2-24-9673/35

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-9673 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi T. A. hagi D. A. vastu abielu lahutuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober
3. a. Menetlusosalised Hageja: T. A. (IK XXX, XXX, tel XXX) elukoht XXX, e-post D. A. (IK XXX, elukoht: XXX, e-post XXX, tel XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Kostja: RESOLUTSIOON
4. Rahuldada T. A. hagi D. A. vastu abielu lahutamise nõudes.
5. Lahutada T. A. ja D. A. abielu, mis on sõlmitud 20.04.2021.a. Viru Vanglas Jõhvi notari A. L. poolt ja mille kohta on koostatud abielutõend nr 5240-32-2021/
7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. T. A. menetluskulud (riigilõiv 100 eurot) jätta Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
8. T. A. esitas 25.06.2024.a. Viru Maakohtule hagi D. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppesid suhted kaks aastat tagasi, kuna abikaasa on narkomaan ja pooled ei saa lahutada abielu kokkuleppel. Pooltel on ühine alaealine laps T.A.. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse 9.09.2024 määrusega ning vabastas T. A. riigilõivu kandmisest hagiavalduse esitamisel summas 100 eurot. Kohtuistungil 10.10.2024.a. jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et alates
9. aastast puudub tal D. A.ga igasugune suhtlus ja kokkupuude ning tal ei ole andmeid kostja võimaliku elu- või viibimiskoha kohta. D. A. otsivad taga nii uurija kui tema tuttavad, teda olevat nähtud kord Tallinnas, kord Narvas, kus ta tegelikult viibib, ei tea keegi. Hageja teavitas kostjale Facebooki kaudu kohtuistungi toimumise ajast ja selgitas ka seda, et kui kostja ei saa kohale istungile tulle, on võimalik osaleda videos, mitteilmumisest tuleb kohtule teatada. Kostja on abialulahutusega nõus, sest pooltel mõlematel on uues suhted ja kostja ise on esitanud abielu lahutamise avalduse.
10. Kostja D. A. ei ole kohtule vastanud, ei ilmunud ka kohtuistungile. Kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Registrijärgsel aadressil saadetud materjalid tagastati, e-posti aadressil saadetud dokumentide kättesaamise kohta kinnitus puudub. Politsei- ja Piirivalveameti 10.09.2024 vastuse kohaselt on isiku kehtivate elukoha aadressidena politsei andmebaasides alates 18.10.2022 märgitud XXX ning alates 17.04.2023 XXX. Isiku eposti aadressiks on alates 19.02.2014 märgitud XXX, alates 08.08.2013 XXX ning alates 18.10.2022 XXX. Isiku telefoninumbritena on alates alates 12.09.2023 XXX. Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud D. A. viimase piiriületusena väljumine Eesti Vabariigist läbi Narva piiripunkti 04.09.2024 kell 11.
11. Kuivõrd andmed D. A. elu- ja viibimiskoha kohta puuduvad, toimetas kohus hagimaterjalid D. A.le Ametlike Teadaannete kaudu 12.09.2024.a. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
13. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 2
14. Kohus on seisukohal, et poolte abielu on pöördumatult lõppenud ning tuleb lahutada. Hageja väitel lõppesid abielusuhted poolteist aastat tagasi. T. A.l puudub igasugune kokkupuude ja suhtlus kostjaga. Hageja väitel on mõlemal abikaasal uus suhe. Kohus on seisukohal, et ei ole võimalik abielusuhteid taastada kui üks abikaasadest seda ei soovi ning on oma soovis veendunud. Leppimisaja andmine on põhjendatud olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus kumbki abikaasa elab oma elu, elatakse eraldi ca 2 aastat, omavaheline suhtlus puudub, mõlemal abikaasal on uus suhe ning puudub soov abielusuhteid jätkata, ei ole abielu säilitamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 1 sätestab, et kohus võib määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi
16. lõike järgi kohustab kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on kohus teinud kõik endast oleneva saamaks teavet kostja võimaliku viibimiskoha või kontaktandmete kohta (vt otsuse p 2). Kostja D. A. ärakuulamine ei olnud võimalik, kuna puuduvad andmed tema viibimiskoha kohta, teadaolevale e-posti aadressile saadetud materjalide kättesaamise kohta puudub kinnitus, telefoninumber ei vasta. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja on teadlik istungi toimumise ajast ja abielulahutuse hagi esitamisest. Kostja on abielulahutusega nõus (tal on uus suhe) ning on ise esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas 14.11.2023.a D. A. Viru Maakohtule hagi abielu lahutamise nõudes (tsiviilasi nr 2-23-16125), kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, kuna D. A. jättis riigilõivu osamakse kohtu määratud tähtajaks tasumata. Esitatud hagiavalduses aga märkis D. A., et ei ela abikaasaga koos ca pool aastat, tal on uus tüdruk, kellega soovib pere luua ning senise abielu jätkamine võimalik ei ole. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et D. A. kõrvalehoidumise tõttu ei saa kohustada hagejat olla formaalselt abielus kellegagi, kelle asukoht on teadmata, kellega suhtlus puudub, kes muuhulgas ei tunne huvi ka oma alaealise lapse käekäigu suhtes. 2023.a abielu lahutamise hagi esitamine ja selles toodud põhjendused kinnitavad kohtu hinnangul hageja väiteid, et ka D. A. on abielu lahutamisega nõus ja soovib seda.
17. Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus 3
18. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 09.09.2024.a. määrusega rahuldas maakohus T. A. menetlusabitaotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (dtl 65). T. A. menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4