Obsah (6)

§ 101§ 2172§ 99§ 217§ 100§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22

) § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsusega hagejalt iga kostja kasuks välja elatis järgmiselt: otsuse tegemise ajale kehtinud

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise minimaalmäärast arvestada maha ½ lapsetoetusest ja saadud summat vähendada 20% võrra. Arvestades

muudatusi on olukord võrreldes kohtulahendi tegemise ajaga muutunud. Tulenevalt

§-st 2172 on hagejal õigusliku olukorra muutumisele tuginedes õigus pöörduda kohtusse. Hageja palub arvestada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega ning asjaoluga, et lapsed (kostjad) viibivad tema juures umbes 10 päeva kuus. Sel perioodil kannab laste kulud hageja. Kostjate esindaja arvestused laste kulude kohta ei ole usutavad ega mõistlikus suuruses.

1. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Elatise vähendamiseks puudub alus. Hageja majanduslik olukord ei ole halvenenud. Pere üldised kulud hõlmavad elamu renoveerimise kulusid. Lastele on vaja soetada uued arvutid õppimiseks. Pere elab maal, mistõttu Tartus koolis ja treeningutes käimisega kaasnevad kulud autole ja kütusele. Kokku kulub K.O-le kuus vähemalt 950 eurot, G.S-ile 810 eurot ja E.T-le 950 eurot. Kaks last on kaksikud ning mastaabisäästu nende puhul ei ole. Lasterikka pere toetuse arvelt ei ole põhjendatud isa elatise vähendamine. Lapsed viibivad küll osa aega isa juures, kuid vaatamata sellele on laste emal ikkagi igapäevased kulud. Isa kulutab laste isa juures viibimisel raha ainult laste söögile. Arvestades laste ema ja isa majandusliku olukorra suurt erinevust, on põhjendatud, et laste isa kannab laste kulutustest suurema osa kui pool. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. jaanuari 2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tegemist

§ 2172lg-s 1 sätestatud olukorraga.

Tsiviilasjas nr 2-17-3364 ei mõistetud hagejalt välja elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus. Nimetatud kohtulahendis on arvestatud asjas tähtsust omavate asjaoludega sh lapsetoetuse, lapserikka pere toetuse, 2 kohustatud vanema ning laste koosveedetud aja ning sellest tulenevate vahetult kantavate kuludega. Maakohus leidis, et vaidlus tuleb lahendada TsMS § 459 lg 1 alusel. Õiguslik olukord on muutunud.

§ 101sätestab alates 1.

jaanuarist 2022 alaealisele lapsele makstava elatise arvutamise alused, mis erinevad eelmise lahendi ajal kohaldatud elatise miinimummäära arvutamise alustest. Kohtul tuleb asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks. Hageja ega kostjate ema majanduslik olukord ei ole võrreldes ringkonnakohtu otsuse ajaga oluliselt muutunud. Lapsed viibivad isa juures 9–10 päeva kuus, mis on võrdne eelnevas menetluses tuvastatud isa juures viibimise ajaga. Isa kannab jätkuvalt laste ülalpidamiskulusid ajal, mil lapsed on tema juures. Samuti teeb isa lastele muid kulutusi. Maakohtu hinnangul võeti tsiviilasjas nr 2-17-3364 arvesse samasid asjaolusid, mida saab arvestada kehtiva

§ 101kohaldamisel.

Seega ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud ja arvesse võetud asjaoludega muutunud muud olulised asjaolud kui minimaalse elatise regulatsioon. Õigusliku olukorra muutumisest hagi rahuldamiseks ei piisa. Üksnes seadusjärgse elatise miinimummäära vähenemine ei too kaasa väljamõistetud elatise ümberarvestamist. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Nimetatud põhimõtteid ei ole

-s muudetud. Laste eelduslike vajaduste suurust ja nende elulaadi on eelmises tsiviilasjas arvestatud. Olulisi muudatusi, mis annaks alust elatise vähendamiseks, toimunud ei ole. Hageja taotles märkimisväärset elatise suuruse vähendamist. Maakohus nõustus kostjatega selles, et laste vajaduste katmiseks ei kulu võrreldes

1. aastaga vähem raha. Asjaolu, et hageja hinnangul võib laste vajaduste katteks piisata ka väiksemast elatisest, ei anna alust varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmiseks. Praegu makstava elatisega on kostjate vajalikud kulud seadusega sätestatud minimaalses ulatuses kaetud. Hageja ei väitnud, et pärast Tartu Ringkonnakohtu
2. veebruari 2018 otsust oleksid oluliselt muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud. Maakohus ei analüüsinud seetõttu poolte esitatud seisukohti ja tõendeid lastele tehtavate kulutuste kohta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on varasemast kohtulahendist tulenevalt kostjate I ja II elatis
4. a 296 eurot ning kostjal III 288 eurot, mis kasvab edaspidi koos miinimumpalga tõusuga.

§ 2172

sätestatud muudatused andsid kohustatud vanemale õiguse ja panid kohtule kohustuse muuta elatise suurust vastavalt

1. jaanuaril 2022 kehtima hakanud seadusele. Kohtul lasus kohustus kohaldada
2. jaanuaril 2022 kehtima hakanud

§ 101lõikeid 5–7.

Maakohus ei oleks tohtinud muuta hagi tagamise määruses avaldatud seisukohta, et tegemist on

§ 2172lg-s 1 sätestatud olukorraga.

Seisukoht, et

§ 217

² lg 1 kohaldub vaid nendele juhtumitele, mille puhul on kohus varem elatisena välja mõistnud täpselt poole töötasu alammäärast või miinimumelatise, kuid mitte nendele juhtumitele, mille puhul on kohus elatist välja mõistes arvestanud lapsetoetuse ja koosviibimise ajaga, on hageja õigusi rikkuv. 3 Hagejalt välja mõistetud miinimumpalgaga seotud elatis on kasvanud võrreldes kehtiva

§ 101

ja

§ 2172lg 1 alusel arvestatava elatisega suuremaks.

Seetõttu on välja mõistetud elatise vähendamine

§ 2172lõike 2 alusel põhjendatud ja vajalik.

Kohtud ei ole varasemalt ega ka käesolevas tsiviilasjas tuvastanud, millised on kostjate tegelikud vajadused. Elatise vähendamisel tuleb lisaks

§ 2172lg-le 1 aluseks võtta ka Ts

MS § 459 lg 1, kuna elatise määramisel tsiviilasjas nr 2-17-3364 ei vähendanud Tartu Ringkonnakohus elatist lasterikka pere toetuse võrra, ning võttis vaid osaliselt arvesse, et vastustajad viibivad kostjaga ⅓ ajast. Hageja ei nõustu maakohtuga, et elatise välja mõistmisel on arvestatud lasterikka pere toetust. Tartu Ringkonnakohus jättis elatise määramisel lasterikka pere toetusega arvestamata, mistõttu on käesolevas asjas tulenevalt

§ 101lõikest 5 alus elatise vähendamiseks lasterikka pere toetuse arvel.

Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna kohtud vähendasid elatise summat 20%, on kohtud arvestanud piisavalt hageja ja kostjate koos viibimise ajaga. Kuna kostjad viibivad hagejaga keskmiselt 33,3% ajast, ei ole elatise määra vähendamine 20% proportsionaalne. Hageja ei pea jätkama tavapärast elatist ületava elatise maksmist, sest elatise määramisel ega ka praeguses asjas ei ole kohtud laste tavapärasest suuremaid vajadusi tuvastanud. 5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, taotlevad selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Kehtivas

§-s 101 sätestatud elatise minimaalmäär ei kuulu käesoleval juhul lähtuvalt laste vajadusest ja hageja võimalustest kohaldamisele. Hageja on võimeline maksma minimaalsest määrast suuremat elatist ja laste vajadused on minimaalsetest vajadustest suuremad. Tsiviilasjas nr 2-17-3364 ei mõistetud hagejalt välja elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära ulatuses. Jõustunud kohtulahendis on arvestatud asjas tähtsust omavate asjaoludega (lapsetoetus, lapserikka pere toetus, kohustatud vanema ning laste koosveedetud aeg ning vahetult kantavad kulud). Seega ei saa hageja taotleda

§ 217² lg 2 alusel elatise suuruse muutmist.

Kohus analüüsis tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud asjaolusid. Elatise suurust mõjutavad asjaolud ei olnud maakohtu otsuse tegemise ajaks oluliselt muutunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2. Hageja esitas
3. mai 2024 seisukohas tõendina konto väljavõtte perioodil
4. a jaanuar– aprill, millest nähtuvad E.T ja G.S-i treeningute eest makstud tasud. Kostjad esitasid
5. oktoobri 2024 seisukohas tõendina hinnapakkumise lastele ühe toa ehitamiseks. Ringkonnakohus ei hinda asjas lastele tehtud kulutuste täpset suurust. Seetõttu ei oma esitatud tõendid asjas tähtsust ja tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda (TsMS § 238 lg 1 p 1). Kostjad esitasid
6. oktoobri 2024 seisukohas hageja varandusliku seisukorra kohta tõendina hagejale kuuluva XXXXXXXX OÜ 2023 majandusaasta aruande. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjad hageja varandusliku seisundi kohta juba maakohtus piisavalt tõendeid esitanud. Ringkonnakohus jätab seetõttu nimetatud tõendi TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel vastu võtmata.
7. Hageja esitas vähendamiseks. kohtule nõude jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hagejal oli õigus pöörduda elatise vähendamiseks kohtusse

§ 217² lg 1 alusel.

Riigikohus on leidnud, et

§ 217

2 lg 1 4 kohaldub ka juhtudele, milles kohus on mõistnud elatise välja protsendina enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud

§-s 101 sätestatud miinimumist. Ka sellisel juhul võib kohustatud vanem pöörduda

§ 2172

lg 2 alusel kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (RKTKo 03.06.2024, 2-22-13312/38, p 11,12). Siiski ei ole õige hageja väide, et kohtul on kohustus teha

§ 2172

lg 2 alusel kohtusse pöördumisel kindla sisuga lahend, milles mõistab elatise välja vastavalt pärast 1. jaanuarit 2022 kehtivale

§-le

2. Hageja tugineb nõude põhjendamisel asjaolule, et temalt enne
3. jaanuarit 2022 kehtinud

§-s 101 sätestatud miinimummäärast väiksem elatis on muutunud aja jooksul suuremaks kui § 2172 lg-s 1 sätestatud 292 eurot ning on samuti suurem kui alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

§-s 101 järgi arvutatud elatis. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta hageja väited tegelikule olukorrale. Riigikohus on leidnud, et

§ 2172

lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et juhul, kui kohus on enne selle sätte kehtima hakkamist mõistnud elatise välja protsendina

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast, saab lähtuda

§ 2172lg-s 1 sätestatust, olenemata konkreetse protsendi suurusest.

Selliselt

§ 2172

lg-t 1 tõlgendades ei satu elatisevõlgnikud, kellelt on elatis mõistetud välja enne 1. jaanuari 2022 kehtinud

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras, ebavõrdsesse olukorda võrreldes elatisevõlgnikega, kellelt on elatis välja mõistetud protsendina

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast (RKTKo 03.06.2024, 2-2213312/38, p 11).

Tsiviilasjas 2-17-3364 määrati ringkonnakohtu hinnangul elatis samuti sisuliselt kindlaks protsendina

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäärast –

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummäärast (292 eurot) tuleb maha arvestada ½ lapsetoetustest ja saadut vähendada 20% võrra. Elatise miinimummäär ei ole kostja jaoks muutunud. Eeltoodust tulenevalt on hagejalt välja mõistetud elatise suuruseks käesoleva lahendi tegemise ajal kostjale I 201 eurot 60 senti ((292 – 80/2) x 0,8), kostjale II 201 eurot 60 senti ((292 – 80/2) x 0,8) ning kostjale III 193 eurot 60 senti ((292 – 100/2) x 0,8). Kui hageja on kostjatele tasunud suuremat elatist, ei too see kaasa õigust lugeda enammakstud elatis ettemaksuks. Elatis on mõeldud katma lapse igapäevaseid jooksvaid kulusid ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Ettenähtust suurema elatise maksmine ei või kaasa tuua olukorda, kus laps pikema aja vältel elatist jooksvate kulude katteks nn ettemaksu tõttu ei saa. Igapäevaseks ülalpidamiseks vajalike vahendite tagamiseks on keelatud ka ülalpidamisnõuete tasaarvestamine (VÕS § 200 lg 1 p 1).

1. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Hageja ning kostjate seaduslik esindaja kinnitasid maakohtus, et ei hageja ega kostjate ema majanduslik olukord ei ole oluliselt muutunud võrreldes ringkonnakohtu otsuse ajaga
2. aastal. Lapsed viibivad isa juures 9–10 päeva kuus, mis on võrdne eelnevas menetluses tuvastatud isa juures viibimise ajaga. Isa kannab jätkuvalt laste ülalpidamiskulusid ajal, mil lapsed on tema juures. Seega ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-17-3364 tuvastatud ja arvesse võetud asjaoludega muutunud muud olulised asjaolud kui minimaalse elatise regulatsioon. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei anna ainuüksi muutunud materiaalõigus alust varasemalt kohtu välja mõistetud elatise vähendamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui elatise saaja soovib ka pärast
3. jaanuari 2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva

§ 101

alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab hageja tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot (st 2x 292 eurot) (vt 5 RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.2.). Kuigi hagejalt on kostjate kasuks välja mõistetud väiksem elatis kui 292 eurot, tuleb tõendada siiski 584 eurost suuremaid vajadusi, sest elatise väljamõistmisel arvestati ka lapsetoetuse ning lasterikka pere toetusega. Kostjad selgitasid

1. märtsi 2022 hagiavalduse vastuses, et kostja I kulutused on vähemalt 950 eurot kuus, kostja II kulutused 810 eurot kuus ning kostja III kulutused 850 eurot kuus (dtl 78). Kostjad esitasid tõenditena elamis-, transpordi-, söögi-, kooli- ja huvitegevuskulusid tõendavad dokumendid. Kostjate elukoht vajab suures ulatuses renoveerimist (dtl 340). Isegi kui nõustuda hagejaga, et kostjate nimetatud kulud on osaliselt ülepaisutatud, ületavad ringkonnakohtu hinnangul iga lapse kulud siiski 584 eurot kuus. Seejuures arvestab ringkonnakohus, et võrreldes
2. a I kvartaliga on tarbijahinnaindeks
3. a III kvartaliks kasvanud 24,6% võrra, seega on lahendi tegemise ajaks kostjate kulutused veelgi suurenenud. Tulenevalt

§ 103

lg-st 3 saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada kummagi vanema rahalise seisuga. Tsiviilasja 2-17-3364

1. veebruari 2018 otsuses arvestati hageja varalise seisundiga (dtl 13). Ringkonnakohus võtab arvesse, et hageja varaline seis on võrreldes laste emaga märkimisväärselt parem. Hagejale kuulub kolm kinnistut XXX), mis asuvad hinnatud piirkonnas. Hageja väitel ostis ta Tartusse XXXX tänavale korteri üksnes selleks, et seal lastega suhelda (dtl 67). Hagejale kuulub ka kaks sõiduautot, motokrossi mototsiklid, skuuter, mootorsaan, samuti on kostja eduka äriühingu ainuosanik (dtl 32). Asjas on tuvastatud, et kostjate vajadused ei ole varasemalt määratud elatisega (kostjatel I ja II 201 eurot 60 senti, kostjal III 193 eurot 60 senti) võrreldes vähenenud. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et varasemas kohtulahendis kindlaks määratud elatise vähendamiseks puudub alus, mistõttu jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.
2. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6