KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 9.september 2024 Tsiviilasja number 2-22-17836 Tsiviilasi K

) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud eelkõige lähtuvalt avaldaja huvist ja tema esitatud avalduse alusel, ent juurdepääsuõiguse reguleerimine ja kindlaksmääramine teenib ka puudutatud isikute huve. Lisaks on kohtuväliselt asja lahendamist takistanud ka puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ning kohtu määratud viisil, seega on kohane, et vaidlusega kaasnenud kulud jäävad poolte endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kelli Kõlar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. juuni 2024 määruse tühistamist menetluskulude jaotuse (resolutiivosa p 12) osas. Määruskaebuse esitaja palub 5 jätta avaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus Aavo Puuritsa ning Kell ja Mägi OÜ kanda ning kõigi puudutatud isikute menetluskulud puudutatud isikute endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) põhjustasid asja menetluse puudutatud isikud I ja IV, sest sulgesid ajaloolise juurdepääsutee lukustatava metallväravaga ning alustasid ka piirinaabrite ebaseaduslikku jälgimist salvestavate kaameratega. Kohtuväline suhtlus puudutatud isikuga I ei andnud soovitud tulemust. Puudutatud isik I soovis tõkkepuu esmase avamise eest 500 eurot, seejärel 2 × 500 eurot aastas ning püstitas rea muid tingimusi. Seetõttu oli avaldaja sunnitud kohtu poole pöörduma. Kuivõrd avaldus rahuldati, on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isikute I ja IV kanda. Tegemist on ulatusliku kuluga (13 864,56 eurot), mida avaldaja on pidanud pahausksete puudutatud isikute I ja IV tõttu kandma. Maakohus on tuvastanud, et kohtuväliselt on asja lahendamist takistanud puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ning kohtu määratud viisil, kuid pole menetluskulude jaotamisel sellega arvestanud.

§ 172

lg 1 järgi kannab menetluskulud täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulusid poleks tekkinud, kui puudutatud isikud I ja IV oleksid mõistlikult taganud avaldaja juurdepääsuõiguse kohtuväliselt. Puudutatud isik I kinnitas 12.12.2022 menetlusdokumendis, et teetõkke paigaldas puudutatud isik IV ehk YY ja XXX kinnistu omanik, s.o puudutatud isiku I lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets, kes on naaberkinnistute omaniku Kell ja Mägi OÜ juhataja ja ainuosanik. Puudutatud isiku IV tegelik kasusaaja on Sander Kaus. Puudutatud isikud I ja IV on soovinud oma kontrolli alla võtta lähinaabrite juurdepääse oma kinnistutele. Selline tegevus on selgelt õigusvastane. Eesmärk on sundida avaldaja oma kinnistust loobuma. Sander Kaus ja Erki Vabamets on avaldaja esindajale avaldanud, et soovivad Otepää vallas kinnisvara arendada ning arendushuvi hõlmab ka avaldaja kinnistut. Ehitustegevuse laiendamine on võimalik vaid juhul, kui puudutatud isik IV omandab X kinnistule jäävate vanade hoonete aluse maa. X kinnistu pole müügis, sest avaldajal on plaanis ehitada kinnistule ajaloolisele talukohale kodu. Lisaks toimub X kinnistul metsamajanduslik ning vaba-aja, rekreatiivne ja turismialane majandustegevus; 2) tõid puudutatud isikud I ja IV menetlusse asjakohatuid väiteid. Puudutatud isiku IV kahju hüvitise nõude jättis maakohus läbi vaatamata. Teadvalt kohatu nõudega menetluse paisutamine on menetlusõiguse pahauskne kasutamine Ka maakohtu määruse p-des 32, 36–39 ja 41 käsitletud puudutatud isikute I ja IV nõuded täitsid peaasjalikult menetluse tarbetu koormamise eesmärki. Avaldaja pidi nende nõuetega tegelema, mis tõi kaasa menetluskulude suurenemise. Juurdepääsu erinevate ja selgelt ette läbi kukkunud versioonide püstitus pärines samuti puudutatud isikutelt I ja IV.

§ 172

lg 1 annab aluse jätta menetluskulud sellele menetlusosalisele, kes esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Puudutatud isikute I ja IV taotlused jäid rahuldamata; 3) ei saa nõustuda seisukohaga, et juurdepääsuõiguse reguleerimine ja kindlaksmääramine teenib ka puudutatud isikute huve. Pelgalt tasu välja mõistmine ei anna alust pidada juurdepääsu määramist puudutatud isikute huve teenivaks (vt Riigikohtu 20.12.2023 määrus tsiviilasjas 2-19-6901, p 17). Arvestades puudutatud isikute I ja IV nõuete enamuse rahuldamata jätmist, tehti lõpplahend puudutatud isikute I ja IV kahjuks. Vaid nemad vaidlesid avaldusele vastu; 4) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja vastaspoolel olnud isikute kanda. Asjas ei ole alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kuivõrd puudutatud isikute I ja IV nõuded jäid rahuldamata, need 6 olid osaliselt põhjendamatud ning menetlust tarbetult koormavad, on veelgi enam põhjust juhinduda eelviidatud Riigikohtu juhisest. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

1. Aavo Puurits ning Kell ja Mägi OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning paluvad jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on menetluskulude jaotus seaduslik ja põhjendatud. Kõik määruskaebuse põhjendused on valed. Puudutatud isikud ei ole nõudnud avaldajalt tasu tõkkepuu avamise eest. Väide nagu avaldajat soovitakse sundida loobuma X kinnistust on pahatahtlik vale. 25.04.2024 esitatud Google Earth fotodega on tõendatud, et avaldaja ei ole „ajalooliselt“ seda juurdepääsuteed kasutanud. Avaldajal tekkis vajadus pääseda X kinnistule vaidlusaluse juurdepääsutee kaudu
2. aastal. Avaldajale on selgitatud nii Otepää Vallavalitsusest kui ka Keskkonnaametist, et X kinnistul ei ole asunud talukohta ning talukoha taastamise õigust ei ole võimalik taotleda; 2) saavad menetluskulude jaotuse aluseks olla asjaolud, mis puudutavad kohtusse pöördumise hädavajadust ja tarbetute menetluskulude tekitamist. Ka need asjaolud on avaldaja esitanud moonutatult. Tõendeid ei ole avaldaja oma väidete kinnituseks esitanud. 25.11.2022 esitas avaldaja kohtule õiguslikult valesti koostatud nõude (st nõudis juurdepääsuõigust esimesele 25 meetrile). Puudutatud isikud I ja IV olid avaldajale selgitanud, et avaldaja vajab kokkulepet kõikide nende kinnistute omanikega, kelle kinnistud jäävad avaliku tee ja avaldaja kinnistu vahele. Avaldaja keeldus avaldust muutmast ning maakohus jättis 06.01.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmata. Järgnenud määruskaebemenetluse kulud oleksid jäänud tekkimata, kui avaldaja oleks esitanud kohe korrektse nõude. Puudutatud isikud I ja IV otsisid avaldajaga ise kontakti ning proovisid juurdepääsus ja selle tingimustes kokku leppida enne, kui avaldaja esitas avalduse kohtusse. Puudutatud isikud tegid kõik endast oleneva, et vältida kohtumenetlust ja saavutada avaldajaga mõistlik kokkulepe, mis hõlmab sellistele kokkulepetele tavapäraselt omaseid tingimusi. Avaldaja oli nõus ühel korral puudutatud isikutega läbirääkimisteks kohtuma (17.11.2022), aga edasisest suhtlusest keeldus. Puudutatud isik IV avaldas 17.11.2022 e-kirjas (s.o enne kui avaldaja pöördus kohtusse), et „ma ei ole kuidagi selle vastu, et juurdepääs X kinnistule toimub üle XX ja XXX kinnistu, lihtsalt lepime juurdepääsu tingimustes omavahel eelnevalt kokku.“ Seega ei saa rääkida sellest, nagu oleksid puudutatud isikud keeldunud läbirääkimistest või takistanud avaldaja juurdepääsu. Avaldaja ei olnud huvitatud kokkuleppest. Tema soov oli saada kohtu kaudu tasuta juurdepääs esimesele 25 meetrile ja ülejäänud kinnistute omanike õigustest „üle sõita“. Ka olnuks menetluskulud oluliselt väiksemad, kui puudutatud isikud ei oleks pidanud tegelema avaldaja arvukate valeväidetega, millega ta põhjendas juurdepääsuvajadust. Põhjendamatu taotluse, väite või tõendi esitamine on

§ 172

lg 1 teise lause järgi asjaolu, mis annab aluse jätta menetluskulud sellise taotluse, väite või tõendi esitanud isiku kanda; 3) ei tekkinud avaldajal menetluskulusid seoses puudutatud isiku IV taotlusega, et avaldaja hüvitaks juurdepääsutee rajamise kulud 50% ulatuses. Puudutatud isikud esitasid viidatud taotluse 28.03.2024 menetlusdokumendi resolutiivosas ilma ühegi põhjenduse ja tõendita. Avaldaja kirjutas 04.04.2024 seisukohas tee rajamise kulude hüvitamise taotluse kohta ühe lause – et tegemist on arusaamatu hüvitisnõudega. Eeltoodust nähtub, et õiglane olnuks jätta ka puudutatud isikute menetluskulud avaldaja kanda. 7 9. Mirell Jakobson toetab avaldaja määruskaebuses esitatud taotlusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 (koostoimes

§-ga 659) kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse maakohtu määrusele esitas avaldaja, milles ta vaidlustas maakohtu määrust menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 12) ning konkreetselt tema enda, puudutatud isiku I ja puudutatud isiku IV osas. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. Puudutatud isikute II, III, V ja VI osas ei ole maakohtu määrust menetluskulude nende endi kanda jätmise osas vaidlustatud. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning puudutatud isikute I ja IV kanda üksnes nende endi menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja menetluskuludest 25% tema enda kanda ning 75% võrdsetes osades kostja I ja kostja IV kanda. Kostja I ja kostja IV kanda jäävad lisaks nende endi menetluskulud. Avaldaja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praeguses menetluses osales avaldaja ja kuus puudutatud isikut ning menetluskulude jaotusele kohaldub

§ 172lg 1 teine lause.

Riigikohus on mitmetes lahendites (vt näiteks 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Samuti on Riigikohus märkinud (vt 20.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901, p 17), et

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb muu hulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Maakohus on eelnimetatud

§ 172

lg 1 teisest lausest tulenevad põhimõtted jätnud tähelepanuta ning seetõttu jätnud põhjendamatult avaldaja menetluskulud täielikult tema enda kanda. Avaldaja esitas maakohtule avalduse juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavale teele ning põhjendas seda sellega, et

1. a kevadel tõkestas YYYY kinnistu omanik YYYY kinnistut läbiva tee tõkkepuu ja põllukividega. 13.03.2023 menetlusdokumendis (I kd, tl 148 pöördel) kinnitas puudutatud isik IV, et tõkkepuu on lukust avatud alates 22.12.
2. Maakohus tuvastas, et avaldaja poolt kohtusse pöördumine oli põhjendatud ning maakohus rahuldas avalduse. Maakohus määras juurdepääsu avaldaja kinnistule üle XX , XXX ja Y kinnistute. Samuti määras maakohus kindlaks juurdepääsu tingimused, sh juurdepääsu tasu. Maakohus tuvastas, et määratud juurdepääsu on kasutatud juurdepääsuna varasemalt ja ka kohtumenetluse kestel. Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. 8 Maakohtu menetluses vaidlesid puudutatud isikud I ja IV avaldusele vastu. Alternatiivselt olid puudutatud isikud I ja IV seisukohal, et kui juurdepääs määratakse üle nende kinnistute, siis ainult nende määratud tingimustel (vt puudutatud isikute I ja IV 28.03.2024 menetlusdokumendi p-d 4.1-4.12, II kd, tl 17-18). Maakohus nõustus puudutatud isikute I ja IV esitatud tingimustega üksnes osaliselt (vt maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4.2-4.6 ja p 5). Maakohus jättis läbi vaatamata puudutatud isikute I ja IV taotluse, mille kohaselt on avaldaja juurdepääsu määramisel kohustatud tasuma puudutatud isiku IV omanikule tema kinnistut läbiva juurdepääsutee kuludest 11 246,40 eurot ning rahuldamata puudutatud isikute I ja IV taotluse, mille kohaselt on avaldaja muu hulgas kohustatud teostama igal kevadel puudutatud isikute I, III ja IV kinnistutel asuval juurdepääsutee osal killustiku pealeveo ja rullimise; juurdepääsutee kahjustamise korral taastama selle 14 päeva jooksul; ehitama puudutatud isiku IV kinnistul asuvale juurdepääsutee osale 2 juurdepääsutasku. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, jättis maakohus enamuse puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu tingimustest rahuldamata. Tegemist ei ole tavapäraste tingimustega juurdepääsu saamiseks ning selliste tingimuste määramist ei õigusta ka konkreetse vaidluse tehiolud. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise menetlust iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste vahel ning sellisel juhul kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul vaidlesid avaldusele vastu puudutatud isikud I ja IV ning esitasid samas hulgaliselt tingimusi, mille rahuldamisel oleksid nad nõus juurdepääsu määramisega üle nende kinnistute. Lisaks õigluse põhimõttele tuleb

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt arvestada ka seda, kas mõni menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus jättis enamuse puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu tingimustest rahuldamata ning menetluskulude jaotusel tuleb sellega arvestada. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel muu hulgas märkinud, et kohtuväliselt asja lahendamist on takistanud puudutatud isikute I ja IV vastuseis juurdepääsuõiguse tagamisele avaldaja taotletud ja kohtu poolt määratud viisil. Maakohus ei ole aga põhjendanud, et miks olukorras, kus avaldus rahuldati ning puudutatud isikute I ja IV esitatud juurdepääsu tingimustest jättis maakohus enamuses rahuldamata, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud täielikult avaldaja enda kanda. Ringkonnakohus leiab, et õiglane ei ole jätta avaldaja menetluskulusid täielikult puudutatud isikute I ja IV kanda. Avaldaja palus 25.11.2022 maakohtule esitatud avalduses määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle XX kinnistu. 17.01.2023 määruskaebuses kinnitas avaldaja, et teised kinnistute omanikud (sh XXX kinnistu omanik) ei ole talle juurdepääsuks oma kinnistule takistusi teinud ning seetõttu puudub vajadus nende kinnistute omanike menetlusse kaasamiseks. Samas nähtub puudutatud isiku IV esindaja 17.11.2022 e-kirjast (I kd, tl 154 pöördel), et kokkulepet juurdepääsu saamiseks ei ole avaldaja saanud ei puudutatud isiku I ega puudutatud isiku IV omanikega. Seega põhjustas antud asjas määruskaebemenetluse osaliselt avaldaja tegevus, kes palus määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ainult üle puudutatud isiku I kinnistu. Asja materjalidest nähtuvalt oli eelnimetatud asjaolu üheks põhjuseks, mis maakohus jättis 06.01.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmata. Samuti taotles avaldaja juurdepääsu määramist tasuta ning jäi selle juurde ka maakohtu 05.04.2024 istungil. Avaldaja jättis siinjuures tähelepanuta, et kui kinnistu omanik, üle mille juurdepääs määratakse, nõuab tasu, siis AÕS § 156 lg 1 kohaselt ei ole võimalik juurdepääsu tasuta määrata. Ringkonnakohtu arvates põhjustasid eelnimetatud avaldaja menetluslikud eksimused puudutatud isikute I ja IV poolt täiendavate seisukohtade esitamise, millega kaasnesid menetluskulud. Eelneva alusel on õiglane, et avaldaja kannab oma menetluskuludest 25% ning puudutatud isikud I ja IV kannavad võrdsetes osades 75% avaldaja menetluskuludest. Puudutatud isikute 9 I ja IV menetluskulud maakohtus jäävad nende endi kanda. Avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ja hüvitamise määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist. 13. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt ning sellest tulenevalt jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 10