Obsah (4)

§ 371§ 459§ 164§ 372

2-24-17951 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17951 Tsiviilasi R.S. hagi T.J.L. vastu elatise väl

) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise menetluses peab kohus hindama ka hagi lubatavust.

§ 371

lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Nõukogu 18.12.2008 määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse määrust pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes. Määruse art 17 lg 1 järgi kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes

1. aasta Haagi protokoll on siduv, tunnustatakse teises liikmesriigis ilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada. Nõukogu 09.06.2011 otsus laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise
2. novembri 2007 . aasta Haagi konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta art 1 järgi kiidetakse 23.11.2007 Haagi konventsioon Euroopa Liidu nimel heaks. Hageja on kohtule esitanud XXX esimese astme kohtu 08.05.2015 kohtuotsuse ja selle tõlke eesti keelde (dtl 12–15). Kohtuotsuse järgi on kostja menetluses palunud, et elatise summaks määrataks 0 eurot, sest tal puuduvad võimalused elatist maksta. Kohus on arvestades kostja maksutõendite aastate 2011–2013 kohta, tulude arvestuse aasta 2014 kohta ja kostja ülalpidamisvõime arvestuse järgi leidnud, et kostja ei ole võimeline elatist maksma ning määranud elatise summaks 0 eurot alates 01.06.2015 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni. Eeltoodut arvestades on olemas jõustunud kohtulahend, mis on Eestis tunnustamisele kuuluv ja mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Seega esineb alus

§ 371lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmata jätmiseks.

Kuivõrd hagi ei ole lubatav, jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on oma 07.11.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 218-6491 punktides 11–16 selgitanud, et hagi tagamise korras kostja kohustamine elatist 2 2-24-17951 maksma on eriline hagi tagamise abinõu, mille eesmärk on tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid. Hagi tagamiseks on vaja hagejal põhistada, et ilma hagi tagamiseta ei ole võimalik kindlustada hagejale menetluse kestel piisavat ülalpidamist. Selleks tuleb hagejal välja tuua tema ema varanduslik seisund ning asjaolud, millest nähtub, et hageja emal ei ole võimalik hagejat menetluse kestel üksi ülal pidada. Hagi tagamiseks ei anna alust ainuüksi see, et vanemad on kohustatud hagejat võrdselt ülal pidama. Kohus märgib, et kui hageja soovib saada elatusabi selliselt, nagu ta on seda taotlenud hagi esemes, tuleb hagejal esitada elatisabi taotlust pärast hagi tagamist elatisabi seaduse § 5 lg 1 kohaselt Sotsiaalkindlustusametile. Kohus saab välja mõista ainult kostjalt elatist ning elatisabi taotlust kohus rahuldada ei saa. 4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus on eelnevas punktis kirjeldanud, et esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus

§ 371lg 1 p 4 järgi.

Johtuvalt eelnevast jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuse määruse art 8 lg 1 ja

§ 459

lg 1 koostoimes on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on hagejal võimalus esitada kohtule hagi elatise suurendamiseks. 5.

§ 164lg 1 järgi kannab alaealise ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3