Obsah (18)

§ 113§ 641§ 635§ 76§ 77§ 100§ 647§ 127§ 101§ 115§ 128§ 642§ 103§ 578§ 643§ 651§ 25§ 644

2-23-2251 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise tasumist.

Tööd ei vasta Lepingule, sest Töödel ei ole mh kokkulepitud omadusi (

§ 641lg 1, lg 2 p 1).

Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping

§ 635lg 1 tähenduses, mille järgi tellis hageja kostjalt hoonete projekteerimistööd.

Projekteerimisleping on oma olemuselt töövõtuleping, mis on lahutamatult seotud ehitamise ja ehitisega. Kostja koostatud Tööde alusel valmis hoone HUS1/HUS2 kandev karkass 2018. aasta lõpus. Kostjal lasub

§ 76

lg 1, 3, § 635 lg 1 ning § 641 lg 1 järgi kohustus anda hagejale üle kokkulepitud Tööd, mis peavad olema nõuetekohased. Lepingu punktid 1.

1. ja 2.
2. sätestavad tingimused, millele pidid Tööd vastama. Hoones on tekkinud rõdude konstruktsioonidesse ning vahelagedesse praod, mida kinnitab asjatundja V. M. arvamus (vt Lisa 3). Asjatundja arvamusest nähtub, et praod paiknevad täpselt HUS1 ja HUS2 nö mõttelisel eraldusjoonel. Rõdu konstruktsioonidesse on tekkinud praod kõigil korrustel. Ülemistel korrustel on posti konsool sisuliselt purunenud. Kokkuvõtvalt võib märkida, et Tööde teostamisel ei ole hoonele projekteeritud temperatuuri deformatsioonide vuuke, millised on ette nähtud standarditega, mistõttu ei ole konstruktsioonid saanud temperatuurimuudatuste tõttu paisuda ja kokku tõmbuda vajalikus ulatuses ehk tekkivate pingetega on jäetud arvestamata. Samuti ei nähtu Töödest, et temperatuuri muudatustest tekkivad pinged oleksid lahendatud muul viisil.
3. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et korterelamus esinevad puudused tulenevalt Töödest ning tegemist on avariieelse olukorraga. Hageja leiab, et Tööd ei vasta Lepingule, sest Kostja ei ole täitnud Lepingu p-des 1.1., 1.
4. märgitud kohustusi, jättes hoone konstruktsiooni tugevus- ja stabiilsuse arvutused tegemata ning deformatsioonivuugid arvestamata. Tööd ei vasta normidele ega standarditele.
5. Tööd ei vasta Lepingule, sest Tööd ei ole eesmärgipäraselt kasutatavad (

§ 641lg 2 p 2).

Kostjal kui töövõtjal tuli Tööde tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega. Tööd ei vasta Lepingule

§ 641

lg 2 p 2 mõttes, sest Tööde alusel ei ole olnud võimalik ehitada hoonet, mis oleks turvaline ning ohutu nii inimestele kui nende varale. Hoone on sisuliselt pooleks murdunud ning konstruktsioonides suured praod. Hagejal oli huvi saada projektdokumentatsioon, mis võimaldaks ohutu ja turvalise korterelamu ehitamise Rootsis, kuid nimetatud eesmärk on jäänud saavutamata, sest Tööd on vigased. Muuhulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes ka kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus keskmisele kvaliteedile (

§ 641lg 2 p 2, § 77).

Üldtunnustatud standardite eiramisest tingitud tehtud töö kasutatavust negatiivselt mõjutavad omadused kujutavad endast alati puudusi

§ 641lg 2 p 2 ja § 77 mõttes.

Asjatundja arvamusega Lisas 2 on tõendatud, et Tööd ei vasta üldtunnustatud standarditele (vt hagi p 3.2.), mida kostja on Tööde teostamisel eiranud ning mis on kaasa toonud hoone purunemise. Tööde teostamisel ei ole arvestatud temperatuurimuudatustest põhjustatud pingetega, sh Eurokoodeks 2 standardiga, Rootsi rahvusliku lisaga EKS10 ega Eesti rahvusliku lisaga. Eesti rahvuslik lisa (standard EN_1992_1_1) näeb betooni deformatsioonide punktis ette, et projekteerimisel tuleb 3 arvesse võtta temperatuuri, mahukahanemise ja rõõme põhjustatud deformatsiooni tagajärgi. Temperatuuri ja mahukahanemise mõjust võib hoonekonstruktsioonide üldarvutusel loobuda, kui nähakse ette deformatsioonivuugid vahekaugusega djoint. 7. Kostja ei ole Tööde tegemisel eeltoodud väärtustest lähtunud. Toonitame, et kostja näol on tegemist eriteadmisi omava isikuga, kelle põhitegevusalaks on ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Seega sai kostjalt kui professionaalilt oodata, et kostja peab kinni standarditest, sest töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka

§ 641lgst 3.

8. Tööd ei vasta Lepingule, sest Tööd ei vasta keskmisele kvaliteedile (

§ 77lg 1).

Ehitusprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja kvaliteediga, mis võimaldaks ehitustööd nõuetekohaselt teha, ilma et hoone puruneks ja tooks kaasa ohu inimestele või nende varale. Hoone purunemine on põhjustatud projekteerimistöödest ning hoone on avariieelses seisukorras ega ole ohutu. Eluhoone ohutus ja asjaolu, et hoone ei puruneks ulatuses, mis toob kaasa avariieelse olukorra, on ehitise projekteerimisel oluline kvaliteedinõue. Kostja oli teadlik, et tal on Lepingu järgi kohustus projekteerida hoonekompleks, ta oli kohustatud tegema hoone tugevuse ja stabiilsuse arvutused, sh juhuslike koormuste kohta, mis takistavad järkjärgulist hoone kokkuvarisemist ning projekteerima lahendused hoonete ehitamiseks. Kokkuvõtvalt, kostja ei ole projekteerimisel arvestanud konstruktsioonide temperatuurigradiendist põhjustatud efekte, mistõttu on hoonesse tekkinud suured praod ning rõdupostide konsool on purunenud. 9. Kuivõrd Tööd ei vasta Lepingule, siis on kostja Lepingut

§ 100, § 115 lg 1 järgi rikkunud.

Kostja rikkumine on oluline (

§ 647lg 1).

Töövõtja loetakse

§ 647

lg 1 järgi töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik. Tööde parandamine ega Tööde uuesti tegemine ei ole võimalik, sest puudustega Tööde järgi on hoone valminud ning hoones ilmnenud puuduste likvideerimine on võimalik ainult läbi edasise pragunemise takistamise ning olemasolevate pragude likvideerimise. 10. Kliendil on tekkinud kahju 45 044,98 eurot (

§ 127lg 1, § 128).

Hagejal on kostja vastu hoone turvaliseks ja ohutuks ümberehitamise kulude hüvitamiseks. Hoones puuduste kõrvaldamiseks ning selle kokkuvarisemise vältimiseks tuleb teha kulusid. Kulude esialgseks suuruseks on 45 044,98 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista, koosneb järgmisest: Objekti ülevaatus, sh sõidu- ja ajakulud (Eestist Rootsi, Nackassse ja tagasi) – 556,18 eurot; Ehitusarvamuse koostamine (asjatundja arvamus, ehitusinsener tase 8) – 1468,80 eurot; Paranduslahenduse väljatöötamine, konsulteerimine ja koostamine - 2160 eurot; Paranduslahenduse teostamine – 33 600 eurot (nimetatud summa ei ole lõplik ja suureneb, arvestades, et tööde käigus maht suureneb; töid teostatakse jooksva tunnihinna põhiselt); Projektijuhtimine paranduslahenduse väljatöötamiseks ja hankimiseks – 7260 eurot. Hageja selgitab, arvestades hoones ilmnenud probleemi olemust ja keerukust, siis projektlahenduse maht eelduslikult suureneb, sest ehitajad hakkavad töid teostama jooksvalt tunnihinna alusel, mitte nö lõpphinna alusel. Samuti võivad kaasneda kulud seoses elamu elanikega, keda on mh vajalik paigutada parandustööde tegemise ajaks mujale. 4 11. Hagejal on kostja vastu nõue 45 044,98 euro saamiseks. Hageja nõuab kostjalt

§ 101lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 115 lg 2 järgi kahju hüvitamist täitmise asemel.

Hageja on hagi p-s 2.6. põhjendanud, et rikkumise näol on tegemist olulise rikkumisega ning täiendava tähtaja määramine ei annaks kohustuste täitmiseks tulemust, sest hoone on valmis ehitatud ning projekti muutmise või uue projekti koostamisega ei kõrvalda rikkumist ega kahju. Arvestades, et hoone on valminud, hoones on tuvastatud puudused tulenevalt projekteerimisveast ning kahju on tekkinud, siis Töödes puuduste kõrvaldamine ei kõrvaldaks enam hoonele tekkinud kahju. Seega ei ole täiendava tähtaja määramisel Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja Tööde Lepinguga vastavusse viimisel tulemust. Samuti on

§ 115

lg 3 järgi kahju kohe hüvitamine vältimatult vajalik, sest asjatundja arvamusest nähtuvalt on objektil tegemist avariieelse olukorraga, mis tähendab, et projekteerimisvigadest tingitud põhjused tuleb koheselt likvideerida ehk kanda kulutusi ehitustöödele, vältimaks maja nö kokku varisemist. Kulutused puudustega tööde ümbertegemiseks on kahju, mida tellija saab kahjuhüvitisena nõuda täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue). Hagejal on kostja vastu varaline kahju hüvitamise nõue, mille sisuks on hageja kulutuste hüvitamine

§ 128

lg 3,

§ 115lg-de 3 alusel.

Hageja nõuab kostjalt kulutuste 45 044,98 euro hüvitamist. 12. Kostja vastutab Hagejale tekkinud kahju eest.

§ 642

lg 2 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

§ 642

lg-st 1 tuleneb, kui töövõtja poolt teostatud tööl esineb selle üleandmise hetkel lepingutingimustele mittevastavus või hilisemalt ilmneva lepingutingimustele mittevastavuse põhjus, eeldatakse, et töövõtja vastutab selle töövõtja vastutab selle eest. Hageja on hagi p-s 2.2.-2.

1. välja toodud, et Tööd ei vastanud lepingutingimustele ning Tööde alusel valminud hoones on puudused tulenevalt kostja lepingutingimustele mittevastavatest Töödest. Kuivõrd hoone puudused on tingitud Töödest, mille alusel on hoone ehitatud, siis olid Töödes puudused juba Tööde Kliendile üleandmisel. Seega tuleb eeldada, et kostja vastutab mittevastavuse ja hagejale tekkinud kahju eest. Tellija poolt lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise korral peab töövõtja seega vastutuse vältimiseks tõendama, et esineb mingi erandlik alus, mis töövõtja vastutuse välistab. Kostja on ka Lepingu p-s 6.
2. kinnitanud, et kostja vastutab ehitise konstruktsiooni stabiilsuse eest montaažitööde ajal ja pärast nende lõpetamist.

§ 642

ei näe ette töövõtja võimalust vabaneda vastutusest vabandatava rikkumise korral (

§ 103). Hagejal on kostja vastu viivisenõue.

Hageja palub kostjalt välja mõista

§ 101lg 1 p 6, Ts

MS § 367 järgi viivis alates hagi esitamise kuupäevast 45 044,98 eurolt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hageja nõude täitmiseni.

Kostja vastus

1. Kohtule 08.05.
2. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et veebruaris 2017 sõlmisid hageja ja kostja projekteerimislepingu, mille kohaselt hageja tellis kostjalt projekteerimistööd hoonekompleksile „Ektorpsva gen“ Nacka kommunis Stockholmis, Rootsis. Küll aga kostja hinnangul ei saa hageja nõuda projekteerimistööde lepingu alusel nõude rahuldamist, kuna on 12.04.2019 sõlminud kostjaga kompromissilepingu ja on loobunud nõudest kostja vastu. Kompromissilepinguga on hageja selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt loobunud nõuete esitamisest kostja vastu. 5 14.

§ 578

lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ja omandavad kompromissi alusel uued õigused. Antud juhul on pooled 2 aastat pärast hagi lisas 1 oleva lepingu sõlmimist sõlminud kompromisslepingu, milles hageja tagasivõtmatult on loobunud nõuetest kostja vastu, mis võisid tuleneda poolte vahel varem sõlmitud projekteerimislepingutest. Hagi lisas 1 olev projekteerimistööde leping on kompromissilepinguga hõlmatud. Ainuüksi eeltoodud põhjustel on hagi rahuldamine hagi lisas 1 oleva lepingu alusel täies ulatuses välistatud.

1. 12.04.2019 sõlmisid pooled kompromisslepingu, mille preambula punkti (ii) kohaselt oli kompromissilepingu sõlmimise ajaks Teca Grupp OÜ ja AS Lasbet Tootmine vahel sõlmitud erinevaid projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepinguid. Kompromisslepingu punkti 1 kohaselt muutsid pooled vaieldamatuks omavahelised võlasuhted ja nõuded, mis põhinevad poolte vahel sõlmitud lepingutel. Hagi lisas 1 olev projekteerimistööde leping oli hõlmatud kompromissilepinguga, kuna tegemist oli hageja ja kostja vahel sõlmitud projekteerimistööde lepinguga.
2. On tähelepanuväärne, et kompromisslepingus hageja kinnitas ja loobus, tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõuetest kostja vastu, sh olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest. Ainsaks nõudeks, millest hageja ei loobunud oli tulevikus tekkida võiv nõue, mis on mh seotud Teca Grupp OU töös sisalduda võivatest kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadest, mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise. Antud menetluses ei ole tegemist nõudega, mis tuleneks ehitise kokku kukkumisest. On fakt, et ehitis ei ole kokku kukkunud, vaid ehitisse on tekkinud praod. Ilmselge liialdus on hageja väide, mille kohaselt on hoone sisuliselt pooleks murdunud ja konstruktsioonides suured praod. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud tuvastamata hoone mingist konstruktsioonist pildid, millel on märgata paari pragu, kuid mitte „hoone pooleks murdumist“. Kuivõrd hoone ei ole pooleks murdunud ega kokku kukkunud, siis on hagiavalduses esitatud nõue vastuolus hageja enda tagasivõtmatu nõudest loobumisega.
3. Samuti ei ole hoone osad (rõdud) kokku kukkunud, vaid on hageja väidete kohaselt avariieelse seisuga. Kuivõrd hageja nõue ei tulene hoone või selle osa kokku kukkumisest, siis on hageja kompromisslepingu p-s 2 loobunud nõudest ja ei saa käesolevas kohtumenetluses oma nõuet maksma panna.
4. Eeltoodut kokkuvõttes on kostja veendunud, et hageja nõue on alusetu ning selle rahuldamine on välistatud. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist nõudega, mis tuleneks hoone või selle osa kokku kukkumisest, siis on hageja tagasivõtmatult loobunud oma nõuetest kostja vastu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja ei ole kompromisslepinguga loobunud hagis esitatud nõudest, siis märgib kostja järgnevat. Hageja ei ole tõendanud kostja tehtud tööde mittevastavust lepingutingimustele.
6. Hageja esitatud nõue põhineb asjatundja arvamusel, milles on asutud seisukohale, et tööde teostamisel ei ole hoonele projekteeritud temperatuuri deformatsioonide vuuke. Järelikult peab hageja esmalt tõendama, et kostjal oli kohalduvatest normidest tulenevalt kohustus projekteerida nimetatud vuugid. Hagi lisa 1 p-i 2.
7. kohaselt kohustus kostja välja töötama 6 projekteerimistööd kooskõlas Eurocode’iga, selle lisa EKS9 BFS2011:10 nõuetega Rootsis. Järelikult hageja nõude rahuldamise eelduseks on tõend (asjatundja arvamus), mille kohaselt ei vasta kostja tehtud tööd hagi lisas 1 oleva lepingu p-s 2.
8. nimetatud Rootsis kehtinud nõuetele. Selliseid tõendeid hageja menetluses esitanud ei ole. Kostja viitab siinkohal, et hageja esitatud asjatundja arvamus põhineb Eesti Eurokoodeks 2 standardi lisal, sest Rootsi rahvuslik lisa ei seadnud numbrilisi väärtusi. Nimelt avaldab asjatundja selgelt, et projekteerimise ajal kehtinud Rootsi rahvuslik lisa EKS10 sätestab, et temperatuurivuukide vahekaugus otsustatakse iga kord nö olukorra põhiselt. Ühtlasi on oluline viidata, et lepingu kohaselt pidid projekteerimistööd vastama EKS9 nõuetele mitte EKS10 nõuetele. Kostja hinnangul ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et projekteerimistööde lepingu esemeks olnud tööd ei vastanud Rootsi nõuetele.
9. Asjassepuutumatud on hageja väited, mis põhinevad projekteerimistööde puuduste analüüsimisele Eesti rahvusliku lisa alusel. Kostjal ei olnud hagi lisas 1 olevast lepingust tulenevat kohustust projekteerida ehitist kooskõlas Eesti rahvusliku lisaga, mistõttu on Eestis soovitatud djoint väärtustele viitamine ja tuginemine asjakohatud. Hageja ei ole menetluses tõendanud, et kostja poolt teostatud tööd ei vastanud Rootsis kehtivatele standarditele.
10. Hageja hinnangul ei vasta tööd keskmisele kvaliteedile, sest hoone purunemine on põhjustatud projekteerimistöödest. Samal ajal ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest hoone „purunemine“ nähtuks. Hagi lisas 2 olevatelt fotodelt on näha üksnes paar pragu, kuid hoone ise ei ole purunenud. Hageja väited on ilmselge liialdus. Veelgi enam, hageja ei ole tõendanud, et tegemist oleks hoone avariilise seisukorraga. Hagi lisas 3 olevas dokumendis ei ole esitatud ühtegi selgitust hoone avariieelse seisukohta kohta ning asjatundja ei ole selgitanud, mida see mõiste tähendab. Käesoleva vastuse lisa 2 tõendab, et hetkel ei saa olukorda klassifitseerida avariiohtlikuks. Tänu tekkinud pragudele on toimunud pingete vabastamine. Selleks, et olukord muutuks avariiohtlikuks peavad liikumised olema samas suurusjärgus nagu konsooli mõõtmed, mis selgelt ei ole nii. Järelikult on eriteadmisi omav asjatundja lükanud ümber hagi lisas 3 oleva paljasõnalise väite hoone avariieelsest olukorrast. Tegelikkuses ei ole hoone purunenud ega ka mitte avariiohtlikus olukorras.
11. Kostja esitab käesolevaga asjatundja arvamuse, mille kohaselt ei ole pragunemise põhjuseks probleemid projekteerimistöödes nagu hageja on oma lisaga 3 püüdnud väita. Käesoleva vastuse lisa 2 tõendab üheselt, et betooni mahukahanemise deformatsioonid on pragude tekkimise primaarne põhjus, mitte deformatsioonivuugi puudumine. Asjatundja arvamuse kohaselt temperatuuri muutusest liikumised kindlasti toimuvad, aga nende roll tänu juba mainitud efektidele on oluliselt väiksem. Arvestades kostja vastuse lisa 2, on selge, et hageja ei ole tõendanud, et pragunemise peamiseks või primaarseks põhjuseks oleks olnud puudus projekteerimistöödes.
12. Kostja on veendunud, et hageja nõue on aegunud. Riigikohus on otsuses nr 2-16-14644 leidnud, et ehitusprojektis esinevad projekteerimisvead ei pruugi ilmneda enne ehitise valmimist, kui tegemist on varjatud projekteerimisvigadega. Varjatud projekteerimisvead on sellised, mida tellija tavapärast hoolsust rakendades ei saanud avastada enne ehitise valmimist. Sellisel juhul kohaldub 5-aastane aegumistähtaeg. Samas tuleneb eeltoodust, et kui tegemist ei ole varjatud projekteerimisveaga ning tellija oleks pidanud ja saanud 7 tavapärase hoolsuse rakendamise juures avastada puuduse enne ehitise valmimist, siis kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg. Sama seisukohta on kinnitanud näiteks Tallinna Ringkonnakohus otsuse nr 2-17-3860 p-s
14. Hindamaks, kas hageja nõue on aegunud tuleb seega tuvastada, kas hageja väidetud puudused olid sellised, mida tellija (st hageja) oleks saanud avastada töö vastuvõtmisel. Puudub vaidlus, et hageja tegutseb oma majandustegevuse raames, mis tähendab, et tulenevalt

§ 643lasus tellijal kohustus töö vastuvõtmisel järgida käibes vajalikku hoolsust.

Kohtupraktika alusel võib asuda seisukohale, et kui tegemist on spetsiifilise ehitustegevusega või mahuka ja keerulise ehitusobjektiga, siis käibes vajalik hoolsus eeldaks tellija poolt isiku kasutamist, kelle kvalifikatsioon võimaldab projektiga tutvuda ja tuvastada selles esinevad puudused (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-17-3860 p-s 3940). Kostja hinnangul kvalifitseerub hagi lisas 1 olevas lepingus kajastatud hoone projekteerimine ja ehitamine mahukaks ja keerukaks ehitusprojektiks. Kostja eelnevat väidet kinnitab hagi lisas 3 olev ekspertiis, mille kohaselt on tegemist sisuliselt ühe pika hoonega. Hagi lisas 3, lk-l 4 olevate arvandmete liitmisel oleks hoone pikkuseks enam kui 129 meetrit. Lisaks paikneb hoone mitmel tasandil.

1. Veelgi enam, hageja ise tegutseb ehituse, täpsemalt projekteerimise valdkonnas (vt majandustegevusteade EEP001653) ning hagejal on enam kui 140 töötajat. On põhjendatud eeldada, et hagejal oli tööl isik, kes on pädev hindamaks kostja esitatud projekti nõuetele vastavust selle üle andmise ajal. Seega tuleb jaatada hageja kohustust vaadata töö üle ning kui hageja oleks järginud käibes vajalikku hoolsust, siis oleks ta saanud ise väidetavad puudused avastada enne hoone valmis ehitamist. Kuna hageja jättis käibes vajaliku hoolsuse täitmata, siis rakendub 3-aastane aegumistähtaeg. Kostja andis hagejale tööd üle kevadel 2018 ning seega aegus hageja nõue juba kevadel
2. Kõnesoleval juhul on hageja pöördunud kohtusse aga alles 08.02.2023 ehk 1,5 aastat pärast nõude aegumist. Eeltoodut arvestades on kostjal õigus keelduda hageja nõude täitmisest, sest hageja nõue on aegunud.
3. Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et hageja nõue ei ole kompromisslepinguga lõppenud või aegunud, siis vaidleb kostja hageja no ude suurusele täies ulatuses vastu. Hagiavalduse lisa 4 ei tõenda hagiavalduses nõutud kogu tekitatud kahju suurust.
4. Esiteks, sisaldab hagi lisa 4 selliseid kuluridasid, mida ei saa käsitleda kahjuna. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-16 selgitanud, et asjatundja arvamuse saamisega seonduv kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamise nõudega. Seda saab aga nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel (vt täiendavalt ka RKTKm nr 3-2-1-116-16 p 39, RKTKm nr 3-2-1-93-14, p 22; RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 13). Kõnesoleval juhul on hageja nõudnud kahju hüvitise osana asjatundja arvamuse kuluga seonduva kahju hüvitamist summas 1468,80 eurot. Tegemist on asja läbivaatamise kuluga, mida saab nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel, mitte eraldiseisvalt kahjuna. Ainuüksi eeltoodust tulenevalt kuulub hageja poolt nõutud kahju vähendamisele 1468,80 euro võrra. Järelikult hagi täielik rahuldamine on igal juhul välistatud.
5. Teiseks, on üllatav, et hageja nõuab kahju hüvitamist koos käibemaksuga summas. Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et Maksu- ja Tolliamet oleks piiranud hagejal tema ettevõtluse tarbeks soetatud teenuste sisendkäibemaksu maha arvamist. Riigikohus on otsuse nr 2-17-11269 p-s 12.2 selgitanud, et kooskõlas

§ 127

8 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga tuleb kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha. Kui hagejal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole käibemaksu osa kulu, mille kostja peaks talle hüvitama. Puudub vaidlus, et hageja on käibemaksukohustuslane. Hagi lisas 4 oleval hinnapakkumisel kajastatud tegevused (objekti külastus, projekti juhtimine, paranduslahenduse teostamine jne) on kõik seotud Framm Tootmine AS-i majandustegevusega. KMS § 29 lg 3 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Sisendkäibemaksu võib maha arvata üksnes KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel (KMS § 31 lg 1). Eeldades, et seotud isik FRAMM AS väljastab hagejale KMS § 37 nõuetekohase arve, siis ei ole hagejal mistahes takistusi sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Järelikult on hageja nõue summas 7 507,50 eurot põhjendamatu ning hagejale ei ole eelnimetatud ulatuses kahju tekkinud.

1. Kolmandaks, ei ole hageja isegi mitte vähimal määral kahju tekkimist summas 36 313,48 eurot tõendanud. Hageja on kohtule esitanud vaid hinnapakkumise. Tegemist ei ole arvega ning hagejal ei ole tekkinud kohustust nimetatud hinnapakkumise alusel teenust osta ega paranduslahendusi teostada. Puuduvad mistahes tõendid, et hageja oleks üldse paranduslahendusi teostanud või nendega seonduvalt hagi lisas 4 näidatud ulatuses kulusid kandnud. Järelikult ei ole hageja täitnud kahju suuruse tõendamise kohustus ja nõue tuleb jätta rahuldamata.
2. Neljandaks, peab kostja veelkord oluliseks viidata tõsiasjale, et hagi lisas 4 olev hinnapakkumine on koostatud seotud isiku (Framm AS-i) poolt. Kostjale ei ole teada, kas seotud isikute vaheline tehing vastab turutingimustele või on nimetatud hinnapakkumine ülepaisutatud. Ühtlasi ei ole kontrollitav, milliseid tegevusi paranduslahenduse teostamine (vt hagi lisa 4, hinnapakkumise rida 3) üldse hõlmab. Antud juhul ei saa välistada, et kulurida „paranduslahenduse teostamine“ hõlmab ka tegevusi, mida ekspertiisiga ei ole peetud vajalikuks või põhjendatuks. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kuidas kujuneb kulurida „objekti külastus“ või mitu korda objektil käiakse. Ainuüksi eelviidatud hageja nõude puudused kinnitavad, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet summas 45 044,98 eurot ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
3. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
4. Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 27.02.
5. a töövõtulepingu, mille p 1.
6. kohaselt pidi kostja teostama kortermajade kompleksi „Ektorpsvägen“ asukohaga Nacka kommuun Stockholm, Rootsi Kuningriik konstruktiivse projekti (dtl 11-14, 15-18). • Kostja andis hagejale projekteerimistöö üle
7. a kevadel. • Kortermajade kompleksi kandekarkass valmis
8. a lõpus. • Hageja, kostja ja Teca Projekt OÜ sõlmisid 12.04.
9. a kompromisslepingu, mille p 1 kohaselt on pooled kokku leppinud, et kompromissi alusel lõpetavad nad kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nõuded, mis põhinevad poolte vahel sõlmitud lepingutel (dtl 164). 9
10. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

1. Hageja leiab, et kostja poolt teostatud projekteerimistöö on puudustega, see ei vasta normidele, standarditele ega keskmisele kvaliteedile. Kostja on tekitanud hagejale kahju sellega, et on projekteerinud kortermaja ilma temperatuuri deformatsioonide vuukideta, mistõttu on hoonete HUS 1 ja HUS 2 liitekohas, rõdude konstruktsioonides ja vahelagedes ilmnenud
2. aastal praod (dtl 3-4).
3. Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja töö teostatud puudustega. Kostja on projekteerinud kortermaja kooskõlas Eurocode’iga, selle lisa EKS9 BFS2011:10 nõuetega Rootsis. Hagejal puudub hagiavalduses toodud nõue kostja vastu seetõttu, et hageja on 12.04.
4. a kompromissiga loobunud nõuetest kostja vastu. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja poolt on tõendamata kahjunõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud, sh kahju suurus. Hageja nõue on kostja hinnangul aegunud
5. a kevadel.
6. Hageja on aegumise vastuväitele vastu vaielnud. Hageja hinnangul kohaldub projekteerimislepingutele viieaastane aegumistähtaeg. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas ehitise puuduse tõttu ehitise projekteerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg või TsÜS § 146 lg 2 esimeses lauses sätestatud viieaastane aegumistähtaeg.
7. Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-3860 27.02.2020 a tehtud otsuse p 12-15 selgitanud, et erandina üldisest kolmeaastasest aegumistähtajast on TsÜS § 146 lg 2 esimeses lauses sätestatud, et ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14644 tehtud otsuses leidnud, et pikem aegumistähtaeg on põhjendatud sellega, et ehitise puudused võivad ilmneda alles pikema aja järel. Nimetatud sättest ei tulene, et see kohalduks vaid ehituse töövõtulepingust tulenevate nõuete aegumisele. TsÜS § 146 lg 2 esimese lause järgi peab viieaastase aegumistähtaja kohaldamiseks olema tegemist ehitise puudusega, mis on tingitud töövõtulepingust. Projekteerimisleping on oma olemuselt samuti töövõtuleping. Kui projekteerimisel tehakse viga, võib projekteerimisviga tuua kaasa ehitise puuduse TsÜS § 146 lg 2 mõttes. Seda sätet eesmärgipäraselt tõlgendades kohaldub TsÜS § 146 lg 2 esimesest lausest tulenevalt viieaastane aegumistähtaeg ehitise projekteerimise töövõtulepingu rikkumisest tulenevatele nõuetele, mille alus on projekteerimisviga, mis on põhjustanud ehitise puuduse (vt Riigikohtu
8. märtsi
9. a otsus tsiviilasjas nr 2-1614644/50, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. 39.

§ 651

lg 1 esimese lause järgi algab töö lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg töö valmimisest.

§ 651

lg 1 teise lause järgi, kui tellija on kohustatud töö vastu võtma, siis algab nõude aegumistähtaeg töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaja alguse kindlakstegemisel on oluline, mis oli töövõtulepingu alusel võlgnetav töö ja millal see töö valmis (või kui töö tuleb vastu võtta, siis millal see töö vastu võeti või vastuvõetuks loeti). Kui ehitise projekteerimislepingu järgi on töövõtja kohustuseks koostada ehitusprojekt, algab projekteerimislepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

§ 651

lg 1 alusel ehitusprojekti kui töö valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis 10 selle vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Seega aegub projekteerimislepingust tulenev nõue, mille aluseks on projekteerimisviga, mis toob kaasa ehitise puuduse, TsÜS § 146 lg 2 esimese lause ja

§ 651

lg 1 järgi viie aasta möödumisel projekti valmimisest või kui tellija on kohustatud projekti vastu võtma, siis projekti vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 21614644/50, p 14).
3. Käesolevas menetluses ei ole pooled kohtule avaldanud täpset kuupäeva, mil anti kostja poolt üle hagejale projekt ning mis kuupäeval valmis täpselt vaidlusalune karkass, kuid kostja väitel toimus projekti üleandmine
4. a kevadel ja karkass valmis
5. a lõpus. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja pöördus kohtusse 08.02.
6. a, seega kohtu hinnangul aegumise vältimiseks õigeaegselt. 41.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 115

lg 3 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust.

§ 127

lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja pidi käesolevas menetluses seega tõendama, et just kostja lepingurikkumise tõttu tekkis hagejal kahju. 42.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

1. Hageja peamine etteheide kostjale on lepingu p 1.
2. ja 2.
3. rikkumine, st kostja ei projekteerinud hoonele temperatuuri deformatsioonide vuuke, mis on ette nähtud standarditega. Samuti ei nähtu kostja tööst, et temperatuuri muudatustest tekkivad pinged oleksid lahendatud muul viisil. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud fotod betooni murdumisest (dtl 20-22) ja OÜ Inseneribüroo Kandev poolt 27.12.
4. a koostatud arvamuse koos täiendava selgitusega (dtl 24-39, dtl 194-196).
5. OÜ Inseneribüroo Kandev arvamuse kohaselt ei ole hoonele projekteeritud temperatuuri deformatsioonide vuuke (dtl 32). Projekteerimise ajal kehtinud Rootsi rahvuslik Eurokoodeks 2 lisa EKS10 sätestab, et temperatuurivuukide vahekaugus otsustatakse iga kord nö olukorra põhiselt ehk numbrilisi väärtusi ei esitada (dtl 35). Lõppjäreldusena on välja toodud, et pragunemise põhjuseks on asjaolu, et projekteerimisel ei ole arvestatud konstruktsioonide temperatuurigradiendist põhjustatud efekte. Rõdupostide konsoolide kandevõime on küsitav ning tegemis on avariieelse olukorraga (dtl 37).
6. Kohtule on esitatud asjatundja A. K. poolt 27.03.
7. a koostatud arvamus, milles asjatundja nõustub OÜ Inseneribüroo Kandev arvamuses tooduga, et projekteerija oleks pidanud ette nägema deformatsioonivuugi. Küll aga ei nõustu asjatundja A. K. sellega, et pragude tekkimise primaarne põhjus oleks deformatsioonivuugi puudumine. Asjatundja A. K. hinnangul on põhjendamatult jäetud käsitlemata betooni mahukahanemise 11 deformatsioonid, mis asjatundja A. K. hinnangul on pragude tekkimise primaarne põhjus. Asjatundja A. K. hinnangul ei saa olukorda klassifitseerida avariiohtlikuks, kuna tänu tekkinud pragudele on toimunu pingete vabastamine. Selleks, et olukord muutuks avariiohtlikuks peavad liikumised olema samas suurusjärgus nagu konsooli mõõtmed, mis selgelt ei ole nii (dtl 168).
8. Vaidlusaluse lepingu p 2.
9. kohaselt kohustus kostja välja töötama projekteerimistööd kooskõlas Eurocode’iga (EC), selle lisa EKS9 BFS2011:10 nõuetega Rootsis, BBR19, BKR13, AMA11 ehitusstandarditega Rootsis ja ostja nõuetega (dtl 12, 16). Rootsi rahvuslik Eurocode ja selle lisa EKS10 sätestab, et temperatuurivuukide vahekaugus otsustatakse iga kord nö olukorra põhiselt, numbrilisi väärtusi ei esitada (dtl 35). Kohtule on esitatud kahe asjatundja arvamus. Mõlemad asjatundjad on ühel meelel selles, et selle hoone puhul pidanuks kostja temperatuuri deformatsioonide vuugid siiski projekteerima. Kohus nõustub asjatundjate arvamusega, kuid käesoleval juhul ei kujuta vuukide projekteerimata jätmine siiski lepingurikkumist. Kohtu hinnangul pooltevahelisest lepingust kostjale temperatuuri deformatsioonide vuukide projekteerimise kohustust ei tulenenud.
10. Rootsi rahvuslik Eurocode näeb ette et vuukide üle otsustatakse igal üksikjuhtumil. Seega oli see kohtu hinnangul hageja ja kostjavahelise läbirääkimise küsimus. Vaidlusaluse lepingu p 2.
11. kohaselt arvutuste ja jooniste kontrollimise aeg on 5 tööpäeva. Mistahes lahknevuse tuvastamisel kõrvaldab töövõtja selle tasuta 3 tööpäeva jooksul (dtl 12, 16). Lepingu p 5.
12. kohaselt pretensioonid projekteerimistööde osas tuleb esitada 10 tööpäeva jooksul pärast ebatäpsuse või lahknevuse avastamist projekteerimistöös (dtl 13, 17). Lepingu p 5.
13. kohaselt juhul kui tellija tuvastab projekteerimistöödes puudusi pärast tööde akti allkirjastamist, tuleb esitada kirjalik pretensioon viivitamatult, kuid hiljemalt 1 kuu jooksul pärast montaažitööde lõpetamist ning töövõtja kõrvaldab puudused lisatasuta poolte kokkulepitud aja jooksul (dtl 13, 17). 48.

§ 25

lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud ning lg 2 kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevusvõi kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik.

§ 644

lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on hageja jätnud selle kohustuse täitmata. Arvestades asjaoluga, et hageja näol ei ole tegemist lihtsa tarbijaga, vaid kostjaga samas majandus- ja kutsetegevuse valdkonnas tegutseva isikuga, pidi hageja lepingu punktide 2.9, 5.

1. ning 5.
2. kohast kontrolli teostades, kuid hiljemalt projekti vastu võttes kostjale avaldama enda soovid deformatsioonivuukide osas. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja seda ei teinud. Lepingu p 2.
3. nägi ette arvutuste ja jooniste kontrollimise, mis kohtu hinnangul tähendab, et hagejal oli olemas vastav võimekus.
4. Kohtule esitatud asjatundja arvamusest nähtub, et käesoleva menetluse tarbeks arvamuse tellija ja kandekarkassi ehitaja on Framm AS (dtl 194). Tegemist on hageja lähikondsega. Seega oli hagejal ka betoonitööde teostamise käigus võimalik märgata, et temperatuuri 12 deformatsioonide vuugid puuduvad. Kuivõrd hageja ühtegi pretensiooni kooskõlas lepingu p-ga 5.3 kostjale ei esitanud, teeb kohus sellest järelduse, et vuukide puudumist oluliseks lepingurikkumiseks ei peetud. Kohtule on esitatud aerofoto hoone paiknemisest, millest nähtub, et hoonel on lisaks HUS1 ja HUS2 liitumiskohale, liitumiskoht ka tänavafrondi poolse hooneosaga (dtl 27). Selles hooneosa liitumiskohas pragunemist ei ole toimunud. Kohus teeb sellest järelduse, et temperatuuri deformatsioonivuugi puudumine ei ole seega pragunemise algpõhjus. Projekteerimisvea korral toimuks sarnane pragunemise ka hoone tänavafrondi poolses ühendumiskohas. Seda ei ole aga hageja väitnud ega ka vastavaid tõendeid esitanud.
5. Hageja hinnangul ei vasta töö ka keskmisele kvaliteedile (dtl 6).

§ 77

lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus on seisukohal, et kostja poolt teostatud projekt vastas vähemalt keskmisele kvaliteedile. Puudub vaidlus, et hageja on töö 2018. a kevadel vastu võtnud. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Riigikohus on oma 28.06.

1. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Hageja pretensioone kostja töö osas kooskõlas lepingu p 5.
2. sätestatuga ei esitanud ning ehitas projekti järgi hoone karkassi valmis. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ehitab projekti järgi hoone karkassi valmis ning seejärel asub neli aastat hiljem projekti kontrollima. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul minetanud oma õiguse tugineda puudustele töös, kuivõrd ei ole esitanud pretensioone kooskõlas lepingu p 5.
3. sätestatuga õigeaegselt.
4. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Hageja on jätnud hagiavalduses märkimata, et hageja, kostja ja Teca Projekt OÜ vahel oli 03.04.
5. a sõlmitud kompromissleping, mille p 2 kohaselt AS Lasbet Tootmine avaldab ja kinnitab, et ta loobub tagasivõtmatult kõigist võimalikest nõuetest Teca Projekt OÜ ja Teca Grupp OÜ vastu, sealhulgas olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis võivad tuleneda poolte vahel sõlmitud lepingutest või nendega seotud asjaoludest, sõltumata sellest, kas ta neist nõuetest täna on teadlik või mitte. Lasbet Tootmine AS ei loobu sellistest tulevikus tekkida võivatest nõuetest, mis on seotud Teca Projekt OÜ ja/või Teca Grupp OÜ töödes sisalduda võivatest kandvate konstruktsioonide projekteerimisvigadest, mis põhjustasid ehitise või selle osa kokku kukkumise (dtl 164). Hageja hinnangul ei puuduta kokkulepe vaidlusalust projekti ning hageja hinnangul on kokkuleppe tühine osas, mis piirab kostja vastutust projekteerimislepingust L002/2017 tulenevalt (dtl 182).
6. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu.

29 lg 5 p 1 ja 3 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kohtule on esitatud kompromisslepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetus, millest nähtub, et kostja tahe oli 13 lõpetada kõik vaidlused ning mitte jätta võimalust uuteks vaidlusteks. Pakkumine oli kehtiv kuni 13.04.

1. a ja see sisaldas ka karkassi konstruktsiooni vajumist, kui juhtum on seotud projekteerimisveaga, aga mitte ehitus või elementide praagiga (dtl 254). Kuivõrd pakkumisega sarnane sõnastus on ka lõplikus kokkuleppes on kohtu hinnangul tegemist poolte selgelt väljendatud tahtega lõpetada kõik vaidlused (sh projekteerimislepingust L002/2017). Kohtu hinnangul ei ole kokkulepe tühine. Lepingu p 6.
2. kohaselt töövõtja vastutab ehitise stabiilsuse eest montaažitööde ajal ja pärast nende lõpetamist (dtl 13, 17). Kokkuleppe kohaselt vastutab kostja kui hoone või selle osa on kokku kukkunud kostja projekteerimisvigade tõttu. Seega ei ole kostja vastutus välistatud. Käesolevas menetluses on arvamust avaldanud kaks asjatundjat ja kumbki ei ole tuvastanud, et ehitis oleks ebastabiilne, kokku kukkumas või kokku kukkunud. Kuivõrd neid asjaolusid ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, siis kõikidel muudel võimalikel alustel tekkida võivatest nõuetest kostja vastu on hageja kohtu hinnangul kompromissiga loobunud ning neid ei saa hageja enam kostja vastu maksma panna. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-124-07 selgitanud, et nõudest loobumine võib toimuda muuhulgas kompromissilepingu tagajärjel.
3. Hageja hinnangul on kostja hagejale kahju tekitanud ka sellega, et hoonel on temperatuuri deformatsioonide vuukide puudumise tõttu tekkinud praod. Kohtule on käesolevas menetluses esitatud asjatundja arvamus, millest nähtub, et betooni mahukahanemine on jäänud OÜ Inseneribüroo Kandev poolt 27.12.
4. a koostatud arvamuses analüüsimata. Kohtu hinnangul on see mõistetav, kuivõrd arvamuse tellija on Framm AS, kes ise oli kandekarkassi valmistaja ja vastutav betoonitööde eest (dtl 194). Kohus peab veenvaks asjatundja A. K. järeldusi selle kohta, et betooni mahukahanemine oli pragude tekkimise primaarne põhjus. Hageja enda poolt esitatud fotodelt nähtub, et praod on hoone sees, kus temperatuurigradient on madal. Betooni mahukahanemine on betooni loomulik omadus, mis praktiliselt ei sõltu temperatuurist ja teistest mõjudest (dtl 257).

§ 101

lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud, et kostja projekteerimisvea tõttu tekkis hagejal kahju. Kohtu hinnangul hageja võimalik kahju tingitud hageja enda tegevusetusest töö vastuvõtmisel kui ka Framm AS töö kontrollimisel.

1. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd rahuldamata jääb põhinõue, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitise koos käibemaksuga. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud taotluse menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmiseks ilma käibemaksuta. Kohus teeb sellest järelduse, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab kulutustelt käibemaksu maha arvata, seega on hageja kahjunõue käibemaksu osas olnud põhjendamatu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 14
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 9 059,83 eurot (dtl 239, 415). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja kasutas esindajate teenust perioodil 13.02.
5. a kuni 24.08.
6. a kokku 26 h ja 39 min (dtl 240-241) ja perioodil 29.08.
7. a kuni 25.10.
8. a kokku 21 h ja 57 min (dtl 414, 415). Kohus korrigeerib ajakulu seoses istungiajaga, tegelik ajakulu seega perioodil 29.08.
9. a kuni 25.10.
10. a kokku 21 h ja 36 min.
11. Hageja hinnangul ei ole kahe esindaja poolt menetlusdokumentide koostamine vajalik ega põhjendatud. Kohus ei ole palunud kirjalikke kohtukõne teese. Kostja esitas taotluse kohustada hagejat andma tagatis kostja menetluskulude katteks, millele hageja esitas oma seisukoha ning kohus jättis taotluse rahuldamata. Seega, tuleb jätta viidatud kostja taotlusega seotud poolte menetluskulud kostja kanda.
12. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kohus jätab hageja vastuväite rahuldamata, kuivõrd esindajaid on kostjal menetluses tõesti kaks, see ei ole aga kaasa toonud kahekordseid menetluskulusid. Kohus rahuldab hageja vastuväite kostja 28.03.
13. a menetlusdokumendi koostamise ajakulule. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus kostja üldist ajakulu 3 tunni ja 24 min võrra (s.o. 612 euro võrra). Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjades toodud ajakulu muus osas kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
14. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindajad osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 175 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
15. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2024 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.11.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti kohtuotsuse põhjendusi. 16