← Eesti

2-24-6963/48

Obsah (8)§ 172§ 562§ 657§ 662§ 238§ 651§ 659§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 04.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-6963 Tsiviilasi L.J avaldus vanemate üh

§ 172

lg 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda, v.a laste esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäid riigi kanda (p 4). Maakohus märkis, et suhtluskorra osas kuulub määrus

§ 562¹ lg 3 alusel viivitamata täitmisele (p 5).

7.

  1. Maakohus kohaldas PKS § 116 lg-d 1 ja 2, § 123 lg 1 ning § 137 lg
  2. Kohus leidis, et vanemate ühist hooldusõigust pole alust lõpetada. Esitatud teabest nähtub, et vaidlusi on esinenud suhtluskorras, kuid suhtluskord ja hooldusõigus on erinevad asjad. Vaidlus on olnud ka lastega reisimises, kuid vanemad on lähtunud praktikast, et nõusolek reisimiseks on olemas, v.a kui teine vanem reisi sõnaselgelt keelab. Vaidlus konkreetse reisi osas ei tingi vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha osas. Seda enam, et isa lähiajal lastega Venemaale reisida ei plaani ja lapsed ei soovi isaga reisida. Reisimise tingimusi saab täpsustada suhtluskorras ja selleks ei ole vaja ühist hooldusõigust lõpetada. 7.
  3. Maakohus kohaldas PKS § 143 lg-d 1 ja 2¹ ning määras kindlaks laste suhtluse isaga. 7.2.
  4. Nooremal tütrel on lähedane suhe mõlema vanemaga, kuid talle sobib rohkem selline suhtluskord, mille kohaselt viibib ta enamuse ajast emaga ning isaga suhtlemise perioodid on 4

(9)senisest lühemad. Esitatud seisukohtades nähtub, et isa on käitunud varasemalt vägivaldselt laste, nende ema ja koera suhtes, rääkinud laste kuuldes emast halvasti. Seega on arusaadav, et laps eelistab viibida enam aega emaga. Vanemate esitatud asjatundjate arvamustest nähtub, et nooremal tütrel on suur vajadus stabiilsuse järele; et suhtluskord toimiks konkreetselt ja sellises mahus, et on maksimaalselt arvestatud sellega, milline on lapse vajadus kummagi vanema läheduse järele. Lähedussuhte säilitamiseks peaks lapse ja vanema kohtumised olema vähemalt sellise ajalise pikkusega, et laps jõuab isaga harjuda, neil on võimalus lisaks huvitavatele ühistele ettevõtmisele ka lihtsalt koos olla ning seda koosolemist ei riku teadmine, et kohtumine hakkab varsti lõppema. Isaga koosolemise mõistlikuks ajaks on vähemalt kolm ööpäeva, st lastekaitse ja laste esindaja ettepanekus toodud kohtumine neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Taolise suhtluskorra puhul on lapsel võimalik veel enne uue nädala algust pühapäeva õhtul ema ja õega kokku saada ning järgmise nädala jaoks ettevalmistusi teha, mis on alates lapse kooliminekust eriti oluline. Selleks, et kohtumiste vahel suuremaid pause ei tekiks, viibib noorem tütar isa juures ka pikemale kohtumisele järgneval nädalal kolmapäeva õhtul ja pikema kokkusaamise toimumise nädala alguses esmaspäeva õhtul. 7.2.
  1. Vanema tütre puhul tuleb suhtluskord kindlaks määrata isa juures ööbimiseta. Vanem tütar on selgelt avaldanud, et ei soovi isa juures ööbida, ta võib isa juures olla ühe päeva nädalavahetusel. Ta mäletab isa poolt tema suhtes halvustavat suhtumist ja ka löömist. Mõistlik on määrata, et vanem tütar viibib isa juures samal nädalavahetusel, kui seal on noorem tütar. Selleks üheks päevaks võiks olla pühapäev, sest siis saavad õed koos koju tagasi minna. Seni kehtinud graafiku järgi on vanemal tütrel pühapäeval treening. Seega võiks kohtumine toimuda selliselt, et isa ja noorem tütar lähevad vanemale tütrele pärast treeningut järele ja veedavad õhtuni koos aega. Vanem tütar ei ole välistanud ka kohtumisi õhtuti. Seega kohtub vanem tütar isaga nädala sees samasuguse suhtlusgraafiku alusel nagu noorem tütar. Siis saavad õed maksimaalse aja koos viibida. Vanema tütre aeg on ka treeningutega suuresti piiratud, seega ei saa määrata kindlaks suuremas mahus suhtlust, see ei oleks lapse huvides. Isa saab eelduslikult võtta vanema tütre pärast treeninguid. 7.2.
  2. Laste elukorralduses võiks olla võimalikult vähe erisusi, seetõttu on mõistlik määrata suhtluskord nii laste sünnipäevadeks kui ka koolivaheaegadeks erisusteta. Kumbki lapsevanem saab planeerida lapse sünnipäeva pidamise endaga koos veedetavale ajale ning isiklikult õnnitleda last sünnipäeva puhul. Lapse haigestumisel selliselt, et tema isa juurde minek ei ole tervislikku seisundit arvestades mõistlik, jääb ta ema juurde. Haigestumise korral on laps nimelt emotsionaalselt haavatavamas seisundis ning vajab senisest suuremal määral selle vanema lähedust, kellega ta ennast turvalisemalt tunneb. 7.2.
  3. Vanematel on lastega reisimiseks notariaalne volikiri. Volitus tõendab eeskätt piiriületuse korral, et lapsevanemal eksisteerib teise vanema luba lapse kaasavõtmiseks. Reisimise kavatsusest peab kumbki vanem teavitama teist vanemat ette (resolutsioonis on selleks määratud tähtaeg, mis erineb pikemate ja lühemate reiside korral). Euroopa Liidu piires reisimiseks on vanemal eelduslikult olemas teise vanema nõusolek, kui on esitatud enne reisi vajalik teave. Arvestades rahutut olukorda maailmas on mõistlik, kui väljaspool Euroopa Liitu reisimiseks on vanemal eelnevalt olemas ka teise vanema nõusolek. Nõusoleku andmisest saab keelduda eeskätt piisavatel objektiivsetel kaalutlustel (piiriületusprobleemid sihtkohas, s.o oht jääda lõksu või seada lapsi ohtlikusse olukorda, piirkonniti levivad ohtlikud nakkushaigused, lähedus relvakonfliktile jne) ja mitte seetõttu, et vanem enda reisiks nõusolekut ei saanud. Reisimise õiguse realiseerimisel tuleb silmas pidada ka seda, kas lapsed on nõus vanemaga reisile minema. 7.2.
  4. Laste üleandmine peaks toimuma võimalikult palju neutraalsetel tingimustel, st nii, et vanemad omavahel kokku ei puutu – lasteaias, koolis, treeningutel. Selliselt on välistatud vanemate omavaheline konflikt laste juuresolekul. 5
(9)MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS
  1. Ema esitas 08.07.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1, 4 ja 3.2 täies ulatuses ning p 3.3 osa „ja [vanema tütre] nädalavahetusel toimiva kohtumise puhul ema elukohas pühapäeval kell 10”, samuti p 3.9 osa „Kummalgi vanemal”. Menetluskulud palub ema panna isa kanda. 8.
  2. Vaidlustatud määrus ei ole laste huvides, sest lapsed ei taha isaga nii palju kohtuda. Noorem tütar ei soovi isa juures ööbida ja vanem tütar ei soovi veeta isaga pühapäevi. Isa nõudmised viivitamata kohtumäärust täita rikuvad veelgi tema suhet lastega. Lastele pöördumatu kahju vältimiseks oleks õigem mittetoimivad suhtluskorra punktid tühistada. 8.
  3. Otsustusõigus Venemaale reisimise küsimuses peaks olema ainuisikuliselt emal. Ema ei ole veendunud, et isa ei kavatse noorema tütrega Venemaale sõita, sest isa nõuab enda kätte noorema tütre passi. Euroopa Liidu piires saab Eesti kodanikust laps reisida ID-kaardiga ja passi nõudmine on arusaamatu. Seega peaks reisimise küsimuses andma ainuotsustusõiguse emale, sest koostöö isaga on jätkuvalt halb ja keeruline. 8.
  4. Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel ega jaotanud neid õiglaselt. Kui suhtluskorrale suunatud avaldus on rahuldatud 90% ulatuses, siis on ebaõige jätta menetluskulud vanemate endi kanda. Menetluskulude õiglane jaotus suunaks vanemaid kohtumenetluses kiiremini jõudma kokkuleppele ja lapse huvidele vastava lahenduseni. Maakohus jättis arvestamata, et kohtuvaidluse ajend on isa käitumine (passi nõudmine, konfliktsus, keeldumine lubada lapsi reisile).
  5. Isa esitas samuti 08.07.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3.1, 3.2, 3.3 ja 3.
  6. ning määrata tühistatud osas suhtluskord lähtudes objektiivsetest asjaoludest ja laste huvidest või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Isa soovib, et lapsed viibivad mõlema vanema juures sagedusega nädal ja nädal, esmaspäevast esmaspäevani, kui vanemad ei lepi kokku teisiti ning laste üleandmine toimub esmaspäeviti selliselt, et vanemad võtavad noorema tütre lasteaiast või alates kooliminekust koolist ja vanema tütre treeningutelt või ema/isa elukohast (maja juurest) kell
  7. 9.
  8. Maakohus ei arvestanud sellega, et isa ja laste vahel on tugev emotsionaalne side. Lapsed vajavad isaga kiindumussuhte säilitamiseks tihedat võimalust isaga koos aega veeta, sh isaga ööbida ja elada. Isa on pühendunud laste eest hoolitsemisele ja laste kasvatamisele. Ema töötab Mustamäe haiglas ja tal on öövahetused igal nädalal. Sel ajal jäävad lapsed kolmanda isiku juurde, kuigi isal on olemas elutingimused, aeg, võimalused ja soov lastega koos olla. Isa esitatud suhtluskord on laste huvides ja lähtub laste heaolust. 9.
  9. Pärast vanemate lahkuminekut elas noorem tütar seitsme kuu jooksul kordamööda ema ja isa juures ühe nädala kaupa. Lapsel oli selge graafik ja elurežiim ning ta teadis väga hästi, kus ja kellega ta aega veedab. Nooremal tütrel ei olnud probleeme isaga suhtlemise ja aja veetmisega. Vanem tütar tahaks ka veeta aega isa ja õega, aga ta kartis isiklikult kohtuda isaga ja rikkuda ema keeldu. 9.
  10. Viibides nädal aega järjest isa juures, on isal laste jaoks rohkem kvaliteetaega, sest ta ei pea ühel nädalal lapsi mitu korda õhtuti sõidutama. Maakohus ei võtnud arvesse, et vanemal tütrel on treeningud 5 korda nädalas õhtuti ning sel ajal ei ole lapsel võimalik isaga kohtuda.
  11. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele võimaluse neile vastata. Vanemad vaidlesid teineteise kaebustele vastu, laste esindaja ei nõustunud kummagi kaebusega. Eestkosteasutuse esindajad märkisid, et jäävad varem esitatud seisukohtade juurde. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas asja Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu see saabus 07.08.
  12. 6
(9)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Menetlusosalised kannavad ise oma kulud ka ringkonnakohtus, v.a laste esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

  1. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni veel lahendamata menetluslikud taotlused. 12.
  2. Ema esitas määruskaebuses taotluse täiendavate tõendite (sõnumivahetus vanemate vahel ning sõnumivahetus isa ja vanema tütre vahel ning video noorema tütre üleandmise kohta) vastuvõtmiseks. Isa esitas 06.08.2024 taotluse täiendavate tõendite (22.06.2024 sõnum emale ning e-kirjad laste esindajale ja eestkosteasutuse esindajatele ning videosalvestused ja helisalvestus) vastuvõtmiseks.

§ 662lg 3 alusel võtab ringkonnakohus esitatud tõendid asja juurde.

12.2. Ema esitas 13.09.2024 taotluse laste ärakuulamiseks. Taotlus jääb

§ 238

lg 1 p 2 alusel rahuldamata, sest maakohus kuulas lapsed ära 29.05.2024 ja kolleegium ei pea laste uut ärakuulamist vajalikuks. 12.

  1. Samuti esitas ema 13.09.2024 vastuväite kohtu tegevusele seoses esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisega. Kolleegium jätab vastuväite rahuldamata. Ringkonnakohtu 10.09.2024 määrus jõustus samal päeval. Seadus ei näe ette, et peale kohtulahendi jõustumist oleks võimalik ringkonnakohtul võtta seisukoht oma määruse suhtes, kui määrusega lahendati kaebuse tagamise taotlus.
  2. Järgmiseks selgitab kohus kaebuste piire, sest ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määrust osas, milles talle ei antud ainuotsustusõigust Venemaale reisimise keelamiseks. Mõlemad vanemad ei ole rahul määratud suhtluskorraga. Hooldusõiguse küsimuses ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja selles osas on määrus jõustunud.

  1. Järgmisena käsitleb kohus ema etteheidet, et maakohus ei andnud talle ainuotsustusõigust Venemaale reisimise keelamiseks. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigele seisukohale, et laste reisimise vanematega saab reguleerida suhtluskorra kindlaksmääramisel. Suhtluskorras saab ka ette näha, mil viisil peavad vanemad kokku leppima, et reis saaks toimuda. Kokkuleppe puudumisel ei ole võimalik lastega reisile minna. Nii on ema esile toonud, et noorema tütre pass on tema käes. Seega on välistatud, et isa saaks ema nõusolekuta lapsega väljapoole Euroopa Liitu (s.h Venemaale) reisida. Euroopa Liidust väljaspool on reisidokumendiks pass ja ilma selleta ei lubata kedagi üle piiri. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et puudub vajadus emale anda ainuotsustusõigust reisimise küsimuses. Kõnealuses osas ei anna ema kaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.
  2. Edasi käsitleb ringkonnakohus maakohtu määratud suhtluskorda. 15.
  3. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Seetõttu puudub alus maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks suhtluskorra osas. 15.
  4. Maakohus lähtus lahendi tegemisel laste ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuste väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lg 6). 7

(9)15.
  1. Ekslik on isa arusaam, et tal on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et lapsed peavad vanemate juures viibima võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2¹ ls 2 sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Lastele ei pea eelduslikult määrama vahelduvat elukohta seetõttu, et isa on valmis ja võimeline lastele vahelduvat elukohta pakkuma (vt RKTKm 15.02.2023, 221-5895, p 20). Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Riigikohus on juhtinud PKS § 143 kohaldamisel tähelepanu ka sellele, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (TsÜS § 138 lg 1, vt RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15). 15.
  2. Laste esindaja ja eestkosteasutuse esindaja arvamustest nähtuvalt ei ole laste huvides võrdselt vanemate juures viibida. Esindajad on suhelnud mõlema lapsega, samuti kuulas maakohus lapsed ära. Vestlustest lastega selgus, et lapsed tunnevad suuremat lähedust emaga ning isa varasema käitumise tõttu temaga koos elada ei soovi, kuid on nõus tal külas käima. Seega leidis maakohus põhjendatult, et laste huvides on üks kindel elukoht ema juures ja kindlaksmääratud suhtluskord isaga. 15.
  3. Laste kohtumisi isaga ei ole alust vähendada, sest maakohus on arvestanud laste valmisolekut. Noorema tütre puhul pidas maakohus silmas, et lapse ja isa lähedane suhe ei saaks kahjustatud, samuti lapse valmidust isa juures pikemalt viibida. Üle nädala pikk nädalavahetus võimaldab nooremal tütrel isaga aktiivseid tegevusi ja ka lihtsalt niisama koos olla. Vanema tütre puhul arvestas maakohus, et tema mingil tingimusel ei olnud nõus isa juures ööbima, kuid oli nõus koos õega veetma ühe päeva nädalavahetusel isa juures. Selleks, et mõlemal lapsel säiliksid isaga lähedased suhted, on maakohus põhjendatult kindlaks määranud ka nädala sees õhtused kohtumised. Nii on mõlema lapse huvides tagatud regulaarne kokkusaamine isaga. Maakohus arvestas ka sellega, et lapsed saaksid võimalikult palju koos olla.
  4. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus mõlemad määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
  5. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et laste huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad lapsi teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga või raskendab laste kasvatamist. Laste heaolu võib saada kahjustatud ka vanemate vahelistest konfliktidest ja teineteise süüdistamisest. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just laste huvides.
  6. Põhjendatud ei ole ema soov jätta menetluskulud isa kanda. Maakohus jättis õigesti

§ 172lg 1 järgi vanemate menetluskulud nende endi kanda.

Ema suhtes kehtib nimetatud lõike esimene lause, sest tema pöördus avaldusega kohtusse ja tema huvides tehti lahend. Isa suhtes kehtib lõike teine lause, sest ema väited olid osaliselt põhjendatud ja avaldus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172

lg 1 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud, sest kummagi vanema määruskaebust ei rahuldata. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega. 19.

§ 696

lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse sisuliste otsustuste peale. Tõendite, ärakuulamise ja vastuväite osas tehtud otsustused ei ole kaevatavad. 8

(9)(allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.