Obsah (16)
§ 333§ 442§ 304§ 236§ 238§ 231§ 368§ 230§ 162§ 175§ 218§ 174§ 394§ 199§ 177§ 150KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 04. november 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivii
) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
§ 333
lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus lahendab
§ 442
lg-st 5 juhindudes kohtuotsusega hageja 08.10.2024 esitatud vastuväite kohtu tegevuse kohta hageja tõendite kogumise taotluse lahendamisel. Hageja esitas 19.07.2024 kohtule taotluse koguda dokumentaalsed tõendid järgmiselt: - kohustada sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum esitama pärandaja tervislikku seisundit kajastavad kirjalikud dokumendid; - kohustada sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum selgitama, millele tuginevalt peeti vajalikuks pärandaja jälgimist dementsuse kujunemise osas; - kohustada Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla esitama kohtule dokument, mis sisaldab järgmisi andmeid: (
- a)kas, millal ja milliste küsimustega seoses on pärandaja käinud dr J. E. konsultatsioonil; (
- b)milline oli pärandaja vaimne tervis ning kas pärandajal esines psüühikahäireid ja/või kognitiivseid defitsiite ja/või ajutisi vaimutegevuse häireid, kui pärandaja käis dr J. E. konsultatsioonil; (
- c)kui pärandajal esines psüühikahäireid ja/või kognitiivseid defitsiite ja/või ajutisi vaimutegevuse häireid, siis kas need välistasid või piirasid pärandaja arusaamist ja/või käitumise juhtimise võimet ning kas need olid ajutised või kestvad; (
- d)kas pärandajale oli dr J. E. poolt ordineeritud psühhiaatriline ravi ning millega seoses oli ravi ordineeritud, milles see seisnes ning kas ravi oli ajutine või püsiv; (
- e)kas pärandaja tarvitas või pidi tarvitama ravimeid või preparaate, mis võisid mõjutada tema vaimset tervist ja arusaama teda ümbritsevast või mõjutada tema tahet juriidilise iseloomuga tehingu(te), sh testamendi koostamise; - kohustada Aktsiaseltsi Ida-Tallinna Keskhaigla esitama kohtule dokumendid pärandaja konsulteerimise osas, kui dr J. E.l või Aktsiaseltsil Ida-Tallinna Keskhaigla on pärandaja konsulteerimise osas säilinud dokumente; - kohustada Sihtasutust Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik esitama kohtule andmed ja dokumendid pärandaja kuulmise seisundit kajastavate kirjalike dokumentide kohta. 4
(11)Kohus jättis 30.09.2024 määrusega rahuldamata hageja 19.07.2024 taotluse dokumentaalsete tõendite kogumiseks. Kohus leidis, et hageja 19.07.2024 esitatud dokumentaalsete tõendite kogumise taotlus oli samasisuline hageja 15.09.2021 kohtule esitatud taotlusega dokumentaalsete tõendite kogumiseks. Kohus lahendas 15.09.2021 taotluse 08.02.2022 määrusega ning jättis taotluse rahuldamata, sest hageja ei olnud põhistanud, milliste tähtsust omavate asjaolude tõendamiseks ta tõendeid esitada või koguda soovib ning hageja ei olnud tõendanud, et ta tõendeid ise kohtule esitada ei saa. Kohus leidis hageja 19.07.2024 taotluse lahendamisel, et kohus oli samasisulise taotluse 08.02.2022 määrusega õigesti rahuldamata jätnud. Samuti leidis kohus, et hageja ei ole kohtu määratud tõendite esitamise tähtaja jooksul taotlenud kohtult kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist (
§ 304
), mille käigus saaks ekspert täiendavate dokumentaalsete tõendite pinnalt selgitada asjas tähtsaid ja eriteadmisi nõudvaid asjaolusid. Hageja esitas 08.10.2024 kohtu tegevuse kohta vastuväite. Hageja on kohtule esitatud vastuväites leidnud, et kohtu poolt dokumentaalsete tõendite kogumata jätmine ei saa olla sõltuvuses sellest, kas hageja taotleb kordusekspertiisi või mitte. Hageja on palunud kohtu abi tõendite kogumiseks pärandaja tervisliku seisundi tõendamiseks, millele on ekspert kohtule esitatud eksperdiarvamuses viidanud ja selgitanud, et neid tõendeid ei olnud eksperdil võimalik kätte saada ja eksperdiarvamuse koostamisel arvestada. Selliselt on hageja hinnangul ekspert pidanud neid tõendeid, mille kogumist hageja on taotlenud, vajalikuks, et arvamust kujundada ning selliselt on ebaõige jätta vastavad tõendid asjas kogumata ning asja sisulisel lahendamisel arvestamata. Kohus leiab, et kohus on jätnud hageja taotluse dokumentaalsete tõendite kogumiseks õigesti rahuldamata. Hageja on soovinud, et kohus kohustaks tervishoiuteenust osutanud isikuid esitama kohtule pärandaja terviseandmeid sisaldavad olemasolevad dokumendid ning koostama ja kohtule esitama uued dokumendid, mis sisaldavad pärandaja terviseandmeid. Hageja ei ole märkinud, millise hagi aluseks oleva asjaolu tõendamiseks või kostjate esitatud vastuväite ümberlükkamiseks vajalikku teavet dokumentaalsed tõendid sisaldavad. Seega ei põhjendanud hageja tõendi kogumise vajadust (
§ 236
lg 3, § 238 lg 3 p 4) ning kohus jättis 08.02.2022 määrusega taotluse õigesti rahuldamata. Kuivõrd eelmine kohtukoosseis oli tõendite kogumise taotluse õigesti lahendanud, ei olnud taotluse korduv esitamine põhjendatud (vt RKTKo 16.04.2014 3-2-1-30-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja ka korduvalt esitatud taotluses soovinud, et kohus koguks täiendavalt pärandaja terviseandmeid sisaldavaid dokumente, määratlemata seejuures, millise hagi aluseks oleva asjaolu tõendamiseks või kostjate esitatud vastuväite ümberlükkamiseks vajalikku teavet dokumentaalsed tõendid sisaldavad. Kohtu hinnangul saaks selline taotlus olla põhjendatud kordusekspertiisi või täiendava ekspertiis määramisel (
§ 304
), et eksperdil oleks võimalik oma arvamuse kujundamisel arvesse võtta täiendavaid tõendeid. Pooled ei ole kohtult kordusekspertiisi või täiendava ekspertiisi määramist taotlenud. Seetõttu on pärandaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide väljanõudmine põhjendamatu, sest kohtul puuduvad psühhiaatriaalased eriteadmised, et hakata pärandaja terviseandmeid sisaldavate dokumentide põhjal välja selgitama pärandaja võimalikku psüühikahäiret ja selle mõju pärandaja võimele saada oma tegudest aru ja neid juhtida. Eeltoodut arvestades ei oma hageja taotletud tõendid asjas tähtsust (
§ 238lg 1).
Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kohus on hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks jätnud õigesti rahuldamata ega ole rikkunud menetlusõigust. Kohus jätab vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. 5. Hageja on esitanud kohtule dokumentaalsete tõenditena M. S. 30.07.2019 kirja (I kd, tl-d 173-174) ja 15.09.2021 kirjad (II kd, tl-d 65-66), S. V. 15.09.2021 kirja (II kd, tl-d 67-68) ning A. V. 15.09.2021 e-kirja hageja esindajale (II kd, tl 69). Kirja kui dokumentaalse tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (vt RKTKo 12.10.2011 3-2-1-74-11, p 26; RKTKo 14.10.2015 3-2-1-115-15, p 18; 5
(11)RKTKo 25.11.2020 2-18-10961, p 11). Hageja taotles 08.10.2024 M. S., S. V. ja A. V. tunnistajatena ülekuulamist, et pakkuda kohtule ja kostjatele võimalust küsitleda M. S.a, S. V.i ja A. V.i tunnistajatena (II kd, tl-d 121-122). Kostjad vaidlesid 15.10.2024 tunnistajate ülekuulamisele vastu (II kd, tl 123). Kohus jätab hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata, sest kostjad on tunnistajate ülekuulamise taotlusele vastu vaielnud ning on sellega loobunud võimalusest esitada kirjade koostajatele küsimusi ja selgitada kirjade koostamise asjaolusid. Kohus ei eelda seetõttu M. S. 30.07.2019 ja 15.09.2021 kirjade, S. V. 15.09.2021 kirja ning A. V. 15.09.2021 ekirja madalamat tõendusjõudu. 6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb seetõttu tõendamist mittevajavateks (
§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1): R.
V. (isikukood xxxx, surma aeg xxxx, pärandaja) tegi 16.09.2013 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseteks pärijateks hageja ja kostja R. V. (I kd, tl 117 – Põlva notari E. K. 16.09.2013 koostatud ja tõestatud testament, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri nr 1678 all); pärandaja tegi 13.12.2016 notariaalse testamendi, millega määras oma testamendijärgseteks pärijateks kostjad (I kd, tl 8 – Põlva notari E. K. 13.12.2016 koostatud ja tõestatud testament, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri nr 2267 all); pärandaja suri xxxx. 7.
§ 368
lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 1 sätestab, et testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt on tema kasuks tehtud 16.09.2013 testament, mis on 13.12.2016 testamendiga tühistatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohtu hinnangul on hagejal
§ 368
lg 1 mõistes tuvastushuvi 13.12.2016 testamendi tühisuse tuvastamise vastu, sest 13.12.2016 tühisuse korral on jätkuvalt kehtiv pärandaja 16.09.2013 testament, mille järgi on hageja üheks testamendijärgseks pärijaks. 8. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 sätestab, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 13 lg 1 sätestab, et tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Pärandaja põhjendab oma nõudeid pärandaja 13.12.2016 notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks väitega, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega või otsusevõimetu.
§ 230
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejal on tulenevalt
§ 230
lg-st 1 koormis tuua välja ja tõendada asjaolud, millest nähtub pärandaja vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire testamentide tegemise ajal ning sellest tingitud suutmatus oma tegudest aru saada või neid juhtida. Samuti on hagejal koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub testamendi tegemise ajal pärandaja vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu ning sellest tingitud pärandaja seisund, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. 6
(11)- Ekspert A. A.i 17.05.2021 kirjalikust eksperdiarvamusest nähtuvalt on ekspert andnud arvamuse, mille kohaselt tõenäoliselt pärandajal esines 2016.a detsembris kognitiivse võimekuse kestev halvenemine. Eksperdile kasutada olnud materjalidest ei ilmne, kas see oli dementsuse tasemel või mitte (II kd, tl 45 pöördel). Eksperdile esitati küsimus, kas R. V.l esines 13.12.2016 psüühikahäireid ja/või kognitiivseid defitsiite ja/või ajutisi vaimutegevuse häireid. Ekspert on küsimusele vastanud, et tõenäoliselt oli 13.12.2016 R. V.i kognitiivne võimekus kestvalt halvenenud võrreldes varasema ajaga enne 2013 (II kd, tl 45 pöördel). Ekspert ei ole andnud arvamust, mille kohaselt esines pärandajal 13.12.2016 seisuga mõni psüühikahäire. Eeltoodust tulenevalt ei ole eksperdiarvamusega tõendanud R. V.l 13.12.2016 seisuga psüühikahäire esinemine, mis on TsÜS § 8 lg 2 järgi piiratud teovõime eelduseks. Ekspert on andnud arvamuse, mille kohaselt tarvitas R. V. talle ordineeritud ravimeid, mida ta oli tarvitanud juba aastaid, sh väikestes annustes antipsühhootikumi risperidoon ja antidepressanti paroksetiin (II kd, tl 46). Arvamuse kohaselt risperidoon ravib psühhootilisi sümptomeid ja stabiliseerib käitumist ning Paroksetiin vähendab ärevuse ja depressiooni sümptomeid ning impulsiivsust (II kd, tl 46). Ekspert ei ole andnud arvamust, mille kohaselt loetletud ravimid või muud ravimid võisid mõjutada tema vaimset tervist ja arusaama teda ümbritsevast või mõjutada tema tahet testamendi koostamisel. Kohtu hinnangul ei tõenda eksperdiarvamus, et R. V. oli ravimite või preparaatide tarbimise tõttu 13.12.2016 seisuga seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve. Seega ei tõenda eksperdiarvamus R. V. otsusevõimetust TsÜS § 13 lg 1 mõistes 13.12.2016 seisuga. R. V. terviseandmeid sisaldavates dokumentides ei ole R. V. kognitiivsete funktsioonide häireid kirjeldatud täpsemalt ega ole teada kognitiivsete võimete muutumise ulatus ega ka täpne põhjus. Kohtu hinnangul on ekspert arvamuse andmisel arvestanud R. V. terviseseisundi kohta erinevates dokumentides tehtud kannetega. Ekspert on arvestanud perearst H. N. 16.12.2016 saatekirjas märgitud diagnoosi F01.9 täpsustamata vaskulaarne dementsus (I kd, tl 10, II kd, tl 42), 26.12.2016 õendusepikriisis märgitud diagnoosi F10.70 alkoholi tarvitamisest tingitud residuaalne või hiline psüühikahäire ning kirjeldust, mille kohaselt vastab patsient küsimustele kohati ebaadekvaatselt (I kd, tl 14, II kd, tl 42 pöördel), õendusloos nr 161576 märgitud kirjeldust alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, residuaalne või hiline psüühikahäire, mälupetted (I kd, tl 18, II kd, tl 42), õendusloo 161579 õenduspäevikusse tehtud kandeid R. V. segasusseisundite kohta 23.07.2016 (I kd, tl 43), 28.11.2016 (I kd, tl 54) (II kd, tl 42), õendusloo nr 161161 õenduspäevikusse tehtud sissekandeid R. V. segasusseisundite kohta (I kd, tl-d 67-69). Samuti on ekspert arvestanud 01.10.2013 kuni 01.11.2013 haigusloo nr 20131001-353399/02-51-36534 meditsiinidokumentides märgitud andmetega (I kd, tl-d 104-110). Kohtu hinnangul ei ole eksperdiarvamus vastuolus muude vastuvõetud tõenditega. Kohtu hinnangul on eelnevalt osundatud R. V. terviseandmeid sisaldavate dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et R. V.l esines segasusseisundeid ning ebaadekvaatset käitumist. Samas nähtub R. V. terviseandmeid sisaldavatest dokumentaalsetest tõenditest, et segasusseisundid ja ebaadekvaatne käitumine ei olnud pideva iseloomuga, vaid need esinesid aeg-ajalt. Seetõttu leiab kohus, et R. V. seisund erinevatel aegadel on olnud erinev. Seetõttu tajusid ka temaga kokku puutunud inimesed R. V.i erinevatel aegadel erinevalt. Kohtu hinnangul on seetõttu usaldusväärne nii S. L. 07.07.2019 e-kirjas märgitu R. V. adekvaatsuse kohta (I kd, tl 137 pöördel) kui ka S. V. 15.09.2021 kirjas (II kd, tl 67) ja A. V. 15.09.2021 e-kirjas (II kd, tl 69) märgitu. Kohus peab seda arvestades usaldusväärseteks ka tunnistaja M. T. ütlusi (II kd, tl-d 27-28), notar E. K. ütlusi (II kd, tl 28) ja tunnistaja T. V. ütlusi (II kd, tl 29), milles on kirjeldanud pärandaja käitumist. Kohtu hinnangul on osundatud inimesed kirjeldanud R. V. käitumist erinevatel aegadel. Kohtu hinnangul on ekspert arvesse võtnud meditsiinidokumentides kajastatud teavet R. V. tervisliku seisundi ja kognitiivsete funktsioonide toimimise kohta. Ekspert on võtnud arvesse R. V. eelnevat käitumist, sh segasusseisundeid ning on nendest järeldanud R. V.i kognitiivne võimekuse kestva halvenemise võrreldes varasema ajaga enne
- Ekspert ei ole R. V. kognitiivse võimekuse halvenemist lugenud sedavõrd ulatuslikuks, et see oleks olnud käsitletav kestva 7
(11)psüühikahäirena. Kohtu hinnangul on eksperdi arvamus sisuliste vastuoludeta ning selle kujunemine on selgesti jälgitav. Ekspert on eriteadmisi rakendades jõudnud seisukohale, et R. V. psüühiline seisund ei olnud kestvalt muutunud selliselt, et muutustest oleks võimalik järeldada R. V. suutmatust kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eksperdiarvamus ei tõenda seega R. V.l psüühikahäire esinemist 13.12.2016 testamendi tegemise aja seisuga. Kohtu hinnangul ei ole hageja eeltoodut arvestades tõendanud R. V. piiratud teovõimet testeerimisvõime osas 13.12.2016 seisuga.
- Eksperdiarvamisest ei nähtu teavet, mille kohaselt oli R. V.l 13.12.2016 seisuga vaimutegevuse häire või muu seisund, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas testament tema huve mõjutab. Isiku vaimutegevuse ajutine häire või muu seisund, mis pärsib isiku võimet hinnata oma tegevust, on üldjuhul kõrvalseisjate poolt tajutav. R. V. vaimutegevuse häiret või muud enda tegevuse hindamist pärssivat seisundit 13.12.2016 R. V.ga kokku puutunud isikud täheldanud ei ole. Sellist teavet ei nähtu tunnistaja M. T. ütlustest (II kd, tl-d 27-28) ja tunnistaja T. V. ütlustest (II kd, tl 29). Testamenti tõestanud notar E. K. ei ole testamenti märkinud asjaolusid, millest nähtub R. V. vaimutegevuse häire või muu seisund, mis oleks võinud pärssida tema võimet hinnata, kuidas testament tema huve mõjutab (I kd, tl 8). Notar E. K. ütlustest selliseid asjaolusid ei nähtu (II kd, tl 28). Eeltoodut arvestades puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oli R. V.l 13.12.2016 seisuga vaimutegevuse häire või muu seisund, mis oleks võinud pärssida tema võimet hinnata, kuidas testament tema huve mõjutab. Hageja ei ole tõendanud pärandaja otsusevõimetust 13.12.2016 seisuga.
- Kohus leidis eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud R. V. piiratud teovõimet ja otsustusvõimetust 13.12.2016 testamendi tegemise ajal. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata hageja nõuetes tuvastada R. V. 13.12.2016 notariaalse testamendi tühisus.
- Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes
§ 238
lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 14.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 15.
§ 175
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt kostjate lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjaid esindasid kohtumenetluses toimingute tegemise ajal vandeadvokaat Merilin Ojasaar ja advokaat Aleksandr Tsemin. Seega esindasid kostjaid lepingulised esindajad, kes vastasid
§ 218lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele.
Seetõttu on kostjatel õigus nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. 16. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjatele õigusteenust kuni 28.10.2021 tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 180 eurot ning alates 2024.a tunnitasumääraga 195 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 219,60 eurot. Kostjad on avaldanud, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (
§ 174lg 10).
Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud 180 eurot kuni 28.10.2021 ning 219,60 eurot alates 2024.a, mis sisaldavad käibemaksu, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 8
(11)17. Kostjate esindajad on menetluskulude nimekirja kohaselt ajavahemikus 14.06.2019 kuni 09.07.2019 teinud järgmised toimingud, millele kulus kokku 12,93 tundi (12 tundi 56 minutit): 14.06.2019 nõupidamine klientidega (1 tund 10 minutit); 18.06.2019 taotluse koostamine kohtule (20 minutit); 28.06.2019 kohtuasja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, kostjate vastuse koostamine (4 tundi 52 minutit); 01.07.2019 telefonikõne potentsiaalsete tunnistajatega (30 minutut); telefonikõne kliendiga, tunnistajatele küsimuste formuleerimine ja teabenõuete koostamine (2 tundi 14 minutit); 02.07.2019 telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga (10 minutit); 02.07.2019 telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga (15 minutit); 02.07.2019 täiendava teabenõude koostamine R. L. (15 minutit); 03.07.2019 telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga (15 minutit); 03.07.2019 teabenõude koostamine perearstile (20 minutit); 08.07.2019 teabenõuete vastustega tutvumine, kostjate vastuse täiendamine klientide tagasiside ja perearsti vastuse alusel, vastuse lõplik redigeerimine ja lisade komplekteerimine (1 tund 40 minutit); 09.07.2019 materjalidega tutvumine ja kostjate vastuse täiendamine (1 tund 13 minutit); 09.07.2019 telefonikõne kliendiga kostja vastusega seotud küsimustes (12 minutit). Kohtu hinnangul on kostjate lepinguliste esindajate toimingute sisuks on olnud hagile vastamise ettevalmistamine, kostjate vastuse koostamine ja kohtule esitamine. Kohus on seisukohal, et hagile vastamine on
§ 394
lg-s 1 sätestatud vastamiskohustuse täitmine ning sellisena kostjate õiguste kaitseks vajalik. Asja õiguslikku keerukusastet, hagiavalduse sisu ja mahtu ning kostjate vastuse sisu ja mahtu arvestades on toimingute tegemise ajakulu 12,93 tundi põhjendatud ja vajalik. Kostjate esindaja on 30.08.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus 1,77 tundi (1 tund 46 minutit): hageja 31.07.2019 seisukohaga tutvumine (46 minutit), nõupidamine kliendiga (1 tund). Hageja menetlusdokumendiga tutvumine on
§ 199
lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ja seega vajalik toiming. Kliendi nõustamine on informeerimiskohustuse täitmine VÕS § 624 lg 1 järgi ja seega vajalik toiming. Hageja menetlusdokumendi mahtu arvestades on ajakulu 1,77 tundi põhjendatud ja vajalik. Kostjate esindaja on ajavahemikus 10.12.2019 kuni 23.03.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus 5,48 tundi (5 tundi 29 minutit): 10.12.2019 telefoninõupidamine kliendiga (10 minutit), 10.12.2019 telefoninõupidamine kliendiga (10 minutit), 17.03.2020 kliendile e-kirja koostamine (20 minutit), 18.03.2020 telefonikõne ja kliendi palvel teabenõude saatmine (14 minutit), 23.03.2020 kostjate täiendava seisukoha ja taotluste koostamine, telefonikõne potentsiaalse tunnistajaga, telefonikõne kliendiga (4 tundi 39 minutit). Kohtu hinnangu on kostjate lepingulise esindaja toimingute sisuks olnud kohtule esitatavate tõendite kogumine ning tõendite kohtule esitamine koos kostjate täiendava seisukohaga. Tõendite esitamine on poole menetlusõigus. Seetõttu on vajalikeks toiminguteks nii tõendite kogumine kui ka nende kohtule esitamine koos täiendava seisukohaga. Kliendisuhtlus on vajalik toiming. Kohtule esitatud tõendite arvu, menetlusdokumendi mahtu ja asja keskmist keerukusastet arvestades on ajakulu põhjendatud 5 tunni ulatuses. Ajakulu 0,48 tundi (29 minutit) ei ole vajalik ja põhjendatud. Kostjate esindaja on 01.09.2020 koostanud tunnistajale e-kirja, millele kulus 0,25 tundi (15 minutit). Tõendite kohtule esitamisega kaasnev ajakulu 0,25 tundi on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kostjate esindaja on 03.09.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus 2,25 tundi (2 tundi 15 minutit): 03.09.2020 kohtuistungiks ettevalmistumine (55 minutit), kohtuistungil esindajana osalemine (1 tund 10 minutit), klientidele kokkuvõtliku ülevaate koostamine istungist (10 minutit). Istungiks ettevalmistumine on advokaadist esindaja kohustus, mistõttu on tegemist vajaliku toiminguga. Istungil osalemine on poole menetlusõiguste teostamine ja seetõttu vajalik toiming. Kliendisuhtlus on VÕS § 624 lg 1 järgi kohustuslik ja seega vajalik toiming. Tsiviilasja mahtu, keerukusastet ja istungi kestust arvestades on ajakulu 2,25 tundi põhjendatud ja vajalik. 9
(11)Kostjate esindaja on 22.09.2020 vastanud kohtunõudele, milleks kulus 0,17 tundi (10 minutit). Kohtunõudele vastamisega kaasnev ajakulu 0,17 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kostjate esindaja on 14.10.2020 ja 26.10.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus 0,42 tundi (25 minutit): 14.10.2020 kohtukirjaga tutvumine ja koos selgitustega kliendile edastamine (15 minutit), 26.10.2020 kohtule maksekorralduse esitamine (10 minutit). Kohus on seisukohal, et esindaja toimingute sisuks oli kohtunõudele vastamise korraldamine. Kohtunõudele vastamisega kaasnev ajakulu 0,42 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kostjate esindaja on ajavahemikus 06.11.2020 kuni 26.01.2021 teinud järgmised toimingud, millele kulus 5,17 tundi (5 tundi 10 minutit): 06.11.2020 telefonikõne kliendile seoses tunnistajate ülekuulamisega (10 minutit), 09.11.2020 kohtuistungil tunnistajatele esitatavate küsimuste formuleerimine (50 minutit), 10.11.2020 kohtunõudele vastamine (10 minutit), 26.01.2021 istungiks ettevalmistumine (1 tund 1 minut), 26.01.2020 kohtuistungil kostjate esindajana osalemine, sh nõupidamine kliendiga (3 tundi). Kohtu hinnangul on esindajate toimingute sisuks olnud 26.01.2020 kohtuistungiks ja selle toimuvaks tunnistajate ülekuulamiseks valmistumine. Kohtu hinnangul on esindaja toimingud olnud vajalikud. Tsiviilasja mahtu, keerukusastet ja istungi kestust arvestades on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5 tundi. Ajakulu 0,17 tundi ei ole põhjendatud ja vajalik. Kostjate esindaja on 09.02.2021 ekspertiisi tarvis koostanud eksperdile küsimused, millele kulus 0,42 tundi (25 minutit). Eksperdile küsimuste koostamisega kaasnev ajakulu 0,42 tundi on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Kostjate esindaja on 30.06.2021 tutvunud ekspertiisiaktiga, pidanud nõu klientidega ning koostanud vastuse kohtunõudele, milleks kulus 0,62 tundi (37 minutit). Ekspertiisiakti mahtu ja kohtunõude sisu arvestades on ajakulu 0,62 põhjendatud ja vajalik. Kostjate esindaja on 26.10.2021 ja 28.10.2021 teinud järgmised toimingud, millele kulus 3,97 tundi (3 tundi 58 minutit): 26.10.2021 hageja taotluste ja lisadega tutvumine, telefoninõupidamine kliendiga (31 minutit), 28.10.201 hageja taotlusega tutvumine ja seisukoha koostamine nende osas (3 tundi 43 minutit). Vastaspoole menetlusdokumendile vastamine on
§ 199lg-s 1 sätestatud menetlusõiguste teostamine ja seega vajalik.
Hageja menetlusdokumendi ja selle lisade mahtu arvestades on vajalik ja põhjendatud ajakulu 3,25 tundi. Ajakulu 0,72 tundi ei ole vajalik ja põhjendatud. Ülaltoodust nähtuvalt oli lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu ajavahemikus 14.06.2019 kuni 28.10.2021 kokku 32,08 tundi (12,93+1,77+5+0,25+2,25+0,17+0,42+5+0,42+0,62+3,25=32,08), millele vastab lepingulise esindaja kulu 5774,40 eurot (32,08x180=5774,40). 18. Kostjate esindaja on 25.06.2024 ja 19.07.2024 teinud järgmised toimingud, millele kulus 0,42 tundi (25 minutit): 25.06.2024 kohtumäärusega tutvumine, kohtule taotlus, e-kiri klientidele (15 minutit), 19.07.2024 kohtunõudele vastamine (10 minutit). Kohtunõude sisu ja sellele esitatud vastuse mahtu arvestades on ajakulu 0,42 tundi vajalik ja põhjendatud. Kostjate esindaja on 27.08.2024 ja 30.08.2024 teinud järgmised toimingud, millele kulus 2,28 tundi (2 tundi 17 minutit): 27.08.2024 esmane tutvumine hageja täiendava taotlusega, klientidele kirja koostamine vaidluse asjaolude täpsustamiseks (39 minutit), 30.08.2024 seisukoha koostamine hageja taotluste osas (1 tund 38 minutit). Kohtu hinnangul on tegemist vajalike toimingutega, kuivõrd toimingute eesmärgiks on
§ 199lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine.
Hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades on vajalik ja põhjendatud ajakulu 2 tundi. Ajakulu 0,28 tundi ei ole vajalik ja põhjendatud. 10
(11)Kostjate esindaja on 30.08.2024 koostanud menetluskulude nimekirja, millele kulus 0,33 tundi (20 minutit). Menetluskulude nimekirja koostamisega kaasnev ajakulu 0,33 tundi on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Ülaltoodust nähtuvalt oli lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ajavahemikus 25.06.2024 kuni 30.08.2024 kokku 2,75 tundi (0,42+2+0,33=2,75), millele vastab lepingulise esindaja kulu 603,90 eurot (2,75x219,60=603,90). 19. Kohus määrab ülaltoodut arvestades kindlaks kostjate lepingulise esindaja kulu 6378,30 eurot (5774,40+603,90=6378,30). Kostjad taotlesid lepingulise esindaja kulu 6790,63 eurot kindlaksmääramist. Kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse lepingulise esindaja kulu 412,33 eurot kindlaksmääramiseks (6790,63-6378,30=412,33). Kostja taotlesid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt.
Kohus rahuldab kostjate taotluse ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja viivise menetluskulude 6378,30 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. 20. Kostja R. S. on 14.10.2020 tasunud asja läbivaatamise kulude ettemaksu (tunnistajatasu) ettemaksu 200 eurot. Kohus ei ole määranud tunnistajale tasu maksmist ettemaksu arvel. Kohus selgitab, et asja läbivaatamise kulude ettemaksu tagastamine toimub menetlusosalise taotlusel, kelle poolt või kelle eest ettemaks on tasutud (
§ 150lg 7).
Ettemaksu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal ettemaks tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
§ 150lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 11
(11)