Obsah (5)

§ 100§ 101§ 108§ 35§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik V.V Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-9745 Tsiviilasi B.R-i hagi V.T vastu ela

) §-s 101 sätestatud määras alates

1. juulist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
2. novembri 2023 menetlusdokumendis loobus E.D oma nõuetest kostja vastu. Samas menetlusdokumendis loobus B.R osaliselt oma nõuetest ja palus mõista kostjalt enda kasuks välja perioodi
3. jaanuar 2023 kuni
4. juuli 2023 eest summas 1478 eurot 31 senti ning elatis perioodi
5. juuli 2023 kuni
6. august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu
7. novembri 2023 kohtuistungil. Kohus selgitas, et menetleb B.R-i (edaspidi hageja) tagasiulatuva elatise nõuet perioodi
8. jaanuar 2023 kuni
9. juuli 2023 eest summas 1478 eurot 31 senti ning elatise nõuet perioodi
10. juulist 2023 kuni
11. august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti (vt kohtuistungi protokoll, lk 2 ja
12. augusti 2024 kohtunõue, p 2). Hagi ja selle täpsustuste kohaselt lahutati hageja vanemate abielu
13. märtsil
14. Vanemate koosolelu lõppes
15. aasta alguses. Pärast seda jäi hageja elama ema juurde senisesse elukohta. Kostja asus elama xxxxx. Hageja ei ole kostja juures viibinud. Alates vanemate kooselu lõppemisest on hageja kasvatamisega ja tema eest hoolitsemisega tegelenud ema. Kostja pole lapse kasvatamises ja tema ülalpidamises osalenud. Hageja kulud on ca 710 eurot kuus.
16. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja vanemate abielulahutus jõustus
17. märtsil
18. Selle hetkeni oli ühisvara režiim ja mõlema vanema panused lastesse olid tehtud ühisvara arvelt. Sellel perioodil osales hageja ülalpidamises ka kostja. Kostja läks
19. mail 2023 xxxxx elama, enne seda elas kostja hagejaga koos. Hageja elab ka praeguse ajani mõlemale vanemale kuuluvas majapidamises. Kostja on tasunud majakindlustuse ja päikesepaneelide eest, samuti ostnud hagejale nutiseadmeid ja andnud sularaha. KOHTU SEISUKOHT
20. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
21. Praegusel ajal on hageja esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatis perioodi
22. jaanuar 2023 kuni
23. juuli 2023 eest summas 1478 eurot 31 senti ning elatis perioodi
24. juuli 2023 kuni
25. august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti. Perekonnaseaduse (

) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist elatist makstes (vt ka Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt 2 või ebapiisavad suuruses (vt nt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18).

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma oli

1. jaanuaril 2022 ühe lapse kohta 200 eurot ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
4. Esmalt käsitleb kohus hageja
5. oktoobri 2024 ja
6. novembri 2024 menetlusdokumentidega seonduvat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisalduvat avaldust, samuti tõendeid menetletakse §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus Kohus selgitas
7. augusti 2024 kohtunõudes tõendamiskoormist ning palus hagejal esitada oma täpsustused ja tõendid. Hageja vastas kohtunõudele
8. septembril
9. Kohus määras
10. septembri 2024 kohtunõudes menetlusosalistele tähtaja seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (
11. oktoober 2024), ning vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks (
12. oktoober 2024). Kohus nõustub kostjaga selles, et tegemist on kirjalikus menetluses esitatava lõppseisukohaga, mis ei tohi sisalda uusi väiteid, taotlusi ega tõendeid. Kohtu hinnangul sisaldavad nii
13. oktoobri 2024 kui ka
14. novembri 2024 menetlusdokumendid uusi väiteid. Kohus selgitab, et kuigi
15. oktoobri 2024 menetlusdokumendis on viidatud tõenditele, ei ole neid tõendeid kohtule esitatud. Viimasele menetlusdokumendile on lisatud ka uued tõendid. Kohus jätab tähelepanuta
16. oktoobril 2024 ja
17. novembril 2024 esitatud menetlusdokumendid ja viimasele menetlusdokumendile lisatud tõendid. Kohtu hinnangul on need menetlusdokumendid ja tõendid esitatud hilinemisega. Arvestades seda, et hagi on esitatud juulis 2023 ja asjas toimus novembris 2023 kohtuistung (hageja nõustus asja arutamisega ilma tema osavõtuta), samuti seda, et kohus on
18. augusti 2024 menetlusdokumendis selgitanud tõendamiskoormist, oli hagejal kohtu hinnangul piisavalt aega oma väidete ja tõendite esitamiseks.
19. Järgmisena käsitleb kohus tagasiulatuva elatise nõuet.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud

1. juulil 2023 ning hageja nõuab 3 tagasiulatuvat elatist alates
2. jaanuarist
3. Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu
4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid). Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt ka Riigikohtu
5. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).
6. Kohus selgitas
7. augusti 2024 kohtunõudes, et tagasiulatuva elatise nõudega ei saa automaatselt sisse nõuda kogu rahaliselt tasumata elatist tagantjärgi. Samuti selgitas kohus, et hagejal tuleb tagasiulatuva elatise nõude põhjendamiseks tuua välja järgmised asjaolud: 1) kas ja millal on hageja kostjalt elatist nõudnud enne hagiavalduse esitamist; 2) millised olid sel perioodil hageja vajadused; 3) milline oli kummagi ülalpidamist andma kohustatud vanema majanduslik olukord ja võimekus ülalpidamist anda; 4) kas ja millises ulatuses on kostja sel perioodil oma ülalpidamiskohustust täitnud ning millises osas jäid ülalpidamiskohustuse osaliselt täitmata jätmise tõttu hageja vajadused rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja tagasiulatuva elatise nõude saamiseks vajalikke asjaolusid välja toonud ega esitanud ka vastavaid tõendeid. Vastusena kohtunõudele on hageja
8. septembri 2024 menetlusdokumendis viidanud enda
9. novembri 2023 menetlusdokumendile. Kohtu hinnangul ei nähtu aga
10. novembri 2023 menetlusdokumendist neid asjaolusid, mille väljatoomine on vajalik tagasiulatuva elatise nõude põhjendamiseks.
11. Tagasiulatuva elatise nõude kohta märgib kohus ka järgmist. Kostja on tuginenud sellele, et tema ja hageja ema abielu lahutati
12. märtsil
13. Hageja on seda ka kinnitanud. Seega saab kohus lähtuda sellest, et hageja vanemate abielu lahutati
14. märtsil
15. Seega lõppes hageja vanemate varaühisuse varasuhe
16. märtsil
17. Siinkohal ei ole oluline, millal hagejate vanemate abielulised suhted lõppesid, vaid oluline on abielu lahutamise aeg (

§ 35p 3).

Eelneva tõttu saab asuda seisukohal, et hageja ülalpidamine toimus kuni 21. märtsini 2023 tema vanemate ühisvara arvelt. 9.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kostja on tuginenud sellele, et ta elas kuni aprillini 2023 koos hagejaga ning mais 2023 kolis xxxxx. Hageja on

1. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kostja viibis kuni abielu lahutamiseni vastavalt enda äranägemisele aeg-ajalt senises ühises elukohas. Samas on hageja kirjutanud
2. juulil 2023 selgituse, mille kohaselt on kostja elanud kuni aprillini 2023 senises elukohas, ostnud süüa ja andnud sularaha (dtl 69). Ka E.D on andnud selgituse, mille kohaselt elas kostja kuni aprillini 2023 senises elukohas (dtl 70). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et mõlemad vanemad on kandnud ühise elukohaga seotud kulutusi – selliselt on hageja ema tasunud Eesti Energia AS-i arveid (dtl 78) ning kostja on tasunud Eesti Energia AS-i arveid (dtl 55 – 59) ja kindlustuse eest (dtl 87). Kostja on esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta on ostnud hagejale nutiseadmeid (dtl 82 – 84) ning andnud hagejale sularaha (dtl 85), mille eest on hageja endale riideid ostnud (vt ka kohtuistungi protokoll, lk 2).
3. Siinkohal ei pea kohus põhjendatuks teha kindlaks kõik kulutused, mida kumbki vanem on hagejaga seoses teinud. Kohtu hinnangul on kostja põhistanud ja tõendanud oma väiteid selle 4 kohta, et ta elas kuni aprillini 2023 (k.a) senises ühises kodus, on kandnud kulutusi seoses senise ühise elukohaga, samuti on ta teinud kulutusi lapsega seoses. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et tal oli toidu jaoks külmkapis oma riiul, kuid mõlemad lapsed said ka tema riiulist toitu võtta. Kohus peab seda eluliselt ka usutavaks. Nagu kohus on eelnevalt leidnud, ei ole hageja esile toonud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid, sh seda, kas ja millal on hageja enne hagiavalduse esitamist kostjalt elatist nõudnud ja millised olid sel ajal hageja vajadused (vt ka otsuse p 7). Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et kostja väidetava ülalpidamise kohustuse rikkumise tõttu on hageja vajadused jäänud mingil määral rahuldamata. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja ostis hagejale nutiseadmeid (Apple iPad, Apple AirPods 2, Apple Pencil) ning menetlusdokumentides on kirjeldatud seda, kuidas hageja on reisinud koos emaga Lapimaale ja Türki. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et hageja vajadused (nt toit, riided, koolitarbed) oleksid mingil määral jäänud rahuldamata.
4. Eelneva tõttu jätab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
5. Järgmisena käsitleb kohus elatise nõuet alates
6. juulist 2023 (hagi esitamisest) kuni
7. august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti (260,33 + (260,33 : 31 x 25)).

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: 249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 (50% lapsetoetusest. Elatise suuruseks perioodil 7. juulist 2023 kuni 31. augustini 2023 oli 260 eurot 33 senti kuus. Vaidlust ei ole selles, et sellel ajal ei elanud kostja enam hagejaga koos.

§ 101

lg 6 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kostja ei ole tuginenud sellele, et perioodil

1. juulist 2023 kuni
2. augustini 2023 viibis hageja tema juures seitse või rohkem ööpäeva kuus. Küll on aga kostja tuginenud sellele, et hageja elab praeguse ajani mõlemale vanemale kuuluvas majapidamises, ning on andnud hagejale taskuraha. Asjaolu, et hageja elab praeguse ajani mõlemale vanemale kuuluvas majapidamises (ühisvara on jagamata), ei anna kohtu hinnangul alust jätta hageja elatise nõue rahuldamata. Ka ainuüksi taskuraha andmine hagejale ei vabastada kostjat elatise maksmise kohustusest. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse elatise vähendamiseks (

§ 102lg 2).

Eelneva tõttu tuleb hageja elatise nõue perioodi

1. juuli 2023 kuni
2. august 2023 eest summas 470 eurot 33 senti rahuldada.
3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1948 eurot 64 senti (1478,31 + 470,33). Kohus selgitab, et hagihinnal on menetluslik tähendus. Hagihinnana märgitud summat ei pea kostja hagejale tasuma.
4. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 2 võimaldab jätta alaealise lapse elatisenõude rahuldamata jätmise korral menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kuivõrd praegusel ajal ei jäta kohus hagi rahuldamata, vaid rahuldab osaliselt, ei ole alust TsMS § 164 lg-s 12 sätestatud erandi kohaldamiseks. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus 5 menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ V.V Kukkes kohtunik 6