Obsah (9)

§ 217§ 261§ 10§ 7§ 183§ 48§ 178§ 26§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1535 Kohtuasi

) § 261 lg 1 ja 7 kohaselt lubatav. E-posti aadress, millele täitur e-kirju saatis (XXX) ei olnud avaldaja jaoks juurdepääsetav ning seda tulenevalt sissenõudja tegevusest, kes blokeeris avaldaja juurdepääsu. Samuti ei esinda vandeadvokaat Tarvo Lindma avaldajat nimetatud täiteasjas, mistõttu temale e-posti teel dokumentide edastamisel ei ole õiguslikku tähendust. Vandeadvokaat Tarvo Lindma suhtles kohtutäituriga ühel korral avaldaja palvel telefoni teel 13.06.2022 seoses maakohtu 10.06.2022 hagi tagamise määruse täitmisega (mitte täitedokumendiks oleva määruse täitmisega). Sellest ei tulene, et vandeadvokaat Tarvo Lindmal oleks volitus esindada avaldajat kõikvõimalikes küsimustes ning et ta saaks avaldaja eest ja nimel vastu võtta dokumente. Kohtutäitur ei ole 18.01.2023 otsuses 22.06.2022 sunniraha rakendamise hoiatuse kättetoimetamist üleüldse käsitlenud. Põhjendamatu on kohtutäituri viide

§ 217

lg-le 6 ning väide, et avaldaja on minetanud õiguse vaidlustada kohtutäituri tegevust. Avaldaja ei ole saanud kohtutäituri tegevust vaidlustada sunniraha määramise hoiatuse tegemisel ja sunniraha määramisel enne sunniraha määramise hoiatuse tegemist ja sunniraha määramist. Ebaõige on ka otsuses märgitu, justkui kohtutäituri täidetav täitedokument vastaks kõikidele formaalsetele nõuetele ning kohtutäitur ei saa hinnata määruse täidetavust. Täitedokumendiks olevast määrusest ega täitmisteatest ei ole selgelt ja üheselt arusaadav kohustuse ulatus ja sisu, mida avaldaja peaks täitma. Hagi tagamise määrus, mille sundtäitmist sissenõudja nõuab, ei ole selle ebamäärasuse tõttu üleüldse täidetav. 4. Ebaõiged on kohtutäituri väited, et tal puudub õigus otsustada täitmise võimatuse üle. Kohtutäituril on

§-st 183 tulenevalt õigus ning kohustus hinnata, kas täitedokumendi täitmine on eluliselt ja õiguslikult võimalik. Sunniraha hoiatuse tegemise ja sunniraha määramise eelduseks on, et nõutavat toimingut on võimalik teha ning seda saab teha. Avaldaja on tõendanud, et ta sõlmis 06.06.2022 Impulss Vita MTÜ-ga müügilepingu vaidlusaluste vallasjade võõrandamiseks. Müügilepingu allkirjastas avaldaja digitaalselt 05.06.2022 ning ostja 06.06.

1. Müügileping oli sõlmitud enne täitedokumendiks oleva määruse tegemist ning enne, kui avaldaja suhtes algatati täitemenetlus. Leping oli sõlmitud enne, kui avaldajale tehti sunniraha määramise hoiatused ja määrati sunnirahad. Vastava lepingu koos valduse üleandmise kinnitusega esitas avaldaja kohtutäiturile. Olukorras, kus alates 06.06.2023 on Impulss Vita MTÜ vaidlusaluse vara omanik, ei ole avaldajal õigust vaidlusaluseid esemeid vallata, kasutada ega käsutada. Seega oli kohtutäiturile enne otsuse tegemist teada, et avaldaja ei ole vaidlusaluste asjade omanik ning avaldajal puudub nende asjade valdus. Nii omand kui ka valdus on vaidlusaluste esimete uuel omanikul. Ebaõige on ka kohtutäituri seisukoht, et täitmise võimatuse on tinginud avaldaja enda tegevus ning avaldaja saab seda igal ajal muuta. Avaldaja allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise akti 05.06.2022 ning ostja 06.06.
2. Seega esemete valduse ja omandi üleandmine, sh täitmise võimatus esines ja tekkis enne, kui tekkis täitedokumendiks olev kohtumäärus. Arusaamatuks jääb kohtutäituri väide, et avaldaja oleks saanud 04.06.2022 kokkuleppest taganeda, avaldajal puudub võimalus lepingust kehtivalt taganeda. 3
3. Lisaks on kohtutäitur määranud sunniraha korduvalt, kuigi ei olnud lahendanud varasemalt esitatud kaebust. Isegi kui esimene sunniraha määramine 01.07.2022 oleks olnud põhjendatud, ei oleks kohtutäitur tohtinud määrata avaldajale sunniraha korduvalt ajal, mil kohtutäitur ei olnud lahendanud avaldaja esimest kaebust sunniraha määramise peale (

§ 261lg 9).

Sunniraha määramisel on kohtutäitur kohustatud järgima

§-s 26 1 kehtestatud nõudeid, sh hoiduma sunniraha määramisest, kui lahendi täitmine ei ole võimalik (

§ 261

lg 3), ning hoiduma korduva sunniraha määramisest, kui lahendamata on varasem kaebus (

§ 261lg 9).

Kohtutäituri seisukoht

1. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja väide, et ta ei saanud kätte kohtutäituri 22.06.2022 hoiatust sunniraha määramise kohta, ei vasta tegelikkusele. 16.06.2022 on kohtutäitur edastanud võlgnikule ja tema lepingulise esindajale Tarvo Lindmale e-posti teel aadressidele XXX; YYY täitedokumendi ja täiteasjas 027/2022/2191 täitmisteate. Muuhulgas sai võlgnik kohtutäituri koostatud täitmisteate kätte allkirja vastu 16.06.2022 kell 15.
2. Avaldaja seaduslik esindaja E.R vastas 27.06.2022 kohtutäituri 16.06.2022 e-kirjale ning teatas, et sai teate kätte Tarvo Lindma kaudu. Avaldaja seaduslik esindaja selgitas, et tema e-postiaadress XXX on blokeeritud. Samas kinnitas avaldaja teate kättesaamist ja leidis, et täitmine on võimatu, sest määruses ja täitmisteates nimetatud varaesemed ei kuulu avaldajale ega ole avaldaja valduses. Avaldaja osundas, et vara on võõrandatud enne 08.06.2022 ning et määrus on vaidlustatud. Kohtutäitur selgitas 01.07.2022, et ta ei asu tõlgendama kohtumääruse resolutsiooni õiguspärasust, vaid lähtub selles märgitud nõuetest. Kohtumääruse vaidlustamine ei muuda tühiseks kehtivat määrust. Kohtutäitur on veendunud, et avaldaja 27.06.2022 e-kirjast tulenevalt on ilmne, et kuni selle kuupäevani kõik kohtutäituri poolt edastatud dokumendid sai avaldaja oma lepingulise esindaja kaudu kätte ning 27.06.2022 seisuga oli avaldaja esindajaks Tarvo Lindma. Ka avaldaja kaebusest tulenevalt on lepinguline esindaja Tarvo Lindma suhelnud kohtutäituriga telefoni teel 13.06.2022, mis omakorda tõendab lepingulisel esindajal volituse olemasolu. Pärast 27.06.2022 avaldaja e-posti blokeeringu osas teabe kättesaamist on kõik edasised täiteasjas 027/2022/2191 koostatud menetlusdokumendid edastatud võlgniku märgitud e-posti aadressile QQQ. 01.07.2022 sunniraha määramise otsus oli edastatud eelnimetatud e-posti aadressile ning seega loetakse sunniraha määramise otsus võlgnikule kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel edastamisest alates

§ 10ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 3141 sätestatu alusel. Avaldaja etteheited menetlusdokumentide kättetoimetamata jätmise ja lepingulise esindaja puudumise osas on asjakohatud.

1. Täitedokument on selge ning seda tuleb hinnata tervikuna koos kogu määruse resolutiivosaga. Avaldajale endale oli selge, milliseid esemeid ta üle andma peab, sest tema väidete kohaselt on samad esemed võõrandatud. Kohtutäitur ei nõustunud sellega, et vaidlusalust vara ei saa avaldaja sissenõudjale tagastada, sest see on müüdud. Kui avaldaja otsustas vara tagastamise asemel selle hoopis müüa, on tal õigus lepingust taganeda, vältimaks olukorda, kus võlgnik iseenda tegevuse tõttu piirab endale võimalust täitedokumendi täita. Viivitamatult pärast täitemenetluse algatamist oli avaldajal reaalne võimalus ilma teistele äriühingutele kahju tekitamata kokkuleppest taganeda ning vältida nii täitedokumendi täitmise võimatust ja sunniraha määramist. Kohtutäitur nõustus, et tulenevalt kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppest on täitedokumendi täitmine muutunud avaldaja jaoks võimatuks, kuid nimetatud olukord on tekkinud avaldaja tegevuse tagajärjel. 4 Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 21.06.2023 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - kohtutäitur viib sissenõudja SA Päikesekodu Teenused täitmisavalduse alusel läbi avaldaja kui võlgniku suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 027/2022/2191; - täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.06.2022 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-22-8478; - määrusega on avaldajat kohustatud tagastama teatud arvu erinevaid vallasasju sissenõudja valdusesse; - 07.07.2022, 19.09.2022, 26.09.2022 esitas avaldaja täiteasjas kaebused kohtutäituri tegevuse peale; - 28.09.2022 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-14442 otsustas kohus peatada täitemenetluse täiteasjas 027/2022/2191 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning 29.09.2022 koostas kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse; - 27.12.2022 koostas kohtutäitur täitemenetluse uuendamise otsuse 14.12.2022 tsiviilasjas nr 2-22-14442 tehtud määruse alusel; - 18.01.2023 tegi kohtutäitur otsuse võlgniku 07.07.2022, 19.09.2022, 26.09.2022 kaebuste osas ning jättis kaebused rahuldamata. 10.

§ 10

lg 3 näeb ette, et kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale. Kohtutäituril oli seega õigus toimetada täitmisteade ning sunniraha hoiatus avaldajale kätte ka teda varem esindanud advokaadi vahendusel. Sellisel viisil dokumentide kättetoimetamist ei muuda olematuks asjaolu, et esindaja, kelle kaudu avaldaja dokumendid kätte sai, ei esindanud avaldajat täitemenetluses. Lisaks toimetati täitmisteade avaldajale endale kätte allkirja vastu, millist asjaolu ei ole avaldaja vaidlustanud. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäituri büroo töötaja saatis e-posti aadressidele XXX ja YYY 16.06.2022 e-kirja, milles teatati täitemenetluse algatamisest. E-kirjale olid lisatud täitedokumendid. Avaldaja esindaja vastas sellele 27.06.2022 ning kinnitas, et sai dokumendid advokaadi vahendusel kätte. Samas ekirjas teatas avaldaja, et täitmine ei ole võimalik, sest nimetatud varaesemete valdus on üle antud ja nende omand võõrandatud. 01.07.2022 selgitas täitur vastuseks, et täitmine on avaldajale kohustuslik. Eeltoodust nähtub, et avaldaja oli saanud kätte täitmisteate, ta teadis, milline on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ning millised selle täitmata jätmise tagajärjed.

1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 01.07.2022 koostas kohtutäitur avaldajale esimese sunniraha määramise otsuse. Otsusest nähtub, et 16.06.2022 oli avaldajale täitmisteade kätte toimetatud allkirja vastu. 17.06.2022 käis kohtutäitur lahendi täitmise asukohas, et fikseerida täitmiseelne olukord. 19.06.2022 lõppes vabatahtliku täitmise aeg. 20.06.2022 teostas täitur kontrolli ja selgus, et avaldaja ei olnud kohustust täitnud. 22.06.2022 tegi kohtutäitur sunniraha määramise hoiatuse ja määras uueks täimise tähtajaks 29.06.
2. 30.06.2022 tegi kohtutäitur uue kontrolli. Selgus, et mingisugused esemed olid hoonetesse viidud, kuid avaldaja ei olnud määrust täitnud. 06.07.2022 esitas avaldaja kohtutäituri 01.07.2021 otsuse peale kaebuse. Kaebuses ei tuginenud avaldaja otsesõnu sellele, et on vaidlusalused esemed juba võõrandanud, kuid kaebusele oli lisatud järelmaksetega mööbli ostu-müügi kokkuleppe, mille avaldaja oli sõlminud Impulss Vita MTÜ-ga 04.06.
3. Lepingu alapunktis a) on avaldaja väitnud, et mööbliesemed, mida ta müüb, kuuluvad talle. Sama kinnituse andis avaldaja lepingu punktis 1.
4. Lepingu punktis 1.
5. oli märgitud: „Vara omandi üleandmine 5 Rentnikule ja Kasutajale toimub vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega ning Vara üleandmisega“. Lepingu osaks oli vara üleandmise-vastuvõtuakt, mis nägi ette, et selle aktiga toimub vara omandi ning valduse üleandmine ostjale.
6. 06.09.2022 tegi kohtutäitur teise sunniraha määramise hoiatuse, millest nähtub, et kuna 30.06.2022 kontrollimisel selgus, et avaldaja ei olnud oma kohustust täitnud, jätkus pärast täitemenetluse uuendamist kohustuse täitmise kontrollimine. Kohtutäitur määras uueks kohustuse täitmise päevaks 13.09.2022 ja otsustas rakendada sunniraha 500 eurot, kui 14.09.2022 kontrolli raames selgub, et kohustust ei ole täidetud. Avaldaja esitas sellele otsusele kaebuse 19.09.
7. 16.09.2022 tegi kohtutäitur uue sunniraha määramise otsuse, sest 14.09.2022 tehtud kontrollil selgus, et avaldaja ei olnud kohustust täitnud. 26.09.2022 esitas avaldaja kaks kaebust, millistega vaidlustas antud otsuse ja varasemad hoiatused.
8. 18.01.2023 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis kõik avaldaja kaebused rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et avaldaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud täitemenetluse algatamist, mistõttu on ta kaotanud õiguse seda vaidlustada ehk vaidlustada täitedokumendi täidetavust. Kohtutäitur ei saa kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust ja üldjuhul saaks võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
9. Avaldaja esitas kohtule täiendavalt täitedokumendi ehk Harju Maakohtu 08.06.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-22-
10. Määruse punktis 1.3 nähti muuhulgas ette, et avaldaja ehk kostja on kohustatud tagastama avaldaja ja SA Päikesekodu Teenused vahel 22.09.2021 sõlmitud rendi ja tasuta kasutamise kokkuleppe esemeks olevatest hoonetest minema viidud vallasvara hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul ning vara koosseisu loeti vähemalt järgmised esemed: 33 voodit, öökappi, tooli ja kirjutuslauda klientide majutamiseks ettenähtud tubadest, 3 söögilauda ühiskasutuses olevatest ruumidest, 3 diivanit ühiskasutuses olevatest ruumidest, 36 söögitooli ühiskasutuses olevatest ruumidest, kott-toolid ja tugitoolid ühiskasutuses olevatest ruumidest.
11. Maakohus leidis, et täitemenetluse dokumendid on avaldajale nõuetekohaselt kätte toimetatud. Täidetava määruse resolutsioon oli koos resolutsiooni ülejäänud tekstiga selge ning avaldaja ei saanud täiturilt nõuda täitetoimingute tegemata jätmist üksnes ettekäändel, et määrus ei olnud piisavalt selge. 16.

§ 7

lg-st 1 ei tulene, et kohtutäitur võiks keelduda täitetoimingu tegemisest ainult seetõttu, et võlgniku väiteil ei ole täitedokument piisavalt selge või võlgnik on jõudnud vara enne täitemenetluse algust võõrandada.

§ 261

lg 1 sätestab, et kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise otsuse

§-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule või võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt. Samas näeb

§ 183

ette, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha

§-s 261 sätestatud korras. Eeltoodust tuleneb, et vaid erandkorras saab kohtutäitur määrata sunniraha võlgnikule endale. Antud juhul selline erandlik alus esines. Avaldaja on ekslikult järeldanud, et kohtutäitur oleks pidanud temale kui võlgnikule tegema esimese hoiatuse sunniraha kohaldamise kohta eraldiseisva dokumendina. Kohtutäituril oli õigus hoiatada võlgnikku täitemenetlusest kõrvalehoidmise tagajärgedest ka täitmisteates. 6 17.

§ 261

lg 9 sätestab, et kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus. Avaldaja on eeltoodud sättest alusetult järeldanud, et kui ta esitas esimesele sunniraha määramise otsusele kaebuse, oli täitur kohustatud edasised täitetoimingud peatama kuni kaebuse lahendamiseni. Sellist kohustust kohtutäiturile antud sättest ei tulene. Sättes kasutatud väljend „võib“ tähendab kohtu hinnangul seda, et täitur saab ise asjaolusid hinnates otsustada, kas või millal korduvat sunniraha kohaldada ning kas lahendada enne uue sunniraha määramist varasem kaebus või mitte. 18. Kohus nõustus kohtutäituri väidetega, milliste kohaselt oli täidetava määruse resolutsioon piisavalt arusaadav, sest määruse resolutsioon sisaldas mitmeid punkte, milliste koostoimes oli nii täiturile kui ka võlgnikule selge, mida ja kellele võlgnik tagastama peab. Väide täidetava määruse ebaselgusest on otseses vastuolus avaldaja väitega selle kohta, et määrust ei ole võimalik täita, sest ta on vaidlusalused varaesemed võõrandanud. Järelikult oli avaldajale selgelt mõistetav, millised varaesemed tuli tal sissenõudjale üle anda. Sisuliselt nähtub kaebusest, et avaldaja eesmärgiks kaebuste esitamisel ning kohtuvaidluse algatamisel oli välistada tema suhtes täitemenetluse läbiviimine ja saavutada selle lõpetamine. Avaldaja esile toodud asjaolude pinnalt ei ole kaebusega sellist eesmärki võimalik saavutada. Ekslik on avaldaja järeldus, et kui ta sõlmis enne täitedokumendiks oleva hagi tagamise määruse tegemist lepingu, millega võõrandas vaidlusalused esemed, on täitedokumendi täitmine õiguslikult ja eluliselt võimatu, mis toob kaasa täitemenetluse lõpetamise.

§ 48

lg 1 sellist täitemenetluse lõpetamise alust ette ei näe.

§ 178

lg 2 kohaselt oleks tulnud avaldajal teatada kohtutäiturile, kus asuvad need vallasasjad, mida ta peab sissenõudjale üle andma.

§ 178

lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei teata asja asukohta, kohaldatakse

§ 183sätteid, mis lõppastmes toob kaasa sunniraha kohaldamise.

Maakohus leidis, et vaidlusaluse varaeseme võõrandamine ei too kaasa mitte täitemenetluse lõpetamist, vaid võib kaasa tuua sissenõudja hagi tehingu kehtetuks tunnistamise nõudega. Teisalt võib isik, kellele on vaidlusalused esemed võõrandatud, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui tema hinnangul kuuluvad esemed seaduspäraselt talle. Seega ei too täitedokumendis märgitud vallasasjade võõrandamine kaasa täitemenetluse lõpetamist ega välista sunniraha kohaldamist.

1. TsMS § 172 lg test 1 ja 7 lähtudes leidis maakohus, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kuna kohtutäitur ei ole esitanud avaldust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kindlaksmääramiseks, ei määranud kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid kulusid. Määruskaebus
2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning avaldaja kaebuse kohtutäituri 18.01.2023 otsuse peale rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
3. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus olulises osas põhjendamata (TsMS § 436, § 448 lg 8). Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta avaldaja väite, et kuigi kohtutäitur tegi 01.07.2022 sunniraha määramise otsuse, ei ole sellele eelnevalt avaldajale 22.06.2022 sunniraha määramise hoiatust kätte toimetatud. Avaldaja tõi esile, et ta sai hoiatusest teada alles 01.07.2022 koos sunniraha määramise otsusega. Sunniraha määramise hoiatus on eraldiseisev dokument. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kõik täitemenetluse dokumendid on avaldajale kätte toimetatud. Samuti on asjakohatu maakohtu märkus, et kohtutäituril on õigus hoiatada võlgnikku täitemenetlusest kõrvalehoidmise tagajärgedest ka 7 täitmisteates. Asjaolust, et täitmisteade on võlgnikuni jõudnud ei piisa, et lugeda kättetoimetatuks sunniraha määramise hoiatust. 22.06.2022 hoiatust ei saa lugeda kättetoimetatuks selle põhjal, et avaldaja kinnitas 27.06.2022 täitmisteate ja täitedokumendi kättesaamist. Kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 26

1 lg-d 1, 3, 4 ja 7, leides, et kohtutäituril oli õigus rakendada avaldaja suhtes sunniraha ilma hoiatuseta. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud

§ 261

lg-t 9, leides, et kohtutäituril on õigus määrata korduvalt sunniraha ka siis, kui sunniraha määramise kohta on juba esitatud kohtutäiturile kaebus. Kohtutäitur on eiranud

§ 261

lg-s 9 sätestatut ning on määranud avaldajale korduvalt sunniraha olukorras, kus avaldaja oli varasemat sunniraha määramise otsust vaidlustanud. Sõna „võib“ ei tähista mitte kohtutäituri õigust määrata sunniraha pärast sunniraha määramise otsuse peale kaebuse esitamist, vaid reguleerib kohtutäituri õigust enne sellise kaebuse esitamist. 22. Samuti ei ole kohus hinnanud avaldaja väidet, et täitedokumendi resolutsioon ei ole selge ega täidetav, vaid on ilma põhjendusi esitamata pidanud resolutsiooni selgeks koosmõjus täitedokumendi muu tekstiga. Avaldaja hinnangul ei saa resolutsiooni selgust tuletada koosmõjus muu resolutsiooni tekstiga, mis ei ole täitemenetluse osaks. Maakohus on sunniraha määramise otsuste põhjendatuse hindamisel jätnud tähelepanuta avaldaja ühe põhiväite, et vallasasjade varasema võõrandamise tõttu ei ole hilisema täitedokumendi täitmine õiguslikult ega eluliselt võimalik. Ka kohtutäitur ise on möönnud, et täitedokumendi täitmine ei ole õiguslikult võimalik. Sunniraha määramisel ei saanud olla täitedokumendi täitmisele mistahes tulemust. Kohus on ebaõigesti kohaldanud

§-i 183, leides, et täitedokumendi täitmise võimatus ei välista sunniraha kohaldamist. Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud

§ 178

lg-t 3, leides, et avaldaja oleks pidanud kohtutäiturile teatama, kus väidetavad tagasinõutavad vallasasjad asuvad ning õigustades selle kohustuse rikkumise alusel

§ 183kohaldamist.

Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et avaldajale ei ole 22.06.2022 hoiatust nõuetekohaselt kätte toimetatud, täitedokumendi resolutsioon ei ole selge, avaldajat ei saa kohustada täitma täitedokumenti, mis on tema jaoks õiguslikult ja eluliselt võimatu. Menetluse edasine käik

1. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 18.01.2023 otsust avaldaja 19.09.2022 ja 26.09.2022 kaebuste, mis olid esitatud sunniraha määramise hoiatuste peale, rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas tuleb avaldaja kaebus rahuldada ning tühistada kohtutäituri 18.01.2023 otsus osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 07.07.2022 ja 26.09.2022 kaebused kohtutäituri 01.07.2022 ja 16.09.2022 sunniraha määramise otsuste peale ning kohustada kohtutäiturit avaldaja eelnimetatud kaebused uuesti läbi vaatama. Samuti tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 8
4. Avaldaja esitas koos määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-14442 ning kohtutäitur on esitanud vandeadvokaat Tarvo Lindma 28.09.2022 e-kirja ning Harju Maakohtu 28.09.2022 määruse tsiviilasjas nr 2-22-
5. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendid vastu. Lisaks on ringkonnakohus kogunud tõendeid omal algatusel ning on palunud kohtutäituril esitada täiteasja nr 027/2022/2191 täitmisteate, 22.06.2022 sunniraha määramise hoiatuse ja e-kirja selle võlgnikule saatmise kohta.
6. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja vaidlustanud kohtutäiturile 06.07.2022, 19.09.2022 ja 26.09.2022 esitatud kaebustega kohtutäituri 01.07.2022 otsuse sunniraha määramise kohta, kohtutäituri 06.09.2022 sunniraha määramise hoiatuse ning kohtutäituri 16.09.2022 sunniraha määramise otsuse ja samal kuupäeval tehtud sunniraha määramise hoiatuse. 18.01.2023 otsusega on kohtutäitur jätnud avaldaja kaebused rahuldamata. 27.01.2023 maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja vaidlustanud kohtutäituri otsuse kaebuste rahuldamata jätmise kohta tervikuna. 06.07.2022 kaebuse osas on kohtutäitur 18.01.2023 otsuses märkinud, et kaebus edastati täiturile 07.07.2022, mistõttu lähtub ringkonnakohus asja lahendamisel sellest kuupäevast.
7. Kohtutäitur on tuginenud sunniraha määramisel

§-le 183 ning

§ 261

lg-le 1.

§ 183

kohaselt, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha

§ 261

sätestatud korras.

§-st 261 tulenevalt peab sunniraha määramisele eelnema hoiatus selle kohta, et kui isik ei täida kohustust vabatahtlikult hoiatuses märgitud kuupäevaks, määratakse talle sunniraha, samuti sunniraha võimalik suurus summana.

§ 261

lg 7 sätestab, et sunniraha on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks otsus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Otsus ja hoiatus toimetatakse kohustatud isikule kätte

§-s 10 sätestatud korras.

§ 10

lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

§ 10

lg 3 sätestab, et kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale.

1. 01.07.2022 sunniraha määramise otsuses on märgitud, et kohtutäitur tegi 22.06.2022 kohustatud isikule sunniraha määramise hoiatuse summas 192 eurot ning määras kohustuse täitmiseks uue tähtaja 29.06.
2. Avaldaja on väitnud, et kohtutäitur ei ole temale enne sunniraha määramist tehtud hoiatust kätte toimetanud. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga selles, et maakohus on jätnud avaldaja kaebuse läbivaatamisel nõuetekohaselt välja selgitamata, kas 22.06.2022 hoiatus toimetati avaldajale enne sunniraha määramist kätte. Kolleegiumi hinnangul on maakohus leidnud ebaõigesti, et sunniraha määramise hoiatus sisaldus juba võlgnikule kätte toimetatud täitmisteates ning kohtutäitur ei pidanud selleks koostama eraldi dokumenti. Kohtutäitur on 01.07.2022 sunniraha määramise otsuses viidanud, et sunniraha määramise hoiatus on tehtud 22.06.2022 eraldiseisva dokumendina. Samuti ei nähtu täitemenetluse algatamise teatest, et selles oleks avaldajat

§ 26

1 kohaselt sunniraha määramisest ja selle võimalikust suurusest hoiatatud (t lk 127).

1. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kohtutäitur 22.06.2022 sunniraha määramise hoiatuse saatnud samal kuupäeval e-kirjaga aadressidele XXX ning YYY (t lk 129). 27.06.2022 on avaldaja juhatuse liige E.R saatnud kohtutäiturile e-kirja, milles on märkinud, 9 et sai täitmisteate kätte alles täna vandeadvokaat Tarvo Lindma poolt saadetuna. Avaldaja kinnitas e-kirjas, et on täitmisteate kätte saanud. Samuti viitas avaldaja, et e-posti aadress XXX ei tööta, kuna sissenõudja on selle blokeerinud (t lk 63). Kohtutäitur on leidnud, et avaldaja 27.06.2022 e-kirjast nähtuvalt on ilmne, et kõik kuni 27.06.2022 kohtutäituri poolt edastatud menetlusdokumendid sai avaldaja kätte oma esindaja Tarvo Lindma kaudu.
2. TsMS § 3111 lg 4 järgi võib menetlusdokumendi toimetada kätte elektrooniliselt. Sama paragrahvi lõike 5 järgi loetakse menetlusdokument elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Dokumendi saab lugeda kättetoimetatuks üksnes siis, kui kättetoimetamist ettenähtud viisil on võimalik ka seaduses sätestatud vormis tõendada (vt RKTKm 16.09.2020 nr 2-18-9218/40, p 12). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa lugeda 22.06.2022 sunniraha määramise hoiatust avaldajale kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 5 kohaselt, kuna asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja või tema esindaja oleks kinnitanud hoiatuse kättesaamist. 27.06.2022 ekirjas on avaldaja selgelt kinnitanud üksnes täitmisteate kättesaamist. Asja materjalidest ei nähtu, et ka vandeadvokaat Tarvo Lindma oleks kinnitatud temale 22.06.2022 saadetud ekirja kättesaamist. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saaks sunniraha määramise hoiatust lugeda avaldajale või tema esindajale kättetoimetatuks ka saatmisega TsMS § 3141 lõigete 1 ja 2 alusel. Riigikohus on selgitanud, et menetlusdokumenti ei saa lugeda kättetoimetatuks saatmisega TsMS § 3141 lg 1 kohaselt, kui kirjas puudub viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et dokument loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt (vt RKTKm 09.03.2016, 32-1-189-15, p-d 15–16). Praegusel juhul puudus 22.06.2022 e-kirjast, millega kohtutäitur saatis hoiatuse aadressidele XXX ning YYY, igasugune viide TsMS § 3141 lõigetele 1 või 2 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks (t lk129).
3. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata, et kohtutäitur oleks enne 01.07.2022 sunniraha määramist avaldajale hoiatuse kätte toimetanud, mistõttu ei olnud

§ 261 lg-s 7 sätestatud sunniraha rakendamise eeldus täidetud.

Kuna sunniraha ei saanud seetõttu määrata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt hinnata avaldaja määruskaebuse väiteid selle kohta, et sunniraha määramine oli põhjendamatu, kuna täitedokumendi resolutsioon oli ebaselge ning täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine oli vara varasema võõrandamise tõttu võimatu. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu 11.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-8478 tsiviilasja menetlus lõpetatud seoses avaldaja ja SIHTASUTUSE PÄIKESEKODU TEENUSED vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. Sama määrusega on tühistatud ka täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 08.06.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

§ 48

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud. Seega ei ole täitedokumendi täitmisega seonduvad küsimused enam aktuaalsed.

1. 06.09.2022 tegi kohtutäitur avaldajale uue sunniraha määramise hoiatuse, milles määras kohustuse täitmise tähtpäevaks 13.09.2022 ning märkis, et kontrollib kohustuse täitmist 14.09.
2. Kohtutäitur hoiatas, et kui kontrolli raames selgub, et kohustust ei ole täidetud, rakendab kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha summas 500 eurot (t lk 18). Avaldaja on esitanud 19.09.2022 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada 06.09.2022 menetlusdokumendis nimetatud toimingud ja sunniraha kohaldamise hoiatuse tervikuna (t lk 22). 16.09.2022 otsusega rakendas kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha summas 500 eurot, kuna avaldaja ei olnud hoiatuses määratud tähtajaks täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud. (t lk 29). Avaldaja vaidlustas tema suhtes sunniraha määramise kohtutäiturile 10 26.09.2022 esitatud kaebuses (t lk 38-39). Asja materjalidest nähtub, et 26.09.2022 on avaldaja esitanud kohtutäiturile veel ühe kaebuse, milles on palunud tühistada kohtutäituri 16.09.2022 sunniraha määramise hoiatuse, milles anti avaldajale kohustuse täitmiseks uus tähtaeg ning hoiatati sunniraha 1117 eurot määramise eest (t lk 32).
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult läbi vaadanud avaldaja kaebuse osas, milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 18.01.2023 otsuse, mis oli tehtud kaebuses kohtutäituri 06.09.2022 ja 16.09.2022 sunniraha määramise hoiatustele. Kuigi üldjuhul võib täitemenetluse osaline

§ 217

lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning

§ 218

lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole täitemenetluse seadustiku mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale.

§ 26

¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha (vt RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 58). Praegusel juhul on sunniraha 06.09.2022 hoiatusele järgnevalt määratud avaldajale eraldiseisva otsusega 16.09.2022, mille avaldaja on vaidlustanud. Avaldaja ei ole esile toonud, et ka 16.09.2022 hoiatusega oleks kaasnenud avaldajale muid negatiivseid tagajärgi. Eeltoodu tõttu ei ole avaldaja kaebus osas, milles ta vaidlustas kohtutäituri 18.01.2023 otsuse osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 19.09.2022 ja 26.09.2022 kaebused 06.09.2022 ja 16.09.2022 sunniraha määramise hoiatuse tühistamiseks, esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu tuleb avaldaja kaebus TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel jätta selles osas läbi vaatamata. 35. 16.09.2022 otsusega rakendas kohtutäitur avaldaja suhtes sunniraha teistkordselt.

§ 261

lg 9 sätestab, et kohtutäitur võib isikule määrata sunniraha korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu tõlgendusega sellest, et sõna „võib“ tuleb viidatud sätte tähenduses mõista selliselt, kohtutäitur saab ise asjaolusid hinnates otsustada, kas lahendada enne uue sunniraha määramist varasem kaebus või mitte. Eelnimetatud sättest tulenevalt võib kohtutäitur sunniraha määrata küll korduvalt, kuid üksnes seni, kuni sunniraha määramise peale esitatakse kaebus. Kui kohtutäituri sunniraha määramise otsus vaidlustatakse, ei saa täitur samas asjas enne sunniraha õigsust kontrolliva kaebuse lahendamiseni uusi sunnirahasid määrata. Kuna praegusel juhul oli avaldaja esitanud 01.07.2022 sunniraha määramise otsuse peale 07.07.2022 kaebuse, mida ei oldud enne 16.09.2022 sunniraha määramist lahendatud, ei olnud kohtutäituril

§ 261lg 9 järgi õigus määrata avaldajale 16.09.2022 uut sunniraha.

1. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus jätnud ebaõigesti avaldaja kaebuse kohtutäituri 18.01.2023 otsuse peale rahuldamata osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 07.07.2022 ja 26.09.2022 kaebused, millega avaldaja vaidlustas 01.07.2022 ning 16.09.2022 sunniraha määramise otsused. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega rahuldab selles osas avaldaja kaebuse. Arvestades avaldaja kaebuses esitatud taotlust kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit tühistatud osas eelnimetatud kaebused uuesti läbi vaatama. 11 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale ja määruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvesse võtta, et sunniraha määramise otsuste osas kuulub avaldaja kaebus rahuldamisele ning sellega on avaldaja oma kaebuse põhieesmärgi saavutanud. Samas tuleb arvestada sellega, et sunniraha määramise hoiatuste vaidlustamise osas jääb kaebus läbi vaatamata. Samuti tuleb arvestada, et kohtutäitur avaldas, et ta ei taotle enda kantud menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Eeltoodut arvestades on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 75% ulatuses kohtutäituri kanda ja 25% ulatuses avaldaja enda kanda, ning kohtutäituri menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). 38.

§ 218

lg 3 sätestab, et sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 427 järgi võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega saab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse üksnes osas, milles ringkonnakohus jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata ning samuti menetluskulude jaotuse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 12