6. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-103452 AS Kiviõli Soojus hagi S. V. vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 11.08.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 26.08.2024 hagile vastust esitanud. Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses püütud menetlusdokumente kätte toimetada järgnevalt: -26.01.2024, 31.01.2024, 05.02.2024, 15.02.2024 e-posti xxxx ja xxxx, elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud, vastus puudub. -15.02.2024 postiaadressile: xxxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Soome kohus tagastas aadressilt xxxx, dokumendid 30.05.2024 märkega hoiutähtaja möödumisel. -kostja lapse ema on varasemas menetluses kinnitanud, et kostja ei ela aadressil xxxx. Kohus on kostjale edastanud menetlusdokumendid järgnevalt: -27.06.2024 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub. -27.06.2024 e-posti aadressile: xxxx, vastus puudub. -24.07.2024 postiaadressile: xxxx, tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada tööandja kaudu. Rahvastikuregistri väljavõttest tulenevalt ei ole kostja elukoha aadressi osas muutusi. Täiendavad andmed kostja elu- ja viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta puuduvad. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (
). Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 706,71 eurot, sissenõutavaks muutnud viivisevõlgnevus 92,03 eurot (90,36 +1,67=92,03 eurot), edasiulatuv viivis alates 26.06.2024 põhinõudelt 706,71 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 706,71 euro täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 706,71 eurot, sissenõutavaks muutnud viivisevõlgnevuse 92,03 eurot (90,36 +1,67=92,03 eurot), edasiulatuva viivise alates 26.06.2024 põhinõudelt 706,71 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 706,71 euro täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Kohus rahuldas hagi ja
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 485 eurot (sh riigilõiv 245 eurot, õigusabikulud 240 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: tõendite kogumine ja hagiavalduse koostamine 2 h x 120=240 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 485 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Kaire Pulleritsi vigade parandamise kohtumääruse RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.