1-24-4214/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. november 2024 1-24-4214 Ingeri Tamm Tanel Absaloni süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning Janno Lillepuu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsus Süüdistatav Tanel Absalon (isikukood 39610202746), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Tanel Absaloni apellatsioon Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK
6. Prokuratuur, süüdistatav Tanel Absalon ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sõlmisid
7. septembril 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe T. Absaloni süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi. Muu hulgas märgiti kokkuleppes, et süüdistatav peab maksma menetluskuludena sundraha 2050 eurot, hüvitamata määratud kaitsja tasu 395,28 eurot ning toksikoloogia-, tulirelva-, narkootilise aine ja DNA-ekspertiiside kulud 7232 eurot. Seega tuleb T. Absalonil tasuda menetluskulud kokku summas 9677,28 eurot. Ülejäänud õigusabikulud ning sõrmejäljeekspertiisi kulu 302 eurot jäetakse riigi kanda. Kokkuleppes on kirjas, et süüdistatav võib tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena 806,44 eurot.
8. Viru Maakohtus
9. oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil jäi T. Absalon kokkuleppe juurde ning kinnitas, et selle sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohtu küsimusele, kas kokkulepe on T. Absalonile kõikides aspektides jõukohane, vastas süüdistatav, et on endamisi mõelnud, et sooviks kokkulepet muuta nii, et ta viibiks vangistuses 7 kuud ning 5 kuud oleks elektroonilise valve all. Kohus selgitas, et kui T. Absalon sõlmitud kokkuleppe juurde jääda ei soovi, siis arutatakse asja edasi üldmenetluses, T. Absalon otsustas siiski sõlmitud kokkuleppe juurde jääda. Ka T. Absaloni kaitsja oli kokkuleppega nõus.
10. Viru Maakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega tunnistati T. Absalon nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta ja 6 kuu vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
13. jaanuari 2024.a otsusega nr 1-24-402 mõistetud karistuse, 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
14. augustil 2023 ja 20.-
15. jaanuaril 2024 ehk 4 päeva ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 9 kuud ja 26 päeva. Karistusest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks T. Absaloni kahtlustatavana kinnipidamine
16. aprillil
17. Ülejäänud karistus, 4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust, jäeti tingimisi täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga. Lisaks KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 nimetatud käitumiskontrolli nõuete täitmisele on T. Absalon katseajal veel kohustatud mitte omama ega tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, mitte suhtlema narkootiliste ainete käitlemisega tegelevate ega kriminaalkorras süüdi mõistetud isikutega, osalema sotsiaalprogrammis ning peale vangistuse kandmiselt vabastamist alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud. Maakohus mõistis süüdistatavalt riigi kasuks menetluskuludena välja 9677,28 eurot (sh sundraha 2050 eurot) ja määras, et ta võib need tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ositi – iga kuu 806,44 eurot. Kaitsjakulud summas 1146,80 eurot ja sõrmejäljeekspertiisi kulu 302 eurot jättis maakohus riigi kanda.
18. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. Absalon. Ta palub jätta menetluskulud kasvõi osaliselt riigi kanda. Nimelt ei ole tal võimalik nii suurt summat iga kuu maksta, sest tal on juba praegu maksmata elatise võlg ning peale vabanemist ei ole tal võimalik kohe tööle saada. KrMS § 180 lg 3 võimaldab jätta menetluskulud riigi kanda, kui nende tasumine käib süüdimõistetule üle jõu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et T. Absaloni apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
20. Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
21. peatüki
22. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
23. Kuna T. Absaloni apellatsioon puudutab kriminaalmenetluse kulude tasumist, täpsemalt nende jätmist riigi kanda, saab ringkonnakohus apellatsiooni lahendades kontrollida vaid seda, kas maakohus järgis menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates kokkuleppemenetluse sätteid ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lõike 1 mõistes. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS
24. peatüki
25. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Sellise aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt läbi vaatamata (vt nt RKKKm 1-22-5228/39, p 34 ja 3-1-1-7-16, p-d 5.15.3). 2