tõendite osas.
20. Pooled esitasid 01.10.2024 menetluskulude nimekirjad ja 04.10.2024 vastastikku vastuväited menetluskuludele. Kohtuotsuse põhjendused
21. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
22. Kohus on tuvastanud, et alaealise lapse M. Õ. vanemad on R. Õ. (kostja) ja M. Õ. (dtl 26). Poolte vahel puudub vaidlus, et lapse elukoht on tema ema M. Õ.a juures.
23. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. 4

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tsiviilasjas nr xxxx 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega välja mõistetud elatise 150 euro suurendamiseks

§ 101

sätestatud miinimumsummani kuus alates 23.02.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o xxxx. Kohus lähtub tsiviilasja lahendamisel üksnes nõudes märgitud perioodist. 19. TsMS § 459 lg-te 1 ja 2 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Eeltoodust lähtuvalt märgib kohus, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Antud juhul esitas hageja hagi elatise suuruse muutmiseks seetõttu, et Harju Maakohtu 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx kostjalt välja mõistetud elatisest 150 eurot kuus ei piisa enam lapse ülalpidamiskulude katmiseks (dtl 28-29). Hageja on pöördunud kostja poole elatise suuruse muutmiseks kohtuväliselt, kuid kostja ei ole elatise miinimumääraga nõustunud (dtl 13-14). Lapse igakuised vajadused hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 535,20 eurot. 20.

§ 96

ja

§ 97p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.

Seega annab vahetut ülalpidamist lapsele antud juhul tema ema ja isa, kes ei ela lapsega koos, peab andma ülalpidamist raha perioodilise tasumisega. 21.

§ 101

lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. 5 aprillil.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitiste seaduse eesmärk on PHS § 2 järgi toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Antud juhul ei ole kohtu ette toodud andmeid, millest nähtuks vanematele lasterikka pere toetuse maksmine. Seega on

§ 101

lg 5 alusel arvestatavaks komponendiks üksnes lapsetoetus (alates 01.02.2023 summas 80 eurot ühe lapse kohta / 2= 40 eurot). Alates 01.01.2024 on baassumma 249,78 eurot. 3 % kohustatud isiku sissetulekust lisatakse baassummale 1685 x 0,03= 50,55 eurot, s.o 50,55 + 249,78= 300,33 eurot. Elatise summast tuleb maha arvata pool lapsetoetuse määra: 300,33 – (80 / 2)= 260,33 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muuda. Elatis on alates 01.01.2024 seega 260,33 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta. Alates 01.04.2024 on baassumma 272,76 eurot. 3 % kohustatud isiku sissetulekust lisatakse baassummale 1832 x 0,03= 54,96 eurot, s.o 54,96 + 272,76= 327,72 eurot. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatis on alates 01.04.2024 seega 287,72 eurot kalendrikuus ühe lapse kohta. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatise (150 eurot kuus) suurust ja mõista kostjalt välja elatise alates hagiavalduse esitamisest 23.02.2024 260,33 eurot kalendrikuus (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest lahutatakse pool lapsetoetust 40 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxx. Eeltoodud summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates 1. aprillist 2024 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5. Kohus märgib, et hageja poolt taotletud elatise suurus on esitatud kooskõlas elatiskalkulaatori arvutustega ja see vastab

§ 101miinimumelatise määrale (dtl 33-35).

22. Hageja ja kostja vahel on vaidlus eelkõige asjaolus, kas kostja on võimeline lapsele maksma igakuist elatist

§ 101

sätestatud miinimummääras või esineb alus elatise maksmiseks alla

§ 101

sätestatud miinimumsumma, tulenevalt kostja osalisest töövõimest ja varalisest seisundist. Hageja on seisukohal, et kostja varjab enda tegelike sissetulekute suurust. Lisaks leiab hageja, et sõltumata kostja osalisest töövõimest on kostjal lähtuvalt tema varalisest seisundist võimalik elatist tasuda

§ 101sätestatud miinimumsummas.

23.

§ 99

lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus on seisukohal, et ennekõike tuleb lapsele igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda

§ 99lg-te 1 ja 2 alusel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist.

Lisaks eeltoodule tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist

§ 101sätestatud suuruses.

Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema võimet teenida sissetulekut (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-135/95, p 13). 6

1. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja kulude/ vajaduste suurus tõendatud ja põhjendatud. Lisaks märgib kostja, et tema kannab lapse sidekulu 12,68 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Kostja peab mõistlikuks eluaseme-, toidu-, riiete, sh jalanõude-, hügieeni- ja tervishoiukuluks kokku 320 eurot kuus- arvestades, et hageja elab hageja seadusliku esindaja kinnisvaral, mille kuluks on üksnes kommunaalkulu. Hageja huviringi ja koolikohustuse kuluks peab kostja põhjendatuks 60 kokku eurot ehk hageja põhjendatud kulud on kokku 380 eurot, mida on võimalik kanda kostja poolt 150 euro makstava elatise, riigi poolt makstava toetusega ning hageja seadusliku esindaja poolt makstava 150 euroga. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks hageja vajaduste suuruse.
2. Hagi kohaselt on hageja igakuised vajadused ja kulude suurused ühe kuu kohta järgmised: eluasemekulud 84,35 eurot, kulutused toidule 176,52 eurot, sidekulud 16,33 eurot, tervishoiule 60 eurot, hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 18 eurot, riietele/jalanõudele 75 eurot, hobid 45 eurot ja vaba aeg 30 eurot, kokku 535,20 eurot (dtl 30-31). Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt lapse vajaduste rahuldamisel. Üldtuntud ja tõendamist mittevajav on asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad hügieenivahendeid, riideid ja jalanõusid. Arvestades hageja vanust, kaasnevad kulud ka tervishoiuga, kooliga, sidega ning huvitegevusega, vaba aja veetmisega jms. Seoses kostja vastuväitega hageja kuludele leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendamatult suurte ja ülepaisutatud kulude suurusega. Hageja toidukuludeks on märgitud 176,52 eurot kuus, mis teeb / 31 päevaga kuus 5,69 eurot päevas. Arvestades elukallidust on tegemist väga mõistliku toidukuluga. Samuti ei ole kohtu hinnangul ülepaisutatud teismelise lapse riidekulud 75 eurot kuus (kooliriided, vaba aja riided, talveriided, jalanõud jm vajavad kasvava lapse garderoobis igal aastal uuendamist). Kohus märgib, et hageja on selgelt esile toonud kostjapoolse panuse lapse igakuise telefoniarve tasumise näol, kuid eeltoodule lisandub koduinternet + TV teenused, millest kolmandik on 16,33 eurot kuus. Seega on põhjendatud ka lapse sidekulud 16,33 eurot kuus. Hageja tervishoiukulude 60 euro selgituseks on märgitud eriarsti visiidid (ortodont + eriarstid) ja lapsele vajalikud vitamiinid (D-vitamiin), mineraalained (rauapreparaat) ja silmaläätsedega kaasnevatest silmatilgad. Lapse tervisekulude osas leiab kohus, et üldteada asjaoluna on eriarstide (eeskätt ortodontia) visiiditasud väga kallid ning vältimatult vajalikud on lapsele ka vitamiinid, mineraalained ja kontaktläätsede korral silmatilgad. Kohtu hinnangul on tervisekulud eeltoodud kulude põhjendusi arvestades igati mõistlikud. Samuti on mõistlikud ja vajalikud kulud lapse hobide ja vaba aja veetmisega, hügieenitarvete ja koolikohustuse täitmisega seonduvalt. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Kohtu hinnangul on lapse igakuised kulud kogusummas 535,20 eurot põhjendatud ja vajalikud.
3. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Seoses kostja vastuväitega, et lapse igakuised kulud ei ole tõendatud, osundab kohus, et elatise suurendamiseks

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12415, p 13). 7 Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et hagejal tuleb elatise suuruse muutmise hagi esitamisel enda kulude suurust miinimumsummas elatise nõudmisel tõendada. Sõltumata, kas tegemist on elatise suuruse muutmise või esmakordse nõudega, ei ole miinimumsummas elatise nõudmisel vaja lapsel enda igakuiste kulutuste suurust vaja tõendada. 27. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal võimalik lapsele elatist

§ 101

sätestatud miinimummääras maksta, kuna tal on osaline töövõime ning tema varaline seisund on halb. Kostja on enda sissetulekuna avaldanud Eesti Töötukassa poolt makstava hüvitise keskmiselt 324,42 eurot (dtl 68), millele lisandub Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse alusel M. Õ.a poolt makstav 550 eurot. Täiendavalt saab kostja kuni 09.08.2025 ajutise maakasutamise lepingu alusel 1 kord aastas 125 eurot renditulu (10,41 eurot kuus). Kostja igakuiseks sissetulekuks on kokku 884,83 eurot. Kostjal tuleb eeltoodud vahenditest tsiviilasjas nr xxxx tehtud määruse alusel tasuda oma täisealisele lapsele M. Õ. elatist summas 150 eurot kuni 10.06.2025 (dtl 73-75). Samuti on kostja kohustatud end ülal pidada ning tasuma hagejale elatist 150 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja emal lasub lähtudes vanemate varalisest seisundist

§ 105

lg-st 3 tulenevalt kohustus pidada hagejat ülal proportsionaalselt enamas määras kui kostjal. Kostja selgituste kohaselt ei võimalda tema varaline seisund tasuda hagejale elatist üle 200 euro kalendrikuus. 28.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale täisealine 19aastane koolis õppiv laps M. Õ., kellele kostja kohustub tsiviilasja nr xxxx 04.04.2024 kompromissi kinnitava määruse alusel maksma elatist alates aprillist 2024 kuni 30.06.2025 150 eurot kuus (dtl 7374). Kostjal on osaline töövõime Eesti Töötukassa 28.07.2023 otsusega nr TVH/23/028619 perioodil 16.06.2023-15.06.2024 ja 07.03.2024 otsusega nr TVH/24/009312 perioodil 26.02.2024-25.02.2025 (dtl 65-67, dtl 447-449). Eesti Töötukassa otsusest nr TVH/24/009312 nähtuvalt on kostjal mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, liigeste haigusseisund. Kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on arvestatud käelise tegevuse valdkonda hinnates. Kostjal on vasaku randmeliigese valu ja liigesliikuvuse languse tõttu piirang esemete tõstmisel ja kandmisel ning käte peenmotoorikas ning terviseseisund on regulaarse raviga tõenäoliselt paranev (dtl 447-449). Haigusjuhtumi nr xxxx digiloo 22.02.2024 ja 07.03.2024 toimunud visiitide väljavõttest nähtub, et kostjal on jätkuvalt vasaku randme valu. Operatsioonist on ligi 6 kuud möödas. Valu on siiski vähem kui enne operatsiooni. Samas tööle ei ole saanud naasta. Jätkab iseseisvalt taastusraviga. Taastumiseks võib kuluda teatud juhtudel kuni 12 kuud. Selle jooksul tegevustest, mis valu põhjustavad, tuleb hoiduda. Koormust suurendada järkjärgult. Vabakeha hindamiseks tehtud CT uuring. Seal on seis ootuspärane (dtl 76-78). 04.10.2024 määrati seoses liigese artroosiga kostjale uus operatsiooni aeg (dtl 473). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja on tõendanud, et tal on tervisest tulenevalt osaline töövõime, mille tõttu on tema võimalused töö teostamiseks ja sissetuleku teenimiseks piiratud. Lisaks on kostjal ülalpeetav täisealine koolis õppiv laps, kellele ta kohustub andma ülalpidamist alates aprillist 2024 kuni 30.06.2025 150 eurot kuus.

1. Kohus teeb asja lahendamiseks järgnevalt kindlaks vanemate sissetuleku/varalise seisundi, samuti igakuiste kulude suuruse ning hindab mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet. 8 Hageja ema on enda igakuise sissetuleku suurusena märkinud töötasu 1300 eurot (bruto) + maksimaalselt 250 eurot (neto) autokompensatsioon, sõidugraafiku alusel. Töölepingu p 4.
2. nimetatud töötasule lisandub ööajal töötamise töötasu, st kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 06.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu. Lisaks laekuvad riigilt peretoetused 160 eurot (80 eurot lapse kohta) ja kostjalt tasutud elatis hagejale (dtl 130-134). Hageja emale kuulub kinnisasi nr xxxx, asukoht Xxxx ja sõiduauto Volvo V40 Cross Country, ehitusaasta
3. Hageja ema on enda igakuiste kuludena märkinud: I AS autolaen (jääk 9500 eurot, kuumakse 217 eurot), H AS väikelaen (jääk 2100 eurot, kuumakse 100 eurot), E AS- krediidiliin 3200 eurot (kuumakse 162 eurot), I AS krediidiliin 2000 eurot (kuumakse 80 eurot), AS-i Xxxx krediitkaart (limiit 500 eurot, dtl 24-25) ja kohtulik kompromiss tsiviilasjas nr xxxx (jääk 9350 eurot, kuumakse 550 eurot) (dtl 78). Kostja on enda igakuise sissetulekuna märkinud Eesti Töötukassa poolt makstav hüvitise keskmiselt 324,42 eurot, millele lisandub Harju Maakohtu 31.01.2024 määruse alusel M. Õ.a poolt makstav 550 eurot. Täiendavalt saab kostja kuni 09.08.2025 ajutise maakasutamise lepingu alusel 1 kord aastas 125 eurot renditulu (10,41 eurot kuus, dtl 185). Kostja igakuiseks sissetulekuks on kokku 884,83 eurot. Varasemalt oli kostja sissetulekuks ka Tervisekassa poolt makstav hüvitis, kuid nimetatud hüvitist ei saa kostja alates 05.03.
4. Kostja viibib töövõimetuslehel, kuid ei saa selle eest enam rahalist hüvitist (dtl 69-71). Kostjale kuulub kinnisasi aadressil Xxxx (dtl 142-143). Tegemist on kostja elukohaga. 05.06.2023 seisuga oli kinnisasja väärtuseks 37 000 eurot (dtl 144-181). Kostjale kuulub 3 sõidukit (dtl 182): Citroen Berlingo (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 30.07.2008)- tegemist on sõidukiga, mis on registri järgi kostja omandis, kuid tegelikult kuulub sõiduk kostja vanaisale J. K. (K.). Lisaks on tegemist sõidukiga, mida kasutab igapäevaselt J. K., sh kõik sõidukiga seotud kohustused kannab J. K.. Sõiduki väärtuseks hindab kostja 1800 eurot. Hyundai Ioniq (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 01.11.2018)- tegemist on kostja kasutuses oleva sõidukiga. Kostja vajab igapäevaseks liikumiseks sõidukit, mistõttu ei ole kostjal võimalik nimetatud sõidukit võõrandada hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Sõiduki väärtuseks hindab kostja 16 500 eurot. Iveco Daily 35S13V (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 31.01.2005)- tegemist on kostjale kuuluva sõidukiga, mida ta igapäevaselt ei kasuta. Nimetatud sõidukit kasutab kostja enda kodu küttepuude transpordiks, et kostja ei peaks tasuma küttepuude transpordi eest, sh muude eluks vajalike tarbeesemete transpordiks. Tegemist ei ole väärtusliku sõidukiga. Avalike andmete alusel oleks sõiduki maksimaalne hind 1500 eurot (dtl 183), kuid sõiduki võõrandamisel peaks kostja hakkama tarbeesemete transpordi eest tasuma, mis suurendaks kostja kulusid veelgi. Juhul, kui kostjal ei oleks nimetatud sõidukit, peaks ta kinnisvara renoveerimisel tekkinud prügi, abihoonetest tekkinud ning veel tekkivat lammutusprahi prügimäele viimiseks rentima bussi/haagist. Lisaks peaks kostja ostma sisse transporditeenust ehitusmaterjalide tarneks. Avalikud andmed kinnitavad, et haagise rent oleks kostjale korduvalt kulukam (haagise rent 24 h on 30 eurot, dtl 184), mis paneks kostja veel raskemasse majanduslikku olukorda kui omada nimetatud sõidukit. Kostja kinnitab, et tal on väärtpaberikonto (dtl 450-451). Kostja on kuludena märkinud hageja ülalpidamiseks tsiviilasjas nr xxxx 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse alusel tasumisele kuuluva elatise 150 eurot kuus, xxxx-aastasele koolis õppivale lapsele M. Õ. tsiviilasjas nr xxxx 04.04.2024 kompromissi kinnitava määruse alusel maksmisele kuuluva elatiste alates aprillist 2024 kuni 30.06.2025 150 eurot kuus (dtl 73-74) ja hageja sidekulu summas 12,68 eurot (hageja mobiiltelefoni number xxxx, dtl 186-197). Kostja selgituste kohaselt jääb talle endale igakuiselt elamiseks 571,75 eurot. Kostja on omandanud Tallinna Tehnikakoolis juuksuri elukutse ja töötanud juuksurina, muuhulgas olles ka registreeritud ettevõtjanajuuksurina Soome Vabariigishttps://www.asiakastieto.fi/yritykset/fi/tmi-raivo-oismets/22870402/rekisteritiedot). Lisaks on töötanud autoremondi lukksepana ja mehaanikuna (dtl 466-470). Tõendamist ei ole leidnud 9 käesolevas menetluses hageja väide, et kostja oleks omandanud autoremondi lukksepa elukutse (dtl 88-90).
5. Kohus tegi 08.05.2024 kohtunõudega päringud vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise suutlikkuse hindamiseks nende igakuiste sissetulekute suuruse ja varalise seisu ning kulude kohta erinevatele krediidi- ja ametiasutustele TsMS § 230 lg 5 alusel. Päringute vastuste kohaselt omab hageja ema AS-is Xxxx arvelduskontot number xxxx, mille vabad vahendid olid 09.05.2024 seisuga 13,48 eurot, konto ei ole aktiivses kasutuses ja laekumised nähtuvad peamiselt ülekannetena hageja ema enda kontodelt kulude katteks (dtl 293-294) ja kogumishoiust number xxxx, millel on laekumised digikassa kannetena väga väikestes summades, vabad vahendid seisuga 09.05.2024 olid 8,68 eurot (dtl 237-245). AS-i Xxxx arvelduskonto number xxxx on igapäevaselt aktiivses kasutuses. Sellelt nähtuvad kohtu ette toodud pere peamised majandamiskulud, sealhulgas igakuised maksed tsiviilasja nr xxxx 31.01.2024 kohtulahendi täitmiseks summas 550 eurot kostjale alates aprillist 2024 (dtl 247-291, dtl 423). Konto vabad vahendid olid 09.05.2024 seisuga 231,21 eurot. Kohus on tuvastanud perioodil 10.11.2023 kuni 09.05.2024 laekumised hageja ema igakuiste sissetulekutena järgmiselt: E. M. selgitusega „makse“ 10.11.2023 200 eurot, 12.11.2023 64 eurot, 20.11.2023 171 eurot, 01.12.2023 264 eurot, 14.12.2023 250 eurot, 22.12.2023 200 eurot, 29.12.2024 200 eurot, 05.01.2024 200 eurot, 20.01.2024 200 eurot, 02.02.2024 300 eurot, 09.02.2024 200 eurot, 23.02.2024 100 eurot, 01.03.2024 100 eurot, 09.03.2024 100 eurot, 15.03.2024 150 eurot, 29.03.2024 130 eurot, 12.04.2024 175 eurot, 19.04.2024 180 eurot, 26.04.2024 175 eurot, 03.05.2024 100 eurot ja 08.05.2024 60 eurot (kokku 3519 eurot); igakuine elatis hagejale kostjalt 150 eurot kokku 6 x 150 makset (900 eurot); sissemaksed arveldusarvele 16.11.2023 750 eurot, 21.11.2023 800 eurot, 19.12.2023 1200 eurot, 17.01.2024 760 eurot, 01.03.2024 300 eurot, 03.03.2024 500 eurot, 22.03.2024 600 eurot, 08.04.2024 200 eurot, 14.04.2024 260 eurot, 15.04.2024 300 eurot ja 17.04.2024 800 eurot (kokku 6470 eurot); igakuine laekumine Sotsiaalkindlustusametilt 160 eurot x 6 laekumist (960 eurot); töötasu 05.12.2023 1110,11 eurot, 04.01.2024 1245,97 eurot, 05.02.2024 1209,45 eurot, 04.03.2024 1157,75 eurot, 03.04.2024 1377,78 eurot ja 03.05.2024 1153,33 eurot (kokku 7254,39 eurot); autokompensatsioon 08.12.2023 202 eurot, 09.01.2024 250 eurot, 08.02.2024 250 eurot, 08.03.2024 250 eurot ja 08.04.2024 250 eurot (kokku 1202 eurot) ning EMTA tulumaksutagastus 07.03.2024 583,28 eurot. Kohus arvestab eeltoodud laekumisi hageja ema sissetulekutena, kuna nende puhul on täheldatav laekumise regulaarsus või selge alus (palk vms). Kohus arvestab E. M.ilt ja sularaha sissemakseid igakuise tuluna, kuna vastavaid summasid on kasutatud peamiselt pere majandamiskulude katteks ning pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et tegemist oleks muu sihtotstarbelise laekumisega. Kohus märgib selgituseks, et kohus ei arvesta hageja ema kontole nähtuvaid laekumisi krediidiasutustelt I AS, E AS ja H AS nähtuvaid laekumisi, kuivõrd tegemist on laenukohustusega. Samuti ei arvesta kohus hageja ema enda ülekandeid, mis on toimunud talle kuuluvate pangakontode vahel. Arvestamata jäävad ka üksikud ülekanded erinevatelt eraisikutelt, mis on toimunud laenutagastusena vms maksena, kuivõrd tegemist ei ole igakuise sissetulekuna arvestatava laekumisena. Kokku on kohus AS-i Xxxx arveldusarve nr xxxx alusel tuvastanud hageja ema sissetulekuna perioodil 10.11.2023 kuni 09.05.2024 20 888,67 eurot / 6 kuud= 3481,44 eurot (dtl 247-291). Xxxx AS-i andmetel omab hageja ema arvelduskontot nr xxxx, mis ei ole igapäevases kasutuses ja mille jääk seisuga 31.05.2024 oli 7,55 eurot. Kontolt ei nähtu tuluallikaid (dtl 377). Xxxx AS-is omab hageja ema arvelduskontot nr xxxx, millel puudusid tehingud (dtl 322). AS-is Xxxx omab hageja ema arvelduskontot nr xxxx, mille saldo oli seisuga 09.05.2024 -375,15 eurot ja krediitkaardikontot nr xxxx, mille saldo oli seisuga 09.05.2024 5,15 eurot. Kumbki kontodest ei ole igapäevases kasutuses ja neil ei nähtu hageja ema tulu. Arvelduskontolt nähtuvad laekumised isiku enda kontodelt, mida on kasutatud erinevate maksete ja sihtotstarbeliste kulude katteks (dtl 310-313). Sotsiaalkindlustusameti teatel makstakse M. Õ.ale lapsetoetust summas 160 eurot kuus (dtl 300). Maksu- ja Tolliameti tõend kinnitab hageja emale tööandja poolt tehtud väljamakseid perioodil 01.11.2023-30.04.2024 7387,56 eurot/ 6 kuud= 1231,26 eurot (dtl 325). Nimetatud andmed kinnitavad hageja ema poolt kohtule esitatud palgalaekumisi (dtl 134). Kinnistusregistri andmete 10 kohaselt omab hageja ema korteriomandit reg nr xxxx, asukohaga Xxxx, mille puhul on tegemist hageja ja tema ema elukohaga (dtl 218). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on hageja emale viimase väljamakse teinud M OÜ 03.2024 (dtl 213-214). Transpordiameti andmetel omab hageja ema sõiduautot Volvo V40 CROSS COUNTRY (reg nr xxxx, ehitusaasta 2013) (dtl 215). Muud vara hageja emal kohtu poolt teostatud registri päringutele laekunud vastuste kohaselt ei ole (dtl 216-217). Hinnates hageja ema varalist seisundit ja sissetulekute suurust leiab kohus, et hageja ema on suuteline ülal pidama oma alaealist last ja andma talle ülalpidamist miinimumsumma ulatuses. Kuigi pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on vanemal varalised kohustused erinevate krediidiasutuste, sealhulgas kostja ees, on tema sissetulekud piisavad kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus nõustuda kostja vastuväitega, et lapse ema ei ole võimeline enda osa lapse ülalpidamiskohustusest täitma. Asjakohatud on ka kostja väited, et hageja ema omab kinnisvara, mille eelduslik väärtus on ca 166 431,17 eurot ning kostja kinnisvara väärtus on üksnes ca 37 000 eurot (dtl 452-454). Kohus ei arvesta pere elukohana kasutatavat vara elatisenõude lahendamisel. Tegemist on lapse koduga. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et laps elab ema juures, mistõttu annab ema lapsele ülalpidamist vahetult.
6. Kostja omab Xxxx AS-is arvelduskontot nr xxxx, mille kontojääk oli seisuga 31.05.2024 108,14 eurot, arvelduskontot nr xxxx, millel toimingud puuduvad (dtl 332), hoiukontot nr xxxx, mille kontojääk oli seisuga 31.05.2024 5007,27 eurot ja väärtpaberikontot nr xxxx. Arvelduskonto nr xxxx on kostja igapäevakasutuses ja sellelt nähtuvad kõik kostja poolt kohtu ette toodud sissetulekud ja kulud (sealhulgas elatisemaksed hagejale 150 eurot kuus ning alates aprill 2024 elatisemaksed M. Õ. 150 eurot kuus). Perioodil 30.11.2023-31.05.2024 on arvelduskonto nr xxxx järgi kostja sissetulekud järgmised (dtl 333-376): Eesti Töötukassalt 06.12.2023 318,06 eurot, 05.01.2024 328,66 eurot, 06.02.2024 328,66 eurot, 06.03.2024 307,46 eurot, 05.04.2024 328,66 eurot ja 06.05.2024 351,75 eurot (kokku 1963,25 eurot) ning Tervisekassalt 08.12.2023 482,16 eurot, 21.12.2023 225,01 eurot, 09.01.2024 289,30 eurot, 31.01.2024 466,09 eurot, 16.02.2024 16,07 eurot, 27.02.2024 369,66 eurot, 06.03.2024 176,79 eurot ja 02.04.2024 128,58 eurot (kokku 1671,50 eurot). Lisaks nähtuvad kohtule sularaha sissemaksed 13.12.2023 200 eurot, 11.01.2024 50 eurot, 15.01.2024 250 eurot, 12.02.2024 50 eurot, 12.02.2024 50 eurot, 18.02.2024 165 eurot, 19.02.2024 100 eurot, 23.02.2024 100 eurot, 25.02.2024 50 eurot, 03.03.2024 100 eurot, 29.03.2024 100 eurot, 10.04.2024 100 eurot, 01.05.2024 200 eurot, 03.05.2024 50 eurot, 04.05.2024 100 eurot, 10.05.2024 400 eurot, 20.05.2024 750 eurot, 25.05.2024 50 eurot ja 29.05.2024 100 eurot (kokku 2965 eurot); AAS B 20.12.2023 kahjuhüvitis,
7. osamakse 1200 eurot ja 22.12.2023
8. osamakse 653,18 eurot; OÜ V 22.12.2023 125 eurot; V. E. 14.01.2024 65 eurot, selgitus „soeng“ + 24.03.2024 65 eurot ja 15.01.2024 T. K. 25 eurot, selgitus „juus“; Gr OÜ 10.03.2024 200 eurot; EMTA tulumaksu tagastus 2023 12.03.2024 496,77 eurot ning igakuised laekumised M. Õ.alt tsiviilasjas nr xxxx alates veebruar 2024 summas 550 eurot x 4 (2200 eurot). Tsiviilasjas nr xxxx kompromissi kinnitava määrusega kohustub M. Õ. tasuma kostjale 9900 eurot 18 võrdse osamaksega, st iga osamakse 550 eurot iga kuu
9. kuupäevaks selliselt, et esimene osamakse tehakse 15.02.
10. Kõik maksed tehakse kostja arveldusarvele nr xxxxselgitusega „xxxx“ (dtl 10-12). Kohus märgib, et arvestab eeltoodud laekumised kostja sissetulekuks eelkõige põhjusel, et suuremas osas on kannete alus kohtule arusaadav ja jälgitav. Sularaha sissemakseid arvestab kohus seetõttu, et tegemist on regulaarsete kannetega ja neid on kasutatud kostja enda vajaduste ja kulude katteks. Seoses hageja väitega, et tegemist võib olla kostja varjatud sissetulekutega, märgib kohus, et sularaha päritolu ei ole siiski selge ja seetõttu ei saa neid seostada otseselt kostja tööga. Kuigi kostja väite kohaselt on sularaha sissemakseteks tema enda hoiukontolt võetud vahendid, märgib kohus, et ka sellisel juhul tuleb käsitleda nimetatud vahendeid kostja varana, mida saab arvestada alaealisele lapsele elatise väljamõistmisel. V. E. ja T. K. puhul lähtub kohus ülekannete selgitusest („soeng“ ja „juus“). Kohus asub seisukohale, et tegemist on rahaga, mida tuleb arvestada kostja sissetulekuna, sõltumata kostja vastuväidetest. Kuigi kostja väidete puhul on tegemist ülekannetega, mis on tehtud kostja vahendusel ostetud toodetega, märgib kohus nõustudes hagejaga, et vastavad väited ei ole 11 selgitustest lähtuvalt usutavad. Selgitused „soeng“ ja „juus“ viitavad pigem juuksuritööle (hageja tõend, dtl 91-105). Kohus märgib, et mõned füüsiliste isikute poolt tehtud ülekanded on ühekordsed ja väikeste summade ulatuses või on tegemist sihtotstarbeliste ülekannetega, mille kostja on täitnud. Seega ei ole kohtu hinnangul need summad arvestatavad kostja sissetulekuna. Kokku on kohus tuvastanud kostja sissetulekuna perioodil 30.11.2023-31.05.2024 11 629,70 eurot / 6 kuud= keskmiselt 1938,28 eurot kuus. Seoses hageja väitega, et teadmata on kostja hoiuse suurus, mille arvelt ta raha on kulutanud, osundab kohus, et tegemist on kostja Xxxx AS-i hoiukontoga nr xxxx, mille väljavõte on panga poolt kohtule esitatud ja hagejale nähtav tsiviilasja toimikus. Eeltooduga seonduvalt märgib kohus, et kuigi kostja arvelduskontolt nähtub perioodil 30.11.2023-31.05.2024 hulgaliselt ülekandeid hoiukontolt, on tegemist raha kulutamisega kostja igapäevavajaduste katteks. Vastavate summade suurus ja liikumine kostja kontode vahel on selgelt jälgitav ja tuvastatav. Hoiukonto nr xxxx lõppsaldo oli seisuga 30.11.2023 17 324,45 eurot ja seisuga 31.05.2024 5007,27 eurot (dtl 379-401). Väärtpaberikontol nr xxxx on kostjal 12.06.2024 seisuga Xxxx aktsiaid saldoga 80, Xxxx aktsiaid saldoga 26, Xxxx saldoga 45 ja Xxxx aktsiaid saldoga 41 (dtl 378). Perioodil 30.11.2023-31.05.2024 on teostatud tehinguid Xxxx aktsiatega ja Xxxx aktsiatega, millede saldo oli seisuga 31.05.2024 0 (dtl 450-451). Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt perioodi kohta 01.11.2023-30.04.2024 on kostjale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 2876,05 eurot. Laekumised on jälgitavad kostja Xxxx AS-i arvelduskontol nr xxxx (dtl 327). Transpordiameti andmetel omab kostja järgmisi sõidukeid: AUDI 90 (reg nr xxxx, ehitusaasta 1988), HYUNDAI IONIQ (reg nr xxxx, ehitusaasta 2018), IVECO DAILY 35S13V (reg nr xxxx, ehitusaasta 2005), CITROEN BERLINGO (reg nr xxxx, ehitusaasta 2008) ja UAZ 31512 (reg nr xxxx, ehitusaasta 1989) (dtl 206-209). Eeltoodud sõidukite osas on kostja omandiõiguse ja ostuhinna kohta esitanud kohtule tõendeid ka hageja (dtl 112-116; dtl 86). Seoses hageja eeltoodud tõenditega märgib kohus, et käesolevas menetluses ei ole tõendatud sõiduki Mercedes-Benz C220 CDI (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 09.07.2008) kostja omandiõiguse olemasolu. Kinnistusregistri andmetel omab kostja kinnisasja reg nr xxxx, asukohaga Xxxx, 28 605 m 2 (dtl 212). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt on viimase väljamakse kostjale sooritanud OÜ R 10.2023 (dtl 204-205). Nasdaq CSD Estonia andmetel omab kostja väärtpaberikontot nr xxxx (dtl 210). Muud vara kostjal registri päringutele laekunud vastuste kohaselt ei ole (dtl 211). Hageja väitel kuulub kostjale ka miniekskavaator (väärtusega 5200 eurot, dtl 424-430). Kostja selgituste kohaselt on tegemist ostuhinnaga, see on kostjale kuulunud ca 1 aasta ning selle väärtuseks on ca 4000 eurot.
11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõustuda ei saa kostja väitega, et tema varaline seisund võimaldab lapsele maksta elatist üksnes 200 eurot kuus. Kohtule nähtuvalt on kostja piisavalt varakas, et anda enda lapsele ülalpidamist

§ 101

sätestatud miinimumsummas ja seda enam, et laps saab täisealiseks juba xxxx, s.t kostja kohustus alaealisele lapsele elatist anda piirneb 21 kuuga. Kohtu hinnangul on vastav elatisraha võimalik katta ainuüksi lapse emalt igakuiselt tsiviilasjas nr xxxx laekuva makse alusel (dtl 9-12). Lisaks eelnimetatud rahale on kostjal märkimisväärne summa hoiukontol ja väärtpaberikonto, millelt nähtub aktsiate olemasolu. Samuti on kostjal võimalik võõrandada sõidukid, mis ei ole tingimatult vajalikud kostja enda igapäevavajaduste katteks. Kostjale kuulub sõiduk Citroen Berlingo (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 30.07.2008) hinnangulise väärtusega 1800 eurot ning kostja selgituste kohaselt on sõiduk kostja vanaisa J. K.i kasutuses. Samuti on kostja omandis sõiduk Iveco Daily 35S13V (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 31.01.2005) hinnangulise väärtusega 1400 eurot, mida 12 kostja enda selgituste kohaselt igapäevaselt ei kasuta, kuid see on vajalik tarbeesemete (nt küttepuude, prügi, lammutusprahi jms transpordiks, kuna teenuse tellimine suurendaks kostja kulusid veelgi). Kostja on 26.06.2024 menetlusdokumendis märkinud muuhulgas, et talle kuuluva miniekskavaatori väärtus on tänases seisus ca 4000 eurot. Kostja selgituste kohaselt on igapäevakasutuses üksnes sõiduk Hyundai Ioniq (registrinumber xxxx, registreerimisaasta 01.11.2018). Eeltoodu osas märgib kohus, et nii eluaset kui ka kostja igapäevakasutuses olevat sõidukit ei saa arvestada varana, mille arvelt oleks lapse ülalpidamiskohutust täita, kuid ülejäänud vara tuleb vajadusel võõrandada, sest alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmine on oluline esmajärjekorras. Ennekõike tuleb kostjal leida vahendid alaealise lapse ülalpidamiseks ja üksnes juhul, kui seejärel kostja varaline seisund võimaldab lisaks veel abistada enda vanemaid või omada prügiveoks (vm eesmärgil) varalist väärtust omavat sõidukit, on võimalik selle vara omandi säilitamine. Kohus selgitab kostjale, et vanemal lasub kohustus vajadusel piirata enda väljaminekute ja kulude suurust, kui see on vajalik lapsele elatise tasumise kohustuse täitmiseks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kostja selgitused sõidukite AUDI 90 (ehitusaasta 1988) ja UAZ 31512 (ehitusaasta 1989) osas (tegemist on sisuliselt vanarauaga ning kostja on püüdnud nimetatud sõidukeid ka registrist kustutada, kuid Transpordiamet on teavitanud, et sõidukeid ei ole võimalik registrist kustutada enne uut aastat), loeb kohus esitatud tõendite alusel usutavaks (dtl 441-445). Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus eeltoodud vara väärtuseks 0 eurot. Samas, hageja poolt miniekskavaatori olemasolu kohta esitatud tõendite alusel loeb kohus usutavaks nimetatud vara olemasolu (dtl 424-430) ning ka eeltoodud vara osas leiab kohus, et vajadusel on kostjal võimalik see võõrandada lapse huvides. Kohus märgib seoses kostja vastuväitega, mis seonduvad lapse töö tegemisega teenitud rahaga ja säästudega tema pangakontol, et vanemat ei vabasta lapse ülalpidamiskohustusest asjaolu, mille kohaselt teenib laps ise endale tööga raha ja lapse pangakontol on säästud 800 eurot (dtl 79-84). Alaealise lapse ülalpidamiskohustus lasub eeskätt tema vanematel ja juhul, kui lapsel on koolis õppimise kõrvalt tööd tehes sissetulek ja ta on suutnud endale koguda säästusid, näitab see üksnes asjaolu, et laps on väga tubli ja püüdlik. Vanemal ei ole lubatud lapse teenitud raha arvelt alaealise lapse ülalpidamiskohustust jätta täitmata. Kostja väide, et tegemist on kättemaksuga tulenevalt tsiviilasjas nr xxxx kohtu poolt kinnitatud kompromissist, märgib kohus, et vanemate omavahelised konfliktid ei mõjuta alaealise lapse õigust esitada hagi lahuselava vanema vastu elatise nõudes. 33. Arvestades kostja varalist seisundit leiab kohus, et antud juhul ei esine alust kalduda kõrvale vanemate võrdsusest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ning tegemist ole

§ 102

lg 1 sätestatud olukorraga, mistõttu peaks kostjalt välja mõistmisele kuuluvat elatist vähendama alla

§ 101alusel arvutatud elatise miinimumsumma.

Kostjal on piisavalt varalisi vahendeid ja võimalusi anda alaealisele lapsele

§ 101

sätestatud miinimumsummas elatist, sõltumata enda osalisest töövõimest ja täisealise lapse ülalpidamiskohustusest. Kohus peab vajalikuks muuhulgas märkida, et kostja töövõime on piiratud üksnes osaliselt ja raviarstide diagnoosi kohaselt on tegemist ajas paraneva terviseseisundiga. Olukorras, kus isikul on töövõime piiratud üksnes osaliselt, tuleb teha täiendavaid jõupingutusi endale sobiva muu töö leidmiseks, seda eeskätt seetõttu, et tagada enda toimetulek ja kohustuste täitmine kolmandate isikute eest, sealhulgas esmajärjekorras alaealise lapse ees.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu elatise suuruse muutmiseks. Kohus muudab Harju Maakohtu 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 23.02.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 13 eurot). Elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Alates 01.04.2024 on elatise suurus 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3 % keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.10.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on esitanud kostja vastu hagi 19.04.2022 õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud elatise 150 euro suuruse muutmiseks

§ 101

sätestatud elatise miinimummäärani alates 23.02.2024 kuni täisealiseks saamiseni (23.02.2024 seisuga oli elatise miinimummäära suuruseks 260,33 eurot kuus – 150 eurot= 110,33 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude puhul tsiviilasja hinnaks 992,97 eurot (9 kuud x 110,33 eurot). Menetluskulude jaotus 36. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 14