Obsah (6)

§ 226§ 423§ 227§ 667§ 3401§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. detsember 2024 Tsiviilasja number 2-23-9021 Tsiviilasi L

) § 227 lg 5 näeb ette, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud. Kohus oli seisukohal, et asjas ei ole esindusõigust tõendatud ja selle suhtes ei ole võimalik heakskiitu esitada, mistõttu täiendava tähtaja andmine ei ole põhjendatud. Hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud. Eelnevast tulenevalt jättis kohus hagi hageja nimel hagiavalduse esitanud isikul esindusõiguse puudumise tõttu

§ 226lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. LAANETEED OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22.08.2024 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) reguleerib hagi läbivaatamata jätmist ammendavalt

§ 423

. Maakohus on jätnud hagi läbi vaatamata

§ 226

lg 2 p 1 alusel, mis ei ole õiguslikult võimalik; 2) on kohtule esitatud kehtiv hageja osanike 15.05.2024 otsus, mis annab Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega; 3) on kohus rikkunud

§ 227

lg-t 5, võttes hagejalt võimaluse kohtu määratud tähtaja jooksul hagejal esindusõigust tõendada ja/või heakskiit esitada. Seaduses puudub norm, mis 2 sätestaks, et osaühing, mille juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud, saab kehtivalt otsuseid vastu võtta vaid siis, kui kustutatud osanik on registrisse ennistatud; 4) on hageja osanikel võimalik korraldada koosolekuid ja olukorras, kus kvoorumi puudumise tõttu ei saaks otsuseid vastu võtta, saavad osanikud otsuseid vastu võtta korduskoosolekul, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. 5) hageja osanike 15.05.2024 otsust, mis annab Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega, ei ole vaidlustatud, tühistatud ega kehtetuks tunnistatud, koosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. 15.08.2024 on hageja osanikud võtnud vastu osanike 15.05.2024 otsusega samasisulise otsuse. 15.08.2024 koosoleku teade saadeti ÄS § 172 lg 1 kohaselt nendele osanikele, kes on olemas. Koosoleku teate äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine ei tähendada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ÄS § 172 1 lg 1 tähenduses, sest teade ei täidaks oma eesmärki. 15.08.2024 koosolekul olid esindatud kõik osanikud, sh ALGNE MAHE MULK OÜ. Registrist kustutamisel saab õigusvõime lõppeda üksnes varatu ühingu osas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2, ÄS § 2 lg 3). ALGNE MAHE MULK OÜ varaks on muu hulgas hageja osa. Seega ALGNE MAHE MULK OÜ õigusvõime ei ole lõppenud, mistõttu ei ole lõppenud ka Priit Janu volitused ALGNE MAHE MULK OÜ lepingulise esindajana. Kohus ei ole tuvastanud, et osanike 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsus kostjaga õigusvaidluse pidamiseks oleks tühine või kehtetu. Määrusest ei selgu, miks kohus leidis, et hageja osanikud ei ole 15.05.2024 ja 15.08.2024 otsustega otsustanud kostjaga kohtuvaidluse pidamist. Hageja osanikud on 16.09.2024 korduskoosolekul võtnud veelkord vastu samasisulised otsused nagu 15.05.2024 ja 15.08.2024, s.o kohtumenetluseks kostja vastu. Kas osanik ALGNE MAHE MULK OÜ 16.09.2024 korduskoosolekul osales või ei osalenud, ei mõjuta ÄS § 171 lg-st 6 tulenevalt korduskoosolekul vastu võetud otsuse kehtivust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. A. Kask vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see läbi vaatamata või alternatiivselt jätta 24.09.2024 määruskaebuse täiendus koos lisadega asja juurde võtmata või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud palub A. Kask jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks 24.09.2024 määruskaebuse täiendus jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud hilinenult; 2) palub kostja kontrollida määruskaebuse esitaja esindusõigust. Kui kohus esindusõigust ei tuvasta, tuleks kaebus jätta läbi vaatamata. Osanike 05.06.2023 otsuse kohaselt puudub hagejal alates 30.06.2023 juhatus, mistõttu ei saa olla kehtiv ka volitus lepingulisele esindajale. Osanike 05.06.2023 otsuse on allkirjastanud füüsiline isik Priit Janu, kel ei olnud selleks õigust, mistõttu otsus on tühine. Lisaks puudub dokument, millega oleksid täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded; 3) on hageja 01.06.2023 osanike otsus, millega volitati Priit Janu esindama äriühingut õigusvaidlustes, tühine ja sellega ei ole täidetud ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded. Tühine on ka hageja osanike 15.05.2024 otsus. Priit Janu ei saanud 15.05.2024 esindada ALGNE MAHE MULK OÜ-d, mille ainuesindusõigus kuulus alates 14.11.2023 ajutisele pankrotihaldurile Vladimir Kutšmeile. Lisaks ei nähtu, milliseid õigusvaidlusi ja mis põhjusel ühingu juhatuse liikmetega ja/või osanikega soovitakse pidada ning milliseid tegevusi ja 3 millise kohtumenetlusega seoses heaks kiidetakse, mistõttu on täitmata ÄS § 168 lg 1 p 10 nõuded. Samuti on tühine osanike 15.08.2024 otsus. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, kuna ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistrist kustutatud ja talle ei ole võimalik saata koosoleku kutseid. ALGNE MAHE MULK OÜ-d ei saanud koosolekul esindada tehinguline esindaja Priit Janu, kuna TsÜS § 125 lg 2 p 10 järgi volitus lõpeb, kui esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb. Otsus ei täida ka ÄS § 168 lg 1 p 10 nõudeid. On selge, et hageja ei suuda oma esindusõigust tõendada. ALGNE MAHE MULK OÜ on pankrotihalduri 05.05.2024 avalduse alusel äriregistrist kustutatud. Äriregistrist kustutamisega äriühingu õigusvõime lõpeb (ÄS § 2 lg 3) ja seetõttu ei ole võimalik täita ÄS § 172 nõudeid. Ühegi õigusaktiga ei ole kooskõlas käsitlus, et osanikuta äriühing võiks tegevust jätkata, üks osanik võiks võtta vastu osanike otsuseid jne. Ka 16.09.2024 korduskoosoleku otsus on tühine. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, kuna ALGNE MAHE MULK OÜ-le ei ole võimalik saata koosoleku kutseid. Selgusetud on kõik korduskoosolekuga seotud asjaolud. Otsus ei täida ÄS § 168 lg 1 p 10 nõudeid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.08.2024 määrus tuleb tühistada

§ 667

lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata asi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele esmalt, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei ole viidanud hagi läbivaatamata jätmisel lisaks

§ 227

lg-le 5 ka § 423 lg 1 p-le 9.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses ettenähtud juhul, sh

§ 227lg-s 5 ettenähtud alusel.

8. Maakohus jättis hagi läbivaatamata põhjusel, et puudub hageja osanike otsus, mis annaks Priit Janule õiguse pidada hageja nimel õigusvaidlust endise juhatuse liikmega. Samuti leidis maakohus, et võimalik ei ole esitada heakskiitu, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud. Seetõttu ei pidanud maakohus põhjendatuks määrata hagejale hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks täiendavat tähtaega. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul hagi läbivaatamata jätmisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse (

§ 227

lg 5, samuti

§ 3401

) norme, kuivõrd ei ole enne hagi esindusõiguse puudumise tõttu läbivaatamata jätmist määranud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks.

§ 227

lg 5 sätestab, et kui hageja nimel esinenud isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud, jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui läbi vaatamata jätmise muud eeldused on täidetud.

§ 3401

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Seega, kui maakohus ei pidanud hageja osanike 01.06.2023 otsust piisavaks esindusõigust tõendavaks dokumendiks (ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas), oleks maakohus pidanud määrama hagejale tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks. Tegemist on kõrvaldatava puudusega ning eeltoodud sätetest tulenevalt puudub kohtul õigus 4 jätta hagi läbi vaatamata enne, kui hagejale on antud võimalus puudus kõrvaldada, s.o esitada ÄS § 168 lg 1 p 10 kohane hageja osanike otsus kostjaga (hageja endise juhatuse liikmega) õigusvaidluse pidamiseks ning selles vaidluses osaühingule esindaja määramiseks. Kuivõrd maakohus ei määranud vastuolus

§ 227

lg-ga 5 hagejale tähtaega hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse tõendamiseks või heakskiidu esitamiseks, ei saanud kohus jätta hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hageja nimel esinenud isik ei ole oma esindusõigust tõendanud või heakskiitu esitanud. Vaidlustatud määrus tuleb seega tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

1. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud enne vaidlustatud määruse tegemist maakohtule oma esindusõiguse tõendamiseks muu hulgas hageja osanike 15.08.2024 otsuse. Nimetatud otsuse (nagu ka osanike 15.05.2024 otsuse) suhtes ei ole maakohus määruses seisukohta võtnud. Määruskaebusele on lisatud veel ka osanike 16.09.2024 samasisuline otsus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul nimetatud osanike otsuseid hinnata.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka maakohtu seisukoht, et esindusõiguse suhtes ei ole võimalik heakskiitu esitada, kuna hageja 50% osanik ALGNE MAHE MULK OÜ on 28.05.2024 äriregistri kustutatud. Ringkonnakohus leiab, et seaduses puudub norm, mis sätestaks, et juriidiline isik, kelle juriidilisest isikust osanik on lõppenud ja äriregistrist kustutatud, saab kehtivalt otsuseid vastu võtta vaid siis, kui registrist kustutatud juriidilisest isikust osanik on registrisse ennistatud. Osaniku väljalangemine ei tohi takistada juriidilise isiku edasist tegevust. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et osanike koosolekule saab ÄS § 172 lg 1 alusel kutsuda üksnes need osanikud, kes on olemas. Seega ei pruugi osanike koosoleku toimumise teate äriregistrist kustutatud osanikule saatmata jätmine tähendada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ÄS § 1721 tähenduses, kuna teade ei täidaks oma eesmärki.
3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5