Obsah (8)

§ 402§ 406§ 4062§ 421§ 2§ 94§ 403§ 4034

act OÜ hagiavaldus T.P. vastu rahalises nõudes Tsiviilasja hind 2851,35 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kos

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

1. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 6201 eurot (dtl 43-44). Laenulepingu üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen + teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.
2. Eesti Panga poolt 28.12.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2018 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,01% (kohaldus alates 01.01.2019 väljastatud laenudele).

§ 406

2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 61,79% aastas (kehtis 2000 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral). Sama tulemuse (61,79%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Kostjale võimaldati krediiti 5000 eurot ning ka sellise laenusumma puhul on krediidi kulukuse määr kalkulaatori kohaselt 61,79% aastas. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ületas kostjaga lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Pooltevaheline leping on seetõttu

§ 4062lg 1 esimese lause kohaselt tühine.

13. Maakohtu järeldust ei väära lepingu üldtingimuste p 13.10, mille kohaselt, kui krediidi kulukuse määr ületab seaduses sätestatud ülemmäära, siis vähendatakse lepingu alusel tasumisele kuuluvat intressi viimaste tagasimaksete arvelt selliselt, et krediidi kulukuse määr vastaks seaduses sätestatud krediidi kulukuse määra ülempiirile.

§ 406

2 lg 1 esimene lause näeb krediidi kulukuse määra ületamisele selge tagajärje ning

§ 421keelab seadusest tarbija kahjuks kõrvalekalduvate kokkulepete sõlmimise.

14. Kui tarbijakrediidileping on

§ 4062

lg 1 alusel tühine siis tuleb tarbijal

§ 2

406 lg 3 kohaselt maksta lepingu alusel saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

1. Kostja pidi krediidi tagastama igakuiste osamaksetega, mille miinimumsumma oli vähemalt 5% kasutusele võetud summast (lepingu p 10.2).
2. Kostja on hageja kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule perioodil 21.03.2019 kuni 02.03.2023 kogusummas 8772,53 eurot (dtl 43-44). Sellest 4031,23 eurot on arvestatud põhivõla, 4580,27 eurot intressi ja 161,03 kulude katteks. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2022 oli

§ 94järgne intressimäär null.

Sellel ajaperioodil võttis kostja kasutusele 6201 eurot ja tegi tagasimakseid summas 8545,81 eurot.

1. Maakohus on eelneva põhjal seisukohal, et kostja on tagastanud saadud krediidi tervikuna ning seda ajaperioodil, mil seadusjärgne intressimäär oli null. Hageja nõue jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata.
2. Täiendavalt ning isegi kui pidada kostjaga sõlmitud krediidilepingut kehtivaks, on kostja tagastanud rohkem, kui esialgsel krediidiandjal (või hagejal) oleks õigus nõuda.
3. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud 3/5 2-23-140700 vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
4. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 21.
2. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ning kontrollis isikusamasust ja maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. 21.
3. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. 21.

1. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2). 21.
2. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust. 21.

1. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku 4/5 2-23-140700 maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. 21.
2. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 403

4 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 lgte 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 6201 eurot ja teinud tagasimakseid summas 8772,53 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja kõrvalnõudeid. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata, kuna kostjal ei olnud lepingust tulenevat võlgnevust ajal, mil talle nõudekirju saadeti (
2. aastal). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
4. Kostja menetluses esindajat ei kasutanud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik 5/5