← Eesti

2-24-15244/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2024.a. kell 16.00 Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15244 Tsiviilasi Võlgniku J. J. maksejõuetusavaldus

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal igasugune vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub. Ka ei ole ta vangistuses viibides pidevalt tööga hõivatud. Võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud vangistus. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks FiMS § 7 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks endale kergekäeliselt võetud kohustused erinevate kiir-, tarbimis ja väikelaenude näol arvestamata oma sissetulekute suurusega ja võimalusega saada kriminaalkorras karistatud vabaduskaotusega (menetlus tema suhtes juba käis viimaste laenude võtmise ajal), kusjuures täiendavad laenud on võetud vaid selleks, et vähemalt mingis osas tasuda varasemalt võetud laenukohustuste eest, kuid suures osas on võetud laenusummad lihtsalt ära kulutatud ja seetõttu tekkisid võlgnikul raskused oma kohustuste eest tasumisel. See aga omakorda põhjustas täitemenetluste algatamise võlgniku vastu koos täiendavate kohustuste lisandumisega. Lisaks põhjustas võlgnikule täiendavaid kohustusi ka tema äärmiselt puudulik seaduskuulekus, mistõttu käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisel Xxxx veel maksimaalselt maini 2035.a. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul olnud oma kohustuste eest tähtaegselt tasumisega probleeme juba alates 2001.aastast, kui alustati esimesed täitemenetlused tema suhtes. Lõplikult kujunes võlgniku maksejõuetus välja seoses vangistuse algusega 2023.aasta maikuus. Usaldusisik leiab, et arvestades asjaoludega, et võlgnik on taotlenud kohtult kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning et võlgniku kohustused siiski enamuses ei tulene tema õigusvastasest tegevusest ning elatisrahade mittemaksmisest, on kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt suuremas osas perspektiivikas, kuigi võlgnik viibib veel maksimaalselt 2035.aasta maini vanglas. Kohustused, millest võlgnik oma õigusvastase tegevusega ei vabane, on suurusjärgus 4200 eurot, ehk ca 18 % kõigist tema teadaolevatest kohustustest, seega ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita kõiki võlgniku poolt silmas peetud eesmärke. Võlgnik on võimaluse olemasolul püüdnud ka vanglas olla tööga hõivatud. Pankroti väljakuulutamise pankrotihaldurina. korral on usaldusisik nõus jätkama Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning

§ 1ja § 31 palub usaldusisik kohtul: 1.

välja kuulutada J. J., isikukood xxxx, pankrot;

  1. otsustada võlgniku J. J. kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 8
  2. määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
  3. määrata usaldusisiku Martin Kruppi tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot;
  4. anda menetlusabi;
  5. riigi vahenditest käibemaks hüvitada 180,40 820 eurot, eurot, kokku millele lisandub 1000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks; Maakohtu seisukoht:
  6. Maakohus tutvunud pankrotitoimikuga, ajutise pankrotihalduri ettekandega ja lisadega ning kuulanud ära võlgniku leiab, et füüsilisest isikust võlgniku J. J. pankrot tuleb välja kuulutada ja seoses pankroti väljakuulutamisega algatada ka J. J. kohustustest vabastamise menetlus. Kohus selgitab võlgnik J. J.’le, et pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevad täiendavad kulud ning võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Menetluskulu kannab võlgnik ise. Pankrotihaldurina tegutsemiseks on nõusoleku andnud senine usaldusisik pankrotihaldur Martin Krupp.
  7. Menetluskulu: Usaldusisik kulutas FIMS § 53 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi järgmisi toiminguid: Ajutise halduri poolt teostatud toimingud Koostas ja esitas korduvalt teabenõuded võlgnikule, samuti koostas ja esitas vara- ja võlgade nimekirjad võlgnikule Koostas ja lähetas päringud erinevatesse registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, tegi täiendavaid päringuid võlausaldajatele Tutvus võlgnikuga seotud registriandmetega võimalike võlgniku varade ja kohustuste tuvastamiseks, tegi võlgnikule täiendavad päringud Tunni d 1,0 0,5 2,0 1,0 9 Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande Kokku 5,0 3,5 13 FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.02.
  8. a. kehtiva

§ 23lg 3).

Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub usaldusisik kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi alammäär 820 eurot. Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu 10

§ 23

lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 858 eurot (13x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja

§ 23

lg 4 ülemmäära palub usaldusisik riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks. Ülejäänud summas palutakse jätta usaldusisiku tasu võlgniku J. J. kanda. Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.