lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2024 820 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 1 2 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD 3
Kokku pankrotivarasse laekus 5192 eurot, mis on laekunud: 1) arestitud laekumistest (sh töötasust) summas 1920 eurot, 2) võlgnevuse summas 1800 eurot laekumisest ja 3) pankrotivara müügi laekumisest summas 1450 eurot. Pankrotivara kokku 5255,21 eurot. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) Pankrotimenetluse läbiviimisel ning pankrotivara valitsemisel on pankrotihaldur juhindunud võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Andmed pankrotivarast teostatud/teostamisele kuuluvate väljamaksete kohta on esitatud vastavalt
lg 1 toodule: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – puuduvad; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – nõudeid ei ole esitatud; 3) massikohustused – toodud vastavalt
toodule, seda lõpparuande koostamise kuupäeva seisuga (EUR): Kulud masskohustustega seonduvalt,
, KOKKU 0 Sh pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused (pangakulud) 0 Sh võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist 0 Sh võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud 0 Sh juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused 0 Sh muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks (sotsiaalmaks ajutise halduri ja halduri tasult) 4) pankrotimenetluse kulud – toodud vastavalt
toodule, seda eurodes (käibemaksuta): Kulud pankrotimenetluse kuludega seonduvalt,
, KOKKU 1520,12 Sh menetluskulud Sh ajutise halduri tasu 0 Sh halduri tasu (käibemaksuga) 1520,12 Sh pankrotitoimkonna liikmete tasu 0 Sh ajutise halduri ja halduri tegevusega seonduvad kulud 0 Sh
või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa 0 4 Pankrotimenetluses teostatud/teostamisele kuuluvaid väljamaksed vastavalt
Vastavates kuludes kajastub ka kohtu poolt veel otsustamata (seega ka tasumata) pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga 1520,21 eurot. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) Võlgnik pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid, mis fikseeritud võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruses. Väljamaksed II rahuldamisjärgu nõuete (tunnustatud ja tähtaegselt esitatud nõuded) osas on tehtud kokku summas 3735,15 eurot järgmiselt: N Võlausaldaja Väljamakse EUR r 1 Aktiva Finants OÜ 352,85 2 Coop Finants AS 571,00 3 Inbank AS 379,22 4 IPF Digital Estonia OÜ 389,76 5 Aktiva Finants OÜ 121,47 6 Placet Group OÜ 639,79 Swedbank AS 7 389,36 8 Telia Eesti AS 270,53 9 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 621,21 Kokku: 3735,15 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
OÜ KGB Ehitus on registrist kustutatud 14.03.
Kontrollinud võlgniku tehinguid/toiminguid enne pankrotimenetluse algatamist, analüüsides tagasinõuete ja/või tagasivõitmise võimalusi ja/või kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalusi, uurinud võlgniku võimalikke varjatud sissetulekuid ja laenude saamise asjaolusid, teostanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, esitanud aruandeid ja muid nõutud andmeid. Haldur on kaitsnud võlausaldajate seaduslike huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku pankrotimenetluse, võlausaldajate nõuete täitmise vastavalt pankrotiseaduses toodule. Haldur on kontrollinud võlausaldajate esitatud nõudeavaldust, esitanud jaotusettepaneku, rahuldab kõigi võlausaldajate nõuded, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, ja täitnud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil. Haldur on oma tegevuses lähtunud, et pankrotimenetlus oleks läbi viidud ökonoomselt. Haldur on võimaldanud tutvuda võlgniku ja võlausaldaja esindajatel kõikide dokumentidega, mille vastu on huvi tuntud. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) 5 Nr Tunnustatud Rahuldatud Rahuldamata Võlausaldaja nõue (EUR) (EUR) (EUR) 1 Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 2023,76 352,85 1670,91 (end. Aktiva Finants OÜ) 2 Coop Finants AS (rk 102087992) 3274,90 571,00 2703,90 3 Inbank AS (rk 12001988) 2175,02 379,22 1795,80 4 IPF Digital Estonia OÜ (rk 11034137) 2235,46 389,76 1845,70 5 Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479) 696,64 121,47 575,17 (end. Aktiva Finants OÜ) 6 Placet Group OÜ (rk 11198910) 3669,33 639,76 3029,57 7 Swedbank AS (rk 10060701) 2233,12 389,36 1843,76 8 Telia Eesti AS (rk 10234957) 1551,60 270,53 1281,07 9 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (rk 3562,90 621,21 2941,69 14304235) Võlgnik ei vaielnud vastu ühelegi nõudele. 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (
lg 2 p 8) Pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pole teada asjaolusid, mille alusel hagisid veel esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse tekkimise põhjus (
lg 2 p 10 ja lg 3) Võlgnik ei suutnud piisavate sissetulekute puudumise ja vara puudumise tõttu täita kohustusi. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus. Pankrotihaldur pole tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. KOHTU SEISUKOHAD HALDURI ARUANDE PÕHJAL Kohus leiab, et lõpparuande saab kinnitada ja sellega pankrotimenetluse lõpetada. Pankrotimenetlus on läbi viidud pankrotiseaduse nõuete kohaselt. Kohus on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu
Võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi vähese sissetuleku tõttu. Kuna N. M.i (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) jõustus 01.07.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 17.05.2019 esitas võlgnik N. M. (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 29.07.2019. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine.
lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt
lg-le 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (
Võlausaldajad ei ole N. M.i kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada N. M.i kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Võlausaldajad ei ole esitanud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks. Nõusoleku N. M.i (pankrotis) usaldusisikuks hakkamiseks on andnud Andres Julle. Kohus leiab, et N. M.i kohustustest vabastamise menetluses tuleb usaldusisikuks nimetada selleks nõusoleku andnud Andres Julle. Kohus kohustab Andres Jullet esitama iga kuue
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt N. M.i tööandjale, xxx) teatama.
M.i töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg-s 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 1 2 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (
Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras, s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
Andres Jullel on kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15.novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lg-st 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 8
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Pankrotihalduri tasu
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Pankrotivarasse on laekunud 5192 eurot. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 24% pankrotivarast, s.o 1246,08 eurot. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1246 eurot, millele lisandub käibemaks 274,12 eurot, kokku 1520,12 eurot. Tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb - Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Kohus põhjendatuks rahuldada Robert Sprengki taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1520,12 eurot, sh käibemaks 274,12 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Advokaadibüroo LMP OÜ-le. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson 9 Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.