Obsah (12)

§ 150§ 206§ 429§ 432§ 173§ 174§ 168§ 138§ 144§ 175§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtuasja number Harju Maakohus 2-24-112721 Kohtunik Helvia Räägel Kohtujurist Gerda Johanson Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2024, Tallinn Tsiviilasi Bondora AS-i hagi V C

) § 429 lg 1 alusel ja riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 2 alusel.

1. Kohus edastas hagist loobumise avalduse kostjale ja määras tähtaja vastamiseks. Kostja ei vaidle haginõudest loobumisele vastu ja palub kohtul hageja taotlus rahuldada.
2. Hagejal on õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 206

lg 1,

§ 429lg 1).

Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal

§ 429

lg 1 alusel õigus hagiavaldusest loobuda.

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 5.

Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus ei tuvastanud

§ 429lg-s 4 märgitud asjaolusid.

6.

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Vastavalt

§ 174

lg-le 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 7.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Hageja on kohtule teatanud, et kostja ei ole nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, seega ei ole loobumise põhjuseks kostjapoolne hagi rahuldamine pärast selle esitamist. Seetõttu tuleb käesoleva tsiviilasja menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

8.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja esitas 15.11.2024 kohtule taotluse mõista hagejalt välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 171,52 eurot ning õigusabi eest kantud kulud summas 600 eurot, mis sisaldas õigusnõustamist ja kohtudokumentide tõlkeid eesti keelest vene keelde ja vastupidi. 2 Tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23). Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kostjat menetluses esindanud lepinguline esindaja, ühtegi toimingut ei ole tehtud ega menetlusdokumenti koostatud esindaja poolt. Kuna kostjat ei esindanud tsiviilasja menetluses esindaja, kelle kulude hüvitamist ta saaks taotleda kooskõlas

§ 144

p-s 1 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga, siis ei ole kostjal õigusabikuludena hüvitatavaid menetluskulusid. 10.

§ 150

lg 5 sätestab, et hageja hagist loobumine ei piira kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist käesoleva seadustiku § 168 lõikes 4 sätestatud korras. Kostja tasus maksekäsu kiirmenetluses määruskaebuse esitamisel riigilõivu 171,52 eurot. Pärnu Maakohus rahuldas 15.08.2024 määrusega kostja määruskaebuse ning märkis, et riigilõiv kuulub edasises menetluses tagastamisele

§ 150

lg 1 p 5 ja lg 4 alusel vastava taotluse esitamisel.

§ 150

lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Seega

§ 150

lg 1 p 5 järgi tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. Käesoleval juhul osaleb menetluses ka hageja, mistõttu tuleb kostja tasutud riigilõiv jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

1. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud hageja kanda, siis kohus hageja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
2. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku summas summas 595 eurot, sellest 171,52 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 423,48 eurot hagiavalduse esitamisel. Hageja palub hagist loobumise dokumendis tagastada riigilõiv vastavalt

§ 150lg 2 p-le 2.

Eelnimetatud sätte kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale seoses hagist loobumisega pool hagiavalduse kohtule esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 211,74 eurot (423,48/2). Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole. 13. Vastavalt

§ 433

lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik 3