Obsah (11)

§ 4§ 657§ 654§ 238§ 662§ 561§ 329§ 330§ 331§ 375§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-17677 Kohtuasi R.U avaldus vanemate

) § 561 lg-t 1, mille kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Lisaks peab kohus

§ 4

lg 4 järgi kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Isa on valmis rahumeelselt ja pingeteta last puudutavaid küsimusi otsustama. Koostöö puudumise põhjus peitub ema käitumises. Selle asemel, et astuda dialoogi ja püüelda koostöö poole, on ema järjekindlalt vältinud isa kaasamist oluliste otsuste tegemisse. Ema käitumine 8 2-23-17677 viitab sellele, et tema eesmärk on luua kunstlikult olukord, kus ühine hooldusõigus näib mittetoimivana, et sellega põhjendada soovi hooldusõigus täielikult endale saada. Isa on alati olnud valmis osalema lapse kasvatamisel ja tema heaolu tagamisel, kuid ema ei ole teinud samme koostööks ega näidanud üles soovi isa arvamust küsida või tema seisukohti arvestada. Ema käitumise pärast isalt hooldusõiguse äravõtmine ei ole õiglane. Maakohus märkis määruse põhjendustes, et isa väljendas rahulolematust ema poolt lapsele valitud kooliga (XXXga), mis näitab, et vanemad ei suuda kokku leppida ka Eesti kooli valikus. Vaidlus lapse kooli valiku küsimuses tekkis aga olukorras, kus ema oli juba eiranud vanemate ühise hooldusõiguse põhimõtteid. Ema tegi 08.08.2024 ise otsuse kooli valiku kohta, ilma et oleks seda isaga eelnevalt arutanud. Selline teguviis näitab, et ema ei ole suuteline täitma oma hooldusõigusest tulenevaid kohustusi. On ebaõiglane, et ema, kes on rikkunud ühise hooldusõiguse põhimõtteid, saab teostada hooldusõigust piiranguteta, samas kui isale, kes on alati olnud valmis oma lapse heaolu eest seisma, seatakse üha enam takistusi. Tõendatud ei ole, et isa ema kirjadele last puudutavates küsimustes ei vasta. Tegelikult ei ole selliseid kirju emalt kunagi laekunud. 8.

1. Määruskaebuse kohaselt ei ole ainuhooldusõiguse üleandmine emale lapse huve ning isa õiguseid arvestades põhjendatud. Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel, et pärast vanemate kooselu lõppemist osales ka isa lapse kasvatamises nii palju kui võimalik, hoolimata sellest, et isa elas teises linnas. Vaatamata ema otsusele Tallinnasse kolida, ei hakanud isa lapsega vähem kohtuma ning jätkas lapse elus osalemist, võttes last enda juurde ja käies lapsega omal kulul välismaal. Maakohus lähtus määruse tegemisel vaid hiljutisest ajast (s.o ajast alates
2. a kevadest). Ema väide, et isa suhtleb lapsega vaid 3–5 korda aastas, puudutab üksnes aega alates
3. a kevadest. Et elada lapsele lähemal, kolis isa
4. a mais Tallinnasse. Maakohtu hinnang, et ema suudab tagada lapsele Saksamaal sobivad elamistingimused, on oletuslik. Ema ei pruugi olla suuteline leidma endale tööd, kui kooselu uue abikaasaga ei suju. Maakohtu järeldus, et lapse haridus ei kannata, kui ta alustab kooliteed Saksamaal, on ebapiisavalt põhjendatud. Ei saa olla kindel, et Saksamaale kolimise korral on lapse hariduse omandamine ja areng adekvaatselt tagatud. Ema õigus uuele perekonnaelule ei saa olla määravaks teguriks lapse Eestist lahkumise otsustamisel. Ema on vaba valimaks, kuhu ta soovib kolida. Arvestada tuleb mõlema vanema õigusega perekonnaelule, mitte eelistada ühe vanema soove. Ema saaks Saksamaale kolida ka selliselt, et laps jääb Eestisse, või saaks Eestisse kolida ema uus abikaasa. Isa soov ei ole ainult see, et ta saaks lapsega kohtuda ja suhelda, vaid isa soovib võtta vastutust lapse elu korraldamise eest. Vanemaid tuleb kohelda võrdselt. Lapse huvides on säilitada ja arendada suhet mõlema vanemaga. Maakohtu järeldus, et lapsel on emaga oluliselt tugevam hingeline seotus kui isaga, põhineb vaid ühel tõendil (maakohus arvestas ema valitud psühholoogi arvamust, kuid ei ole arvestanud isa valitud psühholoogi arvamust). Ema on alates
5. a kevadest last teadlikult isast võõrandanud. Samuti on ema on lapsega manipuleerinud, tekitades temas soovi kolida Saksamaale ja kujutades isa negatiivses valguses. Ema takistab jätkuvalt isa ja lapse suhtlemist. Isa on soovinud lapsega kohtuda, kuid ema toob põhjendamatuid ettekäändeid, et isa ja lapse kohtumised ei saaks toimuda. 8.
6. Asjas esitatud eestkosteasutuste seisukohad ei ole usaldusväärsed, kuna need ei kajasta olukorda terviklikult ega lähtu põhjalikust analüüsist. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse seisukoht on kujunenud isaga suhtlemata ja kodukülastust tegemata. Seega on eestkosteasutuse 9 2-23-17677 seisukoht sisuliselt läbi mõtlemata ja kajastab vaid varasemat seisukohta, ilma et oleks püütud objektiivselt mõista perekondlikke asjaolusid. 8.
7. Ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht ei ole usaldusväärne, kuna see esitati kaks päeva pärast ema avalduse nähtavakstegemist ja ilma, et esindaja oleks isaga suhelnud ega oodanud ära isa vastust avaldusele. Isa saatis lapse esindajale kirja, milles palus esindajal oma seisukohta selgitada, kuid esindaja ei ole sellele siiani vastanud. Isa leiab, et lapse huve ei ole menetluses esindatud erapooletult ja objektiivselt. 8.
8. Isa esitas 10.05.2024 maakohtule taotluse isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus jättis 28.05.2024 määrusega isa taotluse rahuldamata. 24.07.2024 esitas isa maakohtule avalduse isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, kuid maakohus keeldus avaldust siinse tsiviilasja raames menetlemast. Maakohus on seega lõpetanud osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ja piiranud isa õiguseid, kuid on jätnud lahendamata isa esile toodud probleemi, milleks on emapoolne isa ja lapse kohtumiste takistamine.
9. Määruskaebuse 12.09.2024 täienduse kohaselt muutis ema 27.08.2024 ootamatult lapse elukorraldust, loobudes kolm päeva enne õppeaasta algust koolikohast XXXs ning kolides lapsega Narva. Samal päeval esitas ema avalduse lapse õppima asumiseks XXX, mis on erivajadustega lastele mõeldud kool. Selline käitumine jättis lapse ilma stabiilsest ja tuttavast elukeskkonnast. See tõendab, et emal on kalduvus muuta lapse elukorraldust lapse huvide vastaselt. Laps, kes varem käis tavapärases lasteaias ja pidi alustama õpinguid esimeses klassis gümnaasiumi tavaprogrammi järgi, on ema ühepoolse ja põhjendamatu otsuse tulemusel suunatud õppima erivajadustega laste kooli lihtsustatud õppekava alusel. See on vastuolus lapse hariduslike huvidega ning piirab lapse arenguvõimalusi ja tulevikuperspektiive. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta Eestkosteasutuste seisukohad
10. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) 06.09.2024 seisukoha järgi oli lapse viibimiskoha määramise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmine emale põhjendatud. 10.
11. Eestkosteasutuse lapse heaolu spetsialist vestles 04.09.2024 telefoni teel emaga. Ema on koos lapsega kolinud Tallinna üürikorterist elama Narva, kus emal on korter. Isa ei ole andnud nõusolekut lapse elukoha Narva registreerimiseks. 01.09.2024 asus laps õppima XXX esimesse klassi. Laps õpib tavaklassis. Klassis on kuus õpilast ning õpetajal on võimalus lastega individuaalselt tegeleda. Laps saab ka psühholoogist ja logopeedilist abi. Ema sõnul on arstid lapse arenguga rahul. 10.
12. Vanemad ei ole isa ja lapse suhtlemise korras kokku leppinud.
13. a juunis soovis isa lapse enda juurde võtta, kuid kuna lapsel oli olnud adenoidide operatsioon ja tema tervist tuli jälgida, keeldus ema sellest. Isa osales 02.09.2024 lapse aktusel ja soovis peale aktust lapse enda juurde viia, kuid see ei olnud võimalik, kuna lapsel oli samal päeval psühhiaatri vastuvõtt. Lapsel on pooleli aktsiivsus- ja tähelepanuhäire uuring, mille ema soovib enne Saksamaale kolimist lõpule viia. Isa teatab vaid päev ette, et soovib lapsega kohtuda, arvestamata, et emal võivad olla selleks päevaks plaanid tehtud. Ema sõnul ei soovi isa temaga koostööd teha ja ei oska arvestada lapse vajadustega. Ema loodab, et saab lapsega võimalikult kiiresti Saksamaale kolida. Käesoleval ajal toetab ema rahaliselt Saksamaal elav abikaasa. 10 2-23-17677
14. Tallinna linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) 11.09.2024 seisukoha järgi ei ole olukord võrreldes
15. a veebruariga muutunud. Lapse igapäevase hoolduse, hariduse ning terviseküsimustega tegeleb ema. Eestkosteasutus ei pea määruskaebust põhjendatuks.
16. Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) 18.09.2024 seisukoha järgi on maakohtu määrus põhjendatud. Vanemate vahel on endiselt erimeelsused lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes, mistõttu on endiselt vajalik, et ainuhooldusõigus nendes küsimustes oleks ühel vanematest. Lapse esindaja seisukoht
17. Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja 06.09.2024 seisukoha järgi tegi maakohus põhjendatud kaalutlusotsustuse, mis arvestab lapse ja mõlema vanema õiguseid. Maakohus põhjendas veenvalt, et vajaduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks tingis vanemate ebapiisav koostöö ja vaidlus hooldusõiguse küsimustes. Vanemad on püüdnud lahendada vaidlust kompromissiga, kuid kuna isa ei andnud nõusolekut lapse kolimiseks Saksamaale, siis erimeelsused säilisid. Põhjendatud on kohtu seisukoht, et lapse haridust puudutavad otsused teeb vanem, kes on kursis kohalike võimaluste ja lapse vajadustega. Kohus ei ole jätnud isa ühise hooldusõiguse teostamisest täielikult eemale, vaid on säilitanud isa hooldusõiguse võimalikult suures ulatuses. Ema seisukoht
18. Ema 11.09.2024 seisukoha järgi puudub maakohtu määruse muutmiseks alus. 14.
19. Ema ei nõustu isa seisukohaga, et vanemate vahel ei ole erimeelsusi ning vanemad suudavad koostööd teha. Vanemate vahel puudub nii koostöö kui suhtlus, mis võimaldaks lapse huvidest lähtuvalt ühist hooldusõigust teostada. 14.
20. Ebaõige on isa väide, et isa püüdis emaga koostööd teha, kuid ema algatas pahatahtlikult kohtumenetluse. Enne advokaadi poole pöördumist püüdis ema sõlmida isaga kokkuleppeid. Isa ei vastanud kõikidele ema pöördumistele ning kui vastas, siis esitas nõudmisi, mis ei olnud teostatavad ega lapse huvides. Näiteks nõudis isa, et ema tooks lapse omal kulul igal kuul neljaks päevaks Saksamaalt Eestisse. Arvestades, et laps käib koolis, ei ole lapse huvides sedavõrd tihti Saksamaa ja Eesti vahet reisida. Ema on kinnitanud, et tagab lapse Eestis viibimise 3–5 korda aastas. Ema proovis ka läbi lapse heaolu spetsialistide isaga suhteid parandada, et sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, kuid isa ei vastanud pöördumistele. Ema esitas isale 05.05.2023 kohtumisel palve pöörduda ühiselt perelepitusse, et vanemad saaksid sõlmida kohtuväliseid kokkuleppeid, kuid isa keeldus sellest. Kuivõrd ema tegevused ei võimaldanud isaga kohtuvälist kokkulepet sõlmida, oli ema sunnitud pöörduma advokaadi poole, kes esitas isale kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks avalduse, kuid isa ei vastanud sellele. Tsiviilasjas nr 2-23-13744 toimunud 07.03.2024 kohtuistungil püüdis ema saavutada isaga kokkulepet kõikides vanemate vahelistes erimeelsustes, sh elatis, elatise võlgnevus ja hooldusõigusega seotud küsimused, kuid isa keeldus mis tahes kokkuleppest. Isa ei ole enne kohtumenetlust ega ka kohtumenetluse ajal näidanud üles tahet emaga koostööd teha. 14.
21. Määruskaebuses on esitatud valeväiteid. Isa ja ema 28.04.2023 kohtumisel ema ei ärritunud ning kohtumisel ei viibinud kolmandat isikut. Isa viidatud kolmas isik viibis kohtumise ajal eemal sõidukis ega kuulnud vanemate vahelist vestlust. Vanemate vestluse ajal helistas kolmas isik pidevalt isale, mille tulemusel pidi isa lahkuma ning vanemad leppisid kokku, et kohtuvad uuesti Narvas, et lapsega seotud küsimusi arutada, kuid seejärel ei võtnud isa enam emaga ühendust ega soovinud Narvas kohtuda. 11 2-23-17677 14.
22. Ema palus isalt nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks Narva, kuid isa ei vastanud sellele. Isa vastas üksnes, et tema on soovinud lapsega kohtuda, aga ema on seda takistanud. Kuna lapse elukohta ei ole saanud Narva registreerida, jääb laps ilma esimesse klassi astunud lapse toetusest ja puudega lapse sotsiaaltoetustest. Samuti ei saa laps kasutada tasuta ühistransporti. Ema on korduvalt esitanud isale kirjalikke päringuid selle kohta, millal isa sooviks lapsega kohtuda, kuid isa ei vasta päringutele. 14.
23. Isa väited lapse telefoni kohta on ebaõiged. Lapsel ei ole telefoni. Kui lapsele telefon ostetakse, ei saa isa ja lapse suhtlus olema takistatud. 14.
24. Isa töötab kahel töökohal (XXX ning XXX) ning õpib Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Isa on kinnitanud, et tal on väga pingeline töö- ja õppegraafik ning ta ei leia selles graafikus lapse jaoks aega. Ema ei võõranda last isast, vaid isa ise ei suhtle lapsega ja soovib temaga kohtuda kaootiliselt, etteteadmata aegadel. 14.
25. Isa heidab emale ette, et ema ei teavita isa lapsega seotud küsimustest. Samas ei ole isa ise lapsega seotud teemadest huvitatud. Näiteks jätab isa tähelepanuta lapse lasteaia teavitused. Lapse terviseandmetega seoses on isa kinnitanud, et tutvub nendega terviseportaalis. Lapse operatsiooniga seotud informatsioon lisati terviseportaali
26. a veebruaris ehk umbes neli kuud enne operatsiooni. Isale pidi olema teada, et lapsel on operatsioon, kuid ta ei küsinud ema käest selle kohta täiendavat informatsiooni ega küsinud ka, kuidas lapsel läheb või kas laps vajab midagi. Isa ei ole tõendanud, et tal oleks huvi lapse elukorralduses osaleda ning et ema oleks seda takistanud.
27. Vastuseks määruskaebuse täiendusele märkis ema, et laps õpib XXXs põhikooli riikliku õppekava järgi. XXXs õpivad erivajadustega lapsed. Kool on jaganud õpilased erinevatesse klassidesse: A-klassis õpivad riiklikul õppekaval õppivad lapsed ning B-klassis erivajadustega lapsed, kellele on määratud lihtsustatud õppekava. Laps õpib A-klassis. Ema kolis lapsega Narva ja mitte Saksamaale seetõttu, et maakohtu määrus ei ole jõustunud. Ema selgitas lapsele pärast maakohtu määruse tegemist, et võib tekkida vajadus ajutiselt Narva kolida. Narva kolimine ei tulnud lapsele ootamatult. Menetluse edasine käik
28. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidluses osas, mistõttu määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. 18. Isa esitas ringkonnakohtule koos 26.08.2024 määruskaebusega täiendavaid tõendeid. Ka ema esitas 13.09.2024 seisukohale lisatuna täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased, ja võtab need

§ 238

lg 1 ning § 662 lg 3 alusel vastu.

§ 662

lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (

III komm

§ 561

lg 1 järgi peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel.

§ 4

lg 4 järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja lahendades

§ 561

lg-s 1 ja

§ 4lg-s 4 toodud kohustusi.

Kohtul tuleb asjaosalisi kokkuleppele suunates arvestada ka sellega, mis on konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades mõistlik ja millised on kokkuleppe saavutamise väljavaated, samuti

§-st 2 tuleneva kohustusega tagada asja lahendamine mõistliku aja jooksul. Siinsel juhul otsis ema enne kohtu poole pöördumist võimalust isaga kokkuleppe saavutamiseks. Ema ja lapse välisriiki kolimise küsimus tõusetus

1. a kevadel. Ema esindaja saatis 21.11.2023 isale ettepaneku emale otsustusõiguse andmiseks lapse elukoha määramise küsimuses (dtl 41–46). Ema pöördus ka kohaliku omavalitsuse lapse heaolu spetsialisti poole, kes pakkus 06.12.2023 e-kirjas võimalust tulla 13 2-23-17677 spetsialisti vastuvõtule või pöörduda riikliku perelepitaja poole (dtl 402–403). Isa on kohtumenetluses lapse välisriiki kolimise küsimuses olnud resoluutsel seisukohal ega ole väljendanud soovi või valmisolekut kokkuleppe sõlmimiseks.
2. Otsustuse tegemisel selle kohta, kummale vanemale vaidlusalustes küsimustes ainuhooldusõigus anda, kohaldas maakohus õigesti PKS § 137 lg-t 3, lähtudes lapse huvidest. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt arvestas maakohus kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Hooldusõiguse üleandmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutlusõiguse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määruses osundatud puuduseid. Maakohtu määruse põhjenduste (määruse p-d 55–56) kohaselt on ema olnud lapse peamine hooldaja alates vanemate kooselu lõppemisest
3. aastal. Aastatel 2021–2022 osales ka isa lapse elus ja vanemad tegid ühise hooldusõiguse teostamisel koostööd. Alates
4. a kevadest ei ole vanemate koostöö sujunud. Määruskaebuse väitel on isa ja lapse kohtumised alates
5. a kevadest olnud harvad seetõttu, et ema on isa ja lapse kohtumisi takistanud. Esitatud tõenditest nähtub siiski, et ema on ka pärast
6. a kevadet pakkunud isale võimalust lapsega kohtuda, kuid kohtumisi ei ole saanud kokku leppida isast tulenevatel põhjustel (dtl 10–11). Määruskaebuse väitel takistab ema jätkuvalt isa ja lapse kohtumisi, tuues põhjendamatuid ettekäändeid, miks kohtumised ei ole võimalikud. Isa lisas määruskaebusele vanemate kirjavahetuse järgmistel aegadel: 18.04.2024 (dtl 1237–1238), 23.04.2024–02.05.2024 (dtl 1239–1242), 12.06.2024–02.07.2024 (dtl 1243–1249) ja 08.08.2024–11.08.2024 (dtl 1250–1253). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu viidatud tõenditest, et ema takistaks isa ja lapse kohtumiste kokkuleppimist. Ema on palunud isal pikemalt ette teatada konkreetsed ajad ja kohad, kus isa saaks lapsega kokku saada, kuid üksikud ajad, mis isa on välja pakkunud, ei ole sobinud. Põhjused, miks isa pakutud ajad ei ole sobinud, on olnud põhjendatud ja lapse huvidest lähtuvad (nt viibimine spaas, operatsioonist taastumine ja puhkusel viibimine). Ema soov isa ja lapse kohtumiste aegu ette planeerida on ringkonnakohtu hinnangul olnud lapse huvidest lähtuv. Esitatud seisukohti ja tõendeid tervikuna hinnates tuleb ka ringkonnakohtu arvates järeldada, et ema on austanud isa ja lapse õigust omavahel suhelda ning isa ja lapse kohtumiste vähenemine alates
7. a kevadest ei ole olnud põhjustatud ema käitumisest. Määruskaebuse väitel ei saa olla kindel, et ema suudab tagada lapsele Saksamaal sobivad elamistingimused ja hariduse omandamise, ning maakohtu oletuslikud seisukohad lapse tulevaste elutingimuste ja hariduse omandamise suhtes ei ole piisavad emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud ning asunud põhjendatult seisukohale, et käesoleval ajal puudub alus kahelda ema selgitustes, et ema suudab tagada lapsele ka välisriigis sobivad elamistingimused ja hariduse omandamise (maakohtu määruse p-d 65–68). Maakohus võttis arvesse, et ema ja last aitab Saksamaal ema uus abikaasa, kuid hindas ka ema haridustaset ja eeldatavat võimet vajadusel iseseisvalt hakkama saada. Isa kahtlused, et ema kooselu uue abikaasaga ei pruugi kestma jääda, ei anna alust asuda käesoleval ajal seisukohale, et lapse elamistingimused ei saa olema sobivad. Asja lahendades tuleb üldjuhul lähtuda hetkeolukorrast ja määrav ei saa olla see, mis võib (aga ei pruugi) tulevikus toimuda. Asjaolude muutudes saab vanem hooldusõiguse küsimuses vajaduse korral uuesti kohtusse pöörduda (RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708, p 21). Määruskaebuse kohaselt ei saa ema õigus uuele perekonnaelule olla määravaks teguriks lapse välisriiki kolimise lubamisel, vaid austada tuleb ka isa õigust perekonnaelule ning vanemate võrdsuse põhimõtet. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole pidanud ema soovi uue 14 2-23-17677 abikaasa juurde välisriiki elama asuda määravaks teguriks asja lahendamisel, vaid on ema õiguseid kaalunud lapse huvide hindamise kontekstis. Maakohus leidis, et ei ole alust arvata, et ema uus elukaaslane kujutaks lapsele ohtu (maakohtu määruse p 64) ning ema valik alustada uut perekonnaelu ei kahjusta siinsel juhul lapse huve (maakohtu määruse p 66). Määruskaebuse kohaselt ei ole tõendatud, et lapsel on tugevam side emaga kui isaga, ning isegi, kui see käesoleval ajal nii on, on selle põhjustanud ema, kes on asunud last teadlikult isast võõrandama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt põhjendanud, et kuna laps on alates
8. aastast elanud emaga, on põhjust eeldada, et lapse hingeline seotus emaga on käesoleval ajal tugevam kui seotus isaga. Isa väide, et ema on asunud last isast sihiteadlikult võõrandama, ei ole tuvastamist leidnud. Maakohus leidis põhjendatult, et kui laps kolib koos emaga Saksamaale, on otstarbekas, et lapse hariduse küsimustes on ainuhooldusõigus emal. Selliselt saab ema valida lapsele kooli lähtuvalt kohalikest oludest ja võimalustest. Lapse hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmine emale on põhjendatud ka enne Saksamaale kolimist, kuna vanemad ei ole ühel meelel ka selles, milline Eesti kool on lapsele sobiv. Arvestades, et ema on olnud viimastel aastatel lapse peamine hooldaja, on emal täpsem arusaam lapse hetkevajadustest ja -võimetest ning sellest, milline on lapse arengut arvestades parim viis hariduse omandamiseks.
9. Isa on määruskaebuses teinud etteheiteid eestkosteasutuste ja lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja tööle ning seadnud kahtluse alla eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohtade usaldusväärsuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu määruskaebuse väidetest siiski selliseid puudujääke eestkosteasutuste ja lapse esindaja töös, mis annaksid aluse pidada esitatud seisukohti ebausaldusväärseteks või mis oleksid mõjutanud asja õiget lahendamist. Määruskaebuses ei ole esile toodud, milliseid maakohtu järeldusi PKS § 137 lg-te 1 ja 3 kohaldamisel võinuks eestkosteasutuste ja lapse esindaja seisukohtade ebausaldusväärseks lugemine muuta.
10. Ringkonnakohus rõhutab, et lapse elukoha määramise küsimuses hooldusõiguse emale üleandmisel säilib isal õigus lapsega isiklikult suhelda, mida emal tuleb hooldusõigust teostades arvestada, sh ka lapse välisriiki elama asumise korral. PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (PKS § 143 lg 2 1). Siinsel juhul on isa juba esitanud avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mis on kohtute infosüsteemist nähtuvalt Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-2412200). Määruskaebuses on esile toodud, et maakohus jättis isa 24.07.2024 suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse lahendamata, tekitades olukorra, kus vanemate ühine hooldusõigus on ema avalduse alusel osaliselt lõpetatud, kuid isa ja lapse suhtlemise kord on kindlaks määramata. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus eraldas isa avalduse 09.08.2024 määrusega eraldi menetlusse. Maakohtu 09.08.2024 määruse põhjenduste kohaselt oli isa 24.07.2024 avalduse esitamise ajaks seisukohtade esitamise tähtaeg möödunud ning asi oli lahendamiseks valmis.

§ 329

lg 1 järgi peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

§ 330

lg 1 järgi tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist. Juhul, kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (

§ 331lg 1).

15 2-23-17677 09.08.2024 määruses põhjendas maakohus, et isa 24.07.2024 avalduse menetlusse võtmine oleks põhjustanud siinse asja lahendamise viibimise, mistõttu maakohus eraldas isa avalduse

§ 375alusel iseseisvaks menetlemiseks uue tsiviilasjana.

1. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja isa määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Vanemad ja kohaliku omavalitsuse asutused kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ema 25.09.2024 menetlusdokumendis toodud seisukohaga, et ema menetluskulud tuleks jätta isa kanda selleks, et isa distsiplineerida. Üksnes asjaolu, et isa asub lapsega seotud küsimuses emast erinevale seisukohale ja kaitseb oma seisukohti kohtus, ei saa pidada isa õiguste kuritarvitamiseks ega lapse heaolu tagamise takistamiseks.
2. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 16