KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming Viru Maakohus Tamara Šabarova Olga Dmitrijeva
- november 2024, Narva 2-24-7246 I T (T) hagi A L (L, endine perekonnanimi Kozlov) vastu elatise nõudes Hageja I T (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja J T (isikukood XXX) Kostja A L (eelmine perekonnanimi K, isikukood XXX)
- novembri 2024 kohtuistungil Hagimenetlus Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
- Kinnitada I T (seadusliku esindaja J T kaudu) ja A L vahel
- novembri 2024 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.
- A L (isikukood XXX) tasub elatist I T (T, isikukood XXX) ülalpidamiseks alates
- maist 2024 kuni I T täisealiseks saamiseni XXX summas 200 eurot igakuiselt. 1.
- Elatist kannab A L iga kuu 12.-ks kuupäevaks J T (isikukood XXX) pangakontole XXX selgitusega „I elatis“.
- Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-7246, I T (T) hagi A L (L, endine perekonnanimi K) vastu elatise nõudes. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil
- novembril
- Kohtuistungil võttis kostja põlvnemise tuvastamise hagi õigeks. Kohus
- novembril 2024 rahuldas alaealise lapse hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Kohus otsustas pidada tuvastatud, et laps põlvneb kostjast ja kostja on lapse isa. Osaotsus jõustus
- novembril
- Tsiviilasi nr 2-24-7246 Kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi elatise nõudes. Pooled jõudsid kokkuleppele elatise suuruses ja selle tasumise korras. Pooled kinnitasid, et kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile arusaadavad. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 2
(2)