Obsah (7)

§ 76§ 635§ 641§ 644§ 647§ 637§ 113

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Harju Maakohus Olev Mihkelson 28. juuli 2023, Jõhvi 2-22-355 Kohtuasi Hagihind 3 SELTSIMEEST OÜ hagi Viimsi

8 lg.1 ja 2 kohaselt Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76lg.1-3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 635

kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Antud vaidluses on hageja töövõtja ja kostja tellija. Töövõtja väidab, et lepingus kokkulepitud töö on Tellijale üle antud. Tellija esitas vastuväite, et tööde vastuvõtuaktiga võeti vastu tööde faktiline seis. 11. Pooled vaidlevad selle üle, kas töö on vastu võetud või mitte. Hageja töövõtjana väidab, et kostja esindaja võttis töö vastu. Kostja esitas vastuväite, et töö võeti vastu märkustega puuduste ja tegemata tööde osas. Hageja tugineb 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtu aktile. Nimetatud aktis on märgitud: “Tööd võetakse vastu järgmiste märkuste ja muudatustega, mis erinevad lepingust ja hankedokumentidest, sh projektist jm lepingu dokumentidest: hankedokumentide põhjal tuli rajada 70-kohaline parkla, tegelikkuses on rajatud ca 56 kohaline parkla (Tellijal pole täpset parkimiskohtade ülevaadet, kuna Töövõtja pole tänase seisuga esitanud teostusjoonist koos peale kantud parkimiskohtade arvuga); hankedokumentide järgi oli tööde koosseisus ka Linnakumetsa tee ehitustööd, mis teostati eraldi töövõtuna; hankedokumendid nägid ette Tii-alade seest täitmise liivaga / killustikuga ja tõstetud terrassina rajamise, mida ei ole teostatud. 5 Käesoleva üleandmise-vastuvõtmisega ei loeta tööd vastavuseks hankedokumentide ja lepinguga. Vastu võetakse tööde faktiline seis. Töö vastuvõtmisega ei loeta Lepingut kohaselt täidetuks, st õigel ajal ja õigel viisil täidetuks. Tööde vastuvõtmine ei mõjuta Töövõtja suhtes õiguskaitsevahendite kasutamist Tellija poolt (sh leppetrahvi rakendamine, tasu vähendamine teostamata jäänud tööde arvelt). Allkirjastamise (05.09.2019) ja vaegtööde likvideerimise (Töövõtja teade 05.09.2019) seisuga on Töövõtja hilinenud tööde üleandmisega 119 päeva.“ Aktile lisati Lisa 1 puuduste kohta, mis tuli kõrvaldada hiljemalt 04.09.2019 (akt koostati 02.09.2019). Seega on kostja vastuväited puuduste kohta põhjendatud ja tööde vastuvõtuakt allkirjastati tingimustega, kus olid fikseeritud lepingu rikkumised. Kostja vastuväited on tõendatud hageja osalise omaksvõtuga (tegemata tööde osas), 05.09.2019 aktiga ja ekspert N.D arvamusega. Kohus on seisukohal, et töö ei ole lepingus kokkulepitus ulatuses üle antud. Töö peab vastama lepingutingimustele, seejuures lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid (

§ 641lg.1).

11. Hageja väide, et kokkulepitud parklasse ei olnud võimalik rajada rohkem kui 56 parkimiskohta ja kostja esindaja nõustus vastava muudatusega väiksema arvu parkimiskohtade rajamisega. Hageja väite lükkab ümber ekspert N.D oma ekspertarvamuses, kus ta märgib- paikvaatluse andmetele tuginedes on eksperdi hinnangul võimalik maa-alale rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt võtta maha puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid pinnasetöid. Kohus arvestab siinjuures ka tunnistajana ütluseid andnud ehitusjärelevalve spetsialisti D.A ütlusi: Töövõtja (hageja) lähtus lihtsamast vastupanu teest ehk seal oleks saanud seda parklat teha suuremaks. Mõõdud parklale on standardiseeritud ehk seal on olemas auto pikkus ja laius. Töövõtja kohustus oli teha projekt, töövõtja pidanuks kaasama pädeva projekteerija, kes parkimiskohtade suuruse standardeid. Töövõtja tegi alguses sellise eskiislahenduse selle projekti kohta, milles oligi teatud arv puid peal ja neid tuligi jooksvalt maha võtta seal. Töövõtjale sai korduvalt tähelepanu juhitud, et parkla kohtade arv ei vasta hanke tingimustele. Suunis oli koguaeg ühine- 70 kohta peab mahtuma ära. Kohus arvestab otsuse tegemisel ka tunnistaja objektijuhina töötanud G.J-i ütlusi, kelle ütluste kohaselt oli hageja teadlik, et tuleb rajada 70 parkimiskohta ja tema teada pidanuks 70 autot ka parkimiskohale ära mahtuma. Seega G.J-i ütlustega on ümber lükatud hageja väide, et hageja kooskõlastas kostjaga parkimiskohtade väiksema arvu kui see oli lepingus kokkulepitud. Kohus ei arvesta siin tunnistaja R.G ütlusi, sest tunnistaja rõhutas mitmel korral, et ta ei mäleta selgelt discgolfi rajamisega seotud kokkuleppeid ja asjaolusid. Ehitaja ja Tellija kokkuleppe kohta ehitaja poolt väljapakutud teistsuguse lahenduse kooskõlastamise kohta ütles tunnistaja, et „vallavalitsus võis selle lahendusega nõus olla“, st tunnistaja ei olnud selles seisukohas kindel. Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- kokku lepitud 70 parkimiskoha asemel valmis üksnes 56 parkimiskohta ehk 14 parkimiskohta vähem, kuid kokku lepiti (

§ 641). 12.

Hageja väide, et lepingus ei lepitud kokku Linnakumetsa tee rajamises ehk tees mis viib discgolfiraja parklast maanteele. Viimsi Vallavalitsus kuulutas 2018 välja lihthanke „Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine“, kus hanke objektiks oli p.2.3 järgi Viimsi discgolfi raja projekteerimine ja ehitamine vastavalt hanke alusdokumentidele. Hankedokumentide Lisa 1 sisaldab muuhulgas tööde üldist kirjeldust: 6 2.

1. Projekteerida discgolfi rada vastavalt hankija vajadustele ning hanke eesmärkidele, sealhulgas kuid mitte ainult, discgolfi rada, rajatav parkla, liikumiseks ning looduse säästmiseks vajalik infrastruktuur – kaitsed, aiad, sillad, trepid (vt. „eksperthinnang“). Kõikide vajalike lubade ja dokumentatsiooni esitamine ja korraldamine on Pakkuja kohustus. 2.
2. Rajatav parkla ja sõidutee maanteelt parklani peab olema vähemalt killustik kattega ning parkla peab mahutama 70 autot. N.D-sse projekteerida ning paigaldada raja üldkaart. 2.
3. Tööde teostamise tähtaeg on 08.05.
4. Selleks ajaks peavad olema teostatud kõik ehitusteed ning rada ja dokumentatsioon üle antud Hankijale. 2.
5. Discgolfirada: Iga raja alguses on rajakaart, millel on märgitud raja number, optimaalne visketrajektoor, korvi kaugus ja optimaalne visete arv korvini jõudmiseks. Tagada märgise pikaajaline säilimine. Järgida ohutusnõudeid (eelkõige seda, et märgised ei oleks viskealadele liiga lähedal), mis tagavad mängijatele ohutu ning mugava mänguelamuse. Tii-ala (5 x 2m) on tõstetud terrass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Kohus on seisukohal, et hankedokumentidest ja töövõtulepingust tuleneb selge kokkulepe projekteerida ja rajada sõidutee discgolfi raja parklast maanteeni ning see peab olema killustikkattega. Tee rajamise kohustust ja hageja teadmist tee rajamise tingimustest kinnitasid ka tunnistajad D.A ja G.J: D.A ütluste kohaselt Tellija (kostja) nõue oli katta sõidutee kaks korda killustikuga ja lisaks kuna tegemist oli ristumisega riigimaanteega, siis kostjal töövõtjana kohustus hankida kooskõlastus transpordiametilt tingimuste kohta mismoodi ristumine peab välja nägema. Hankedokumentides on märgitud, et töövõtja peab hankima kõik vajalikud load ja kooskõlastused, ehk töövõtja pidi olema teadlik sellest, et see ristumine on riigimaanteega ja selleks on vajalik saada kooskõlastust. Tunnistaja G.J ütluste kohaselt oli ehitaja aja surve all. Tunnistaja teada oli väljasõiduteele vaja teha kruusa kate ja vist servad haljastada. Sõidutee väljaehitamine oli lepingu osaks. Tunnistaja teada oli sõidutee ehitamiseks vaja põhi ära koorida, sest senine tee oli muld kattega ja peale kruusakate teha. Hageja väide, et Maanteeameti tingimused viitavad, et sõidutee ei saanud olla lepingu osaks, ei ole asjakohane. Hageja töövõtjana oli kohustus tutvuda eelnevalt hanke tingimustega, sh tutvuda kohapealsete tingimustega, s.o mis tingimustel sõidutee väljaehitamine peab toimuma. Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- töövõtja pidi projekteerima tee parklast maanteeni, kooskõlastama selle Maanteeametiga ja peale kooskõlastusi vastavaid lubasid tee ka hanketingimustes märgitud tingimustel välja ehitama. Vaidlust ei ole on töö on teostamata (

§ 641). 13.

Hageja väide, et kostja vastuväited Tii-alade täitematerjali osas on ainetud. Hageja väite lükkab ümber otsuse p-s 12 viidatud Hankedokumentide Lisa 1 tööde üldise kirjelduse p.2.4, kus on selgelt märgitud: Tii-ala (5 x 2m) on tõstetud terrass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Sama kinnitas ka tunnistaja D.A. Seega leidis menetluses tõendamist, et töö ei vastanud lepingu tingimustele- Tii-ala (5 x 2m) pidi olema tõstetud terass mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4 x 2m). Vaidlust ei ole on töö on teostamata (

§ 641). 7 14.

Kostjal on

§ 644lg.1 tulenev õigus nõuda töö lepingule vastavust.

Vaidlust ei ole, et kostja teavitas viivituseta hagejat tegemata töödest ja töö puudustest. Antud juhul ei ole hageja puuduseid mõistliku aja jooksul kõrvaldanud ja seega on hageja töövõtjana

§ 647mõttes oluliselt rikkunud töövõtulepingut.

Hageja esitas 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve summas 15 588 eurot. Ekspert N.D arvamusest tuleneb, et töövõtja pool teostamata jäänud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 17083,57 eurot (eksperdi hinnangul maksnuks 56-kohalise parkla ehitus 26 725,0 eur+km ja 70- kohalise parkla ehitus 32 974,78 eur+km, parklale ligipääsutee ehitus maksnuks 3887,78 eur+km ja lepinguga ettenähtud Tii-ala ehitus maksnuks 4098,75 eur+km. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks hageja poolt nõutud summas. 15. Kokkuvõtvalt märgib maakohus järgmist: hageja puhul tuleb eeldada, et tegemist on kutsetegevuses tegutseva töövõtjaga, kel on vastav töökogemus ja kes on teadlik ka tema tööd reguleerva seadusandlusega. Hagejal töövõtjana oli võimalus tutvuda hanketingimustega, käia kohapeal tutvumas tulevase ehitusobjektiga ja kõik küsimused lahendada lepingu sõlmimisel. Käseolevas juhtumis hageja sisuliselt põhistab tööde tegemata jätmist sellega, et ta ei saanud aru, et tal tuleb juurdepääsutee projeteerida, taotleda vastavad load ja ka välja ehitada, ta ei saanud aru, et Tii-alad tuleb välja ehitada Hankedokumentide Lisa 1 märgitud tööde üldise kirjelduse alusel ning tööde käigus selgus, et 70 parkimiskohaga paklat ei ole võimalik lepingus kokkulepitud suuruses välja ehitada. Isegi juhul, kui probleemi tõusetumisel tehti valla esindajale ettepanek parkimiskohtade vähendamiseks, siis tulnuks see ka korrektselt vormistada, et oleks selgelt aru saadav, et pooled leppisid selles osas kokku teha lepingu muudatus. Käesoleval juhul vald tellijana eitab vastavat lepingu muudatuse tegemist.

§ 637lg.3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt valmis ei teinud. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud nende põhjendatud ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lk 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.
2. Kostja esindaja esitas 03.07.2023 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3 000 eurot (so ekspertiisikulu ettemaks). Õigusabikulusid ei ole taotluses märgitud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud. Kostja on 23.09.2022 tasunud ekspertiisitasu ettemaksu summas 3000 eurot. Harju Maakohtu 21.12.2022 kohtumäärusega on ekspertiisiasutusele N.D-d OÜ-le välja makstud kostja poolt ette tasutus ekspertiisikulude summast ekspertiisitasu koos käibemaksuga summas 3 000 eurot. 8
3. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulud summas 3 000 eurot on põhjendatud ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 3 000 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (3 000 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna sisulist hinnangut hageja menetluskulude ja nende suuruse põhjendatusele. 21. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 9