1-19-7881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 6.november 2019. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-19-7881 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi se

§ 424

lg 2 kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav S.B , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; kesk-eri haridus; elukoht: XXX, telefon: XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud ühel korral, s.o Tartu Maakohtu 09.08.2016. a otsusega nr 1-16-6762

§ 424

järgi 5-kuulise vangistusega tingimisi

§ 73alusel 1-aastase katseajaga.

Lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kahtlustatavana kinni peetud 04.-06.07.

1. Tõkendit ei ole kohaldatud. järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada S.B

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et S.B peab kohe ära kandma 7 (seitse) päeva vangistust, mille hulka arvata

§ 68

lg 1 alusel aeg, mil S.B oli 04.-06.07.2019, so 3 (kolm) päeva kahtlustatavana kinni peetud. Lugeda kandmata karistuseks 4 (neli) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada alates S.B Urva kinnipidamiskohta karistust kandma saabumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel edastatakse S.B-le kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kohesele kandmisele kuuluva karistuse, so 4 (nelja) päeva vangistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa − 5 (viit) kuud ja 23 (kahtekümmend kolme) päeva vangistust − ei pöörata täitmisele, kui S.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:  elab kohtu määratud alalises elukohas − XXX;  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et S.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et S.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

75 lg 4 alusel määrata, et S.B on hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistuse kandmiselt vabanemisest kohustatud registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest − Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla − ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 4.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena S.B Urvalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.11.2019. 2

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida S.B Urvale kuuluv mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager registimärgiga XXX (vin kood XXX), mis on Tartu Maakohtu 03.10.

1. a määrusega arestitud ja asub Tartus XXX parklas.
2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel mõista S.B Urvalt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:    joobe tuvastamise kulu 14 eurot; kaitsjatasu 64,80 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et S.B Urval on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 888,80 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti ) eurot tasuda 10-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 88,88 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700056171 ning selgituse “S.B, otsus nr 1-19-7881, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on tegemist KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus S.B süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Süüdistuse kohaselt karistati S.B Tartu Maakohtu 09.08.2016. a otsusega nr 1-16-6762 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata eeltoodule juhtis S.B 04.07.2019 kella 19.47 paiku Tartus linnas Kalda tee 1 juures mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager registimärgiga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,17 mg/g) ja põhjustas avarii, tagurdades otsa parklas olevale tolmuimejale. Oma käitumisega rikkus S.B liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla 3

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.

Urvale karistuseks 6 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50lg 1 alusel lisakaristusena E.

Urvalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks.

§ 74

lg-te 1 ja 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest peab S.B ära kandma 7 päeva vangistust, mille hulka arvata

§ 68

alusel 3 päeva (04.-06.07.2019), mille vältel S.B oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega peab S.B reaalselt ära kandma veel 4 päeva vangistust, mille kandmise aega tuleb hakata arvestama alates E. Urva kinnipidamiskohta jõudmisest.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa − 5 kuud ja 23 päeva vangistust − ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.B ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:  elab kohtu määratud alalises elukohas;  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et S.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

75 lg 4 alusel võtab S.B endale kohustuse alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 75

lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et S.B on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida E.

Urvale kuuluv musta värvi mootorsõiduki Chrysler Grand Voyager reg nr XXX (vin kood XXX), mis on Tartu Maakohtu poolt arestitud ja asub Tartus XXX asuvas parklas. S.B kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toimepanemise vahendina. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 64,80 eurot;  joobe tuvastamise kulu 14 eurot;  KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 888,80 eurot tuleb tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul, kohustades S.B tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 88,88 eurot. 4

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Samuti vastavalt sõlmitud kokkuleppele kuulub

§ 83lg 1 alusel E.

Urvale kuuluv mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager registimärgiga XXX (vin kood XXX) konfiskeerimisele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. E. Urva menetluskuluks on joobe tuvastamise kulu 14 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 64,80 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 01.01.2019 on kuupalga alammäär 540 eurot). Kokku on menetluskulud 888,80 eurot. S.B taotles menetluskulude tasumise ajatamist 10 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulu katteks 88,88 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades E. Urva varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 888,80 eurot tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 88,88 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5