Obsah (7)

§ 317§ 346§ 357§ 317l§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-2292 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi K. K. hagi K. S. vastu abielu lahu

§ 317ettenähtud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära hageja selgitused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
3. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt 2 võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kuna pooled on elanud lahus rohkem kui 2 aastat, siis ei näe kohus mõtet lepitust määrata. 9.

§ 346

lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). 10. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. 4-2016/126 andmetel sõlmiti poolte abielu 09.01.2016 Ida-Viru Maavalitsuses. 11. Kohus kuulas vastavalt

§ 346lg 2 hageja isiklikult ära.

Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Hageja sõnul on kostjal alkoholisõltuvus, seoses millega ei ole võimalik abielu säilitada ja koos elada. Pooled elavad lahus alates juunist 2022, kostja elab Sankt-Peterburis. Kohtul ei õnnestunud kostjat isiklikult ära kuulata, kuna kostja kohtule vastust ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus leiab, et kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud ning tal oli võimalus hagiavaldusele vastata. Menetlusdokumentide kättesaamine eeldab kostjalt aktiivset tegevust. Ta ei ole soovinud oma õigusi kasutada. Ta ei ole soovinud ümber lükata väidet, et abielu takistuseks oli tema alkoholisõltuvus. Nagu nähtub hageja poolt kohtuistungil esitatust, on kostja kohtumenetlusest teadlik ning teda see ei huvita, tal on uus elu. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on lõppenud, hagejal on uus suhe, ei ole PKS § 67 lg 3 ja

§ 357

lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

1. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 09.01.2016 sõlmitud abielu.
2. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks.
3. Kostjale on nii hagimaterjalid kui ka kohtukutse kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaande kaudu vastavalt

§ 317lg 1, 3, 5.

Ülaltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte

§ 317lg 1, 3, 5 alusel ning lugeda kohtuotsus kostjale K.

S.le avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus 15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

3 16.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 4