← Eesti

1-24-5152/43

Obsah (4)§ 424§ 74§ 692§ 86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, 13. november 2024, Tallinn, koht ja asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-5152 (ko

§ 424lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu 7.

septembri 2024. menetluse liik kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Rainer Masing, apellatsioon Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo Süüdistatav Rainer Masing isikukood 38707300267, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 05.01.2023 otsusega

§ 424

lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta, mis

§ 74

lg-te 1 ja 3 kohaselt jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Harju Maakohtu 27.09.2023 määrusega pöörati ärakandmata karistus, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. Harju Maakohtu 29.05.2024 määrusega vabastati karistuse kandmiseslt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.12.2024, karistus kustumata. Kaitsja Vandeadvokaat Argo Küünemäe 1-24-5152 RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsus muutmata ja Rainer Masingu apellatsioon rahuldamata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
  3. peatüki
  4. jaos. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  5. Harju Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsusega tunnistati R. Masing süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Seda vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, misjärel jäi vangistuse suuruseks 10 kuud. See liideti varasema ärakandmata karistusega ning maha arvestati 2 päeva eelvangistust, misjärel jäi liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust. Otsuse terviktekst allkirjastati

  1. oktoobril ning süüdistatav sai selle kätte
  2. oktoobril. Apellatsioon
  3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Masing. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi tagasi Harju Maakohtu menetlusse üldmenetluse korras.
  4. Süüdistatav nõustus ekslikult lühimenetlusega ega olnud teadlik, et lühimenetluses võib tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Süüdistatav soovis ka ise tõendeid esitada. Toimikust on puudu andmed tema vaimse ja füüsilise tervise kohta. Süüdistatav lisab tõendid ka apellatsioonile. Talle tuleks määrata psühholoogiline hindamine, sest tervislik seisund mõjutab nii süüdistatava süüd kui süüvõimet. Oluline on seegi, et karistuse eesmärk on kurjategija taasühiskonnastamine ning aitaks ainult ravi.

§ 692lubab vangistuse raviga asendada.

Samuti võimaldab

§ 86kohaldada psühhiaatrilist sundravi.

Ekslikult lühimenetlusega nõustumise tõttu ei saanud maakohus vastavatest asjaoludest teadlikuks ning tegi piiratud infoväljas ebaõige lahendi. Menetlus ringkonnakohtus

  1. Prokuratuur esitas KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul seisukoha, millega palus jätta apellatsioon rahuldamata. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel on olnud piisavad, kohus on asja arutanud igakülgselt ja kõiki menetlusnorme järgides ning teinud selle pinnalt põhistatud otsuse.
  2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  3. novembri
  4. a määrusega R. Masingu apellatsiooni käiguta, sest see ei olnud allkirjastatud. Ringkonnakohus andis puuduse kõrvaldamiseks aega kuni
  5. novembrini. 2

(4)1-24-5152
  1. R. Masing kõrvaldas puuduse
  2. novembril, kui edastas ringkonnakohtule digitaalselt allkirjastatud apellatsiooni.
  3. Tallinna Ringkonnakohus otsustas
  4. novembri
  5. a määrusega vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus andis pooltele õiguse esitada taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni
  6. novembrini ning lahendi kuulutamise ajaks määrati hiljemalt
  7. november
  9. R. Masingu poolt apellatsioonile lisatud tõendid – videosalvestise võimalikust XXX, epikriisi võimalikust XXX ja digiloo väljavõtte XXX kohta (viimased kaks on Terviseportaali lingid, mida ringkonnakohus ka põhimõtteliselt avada ei saaks, sest see eeldab patsiendi – R. Masingu – poolt Terviseportaali sisse logimist) – jättis ringkonnakohus eelmenetluses vastu võtmata.
  10. Ringkonnakohus selgitas, et KrMS § 321 lg 6 järgi võib apellant apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Maakohtule kõnesolevaid tõendeid ei esitatud.
  11. Apellant soovib nende tõenditega tõendada süüdistatava vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid asjaolusid, mis mõjutavad apellandi hinnangul tema süüd ja süüvõimet. KrMS § 233 lg 1 järgi lahendatakse lühimenetluses kriminaalasi kriminaaltoimiku materjali põhjal. Täiendavate tõendite kogumine, sh apellatsioonimenetluses, on lubatud üksnes selleks, et tõendada kriminaalmenetluse asjaolusid (näiteks õiguste tutvustamata jätmist kohtuistungil vmt), mitte tõendamiseseme asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. oktoobri
  13. a otsus asjas nr 1-21-3082, p 21; apellatsioonimenetluse kohta vt
  14. veebruari
  15. a otsus asjas nr 3-1-1-91-07, p 7). Süüdistatava süüvõime ja vastutusega seonduvad asjaolud on KrMS § 62 p-de 3 ja 4 järgi tõendamiseseme asjaolud (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. novembri
  17. a otsus asjas nr 3-1-1-99-12, p 5), mistõttu ei võta ringkonnakohus tõendeid vastu.
  18. Ringkonnakohus märkis sedagi, et apellandi keskne etteheide seisneb selles, et ta nõustus lühimenetlusega ekslikult ning ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning kriminaalasja tagastamist, et asja saaks arutada üldmenetluses, kus saab uusi tõendeid esitada. Kui apellatsioon osutub edukaks, on süüdistataval võimalus neid tõendeid esitada võimalikus tulevases üldmenetluses. Eelmenetluses selgitati sedagi, et tõendite vastuvõtmisest keeldumine apellatsiooni menetlusse võtmisel ei välista apellandi õigust korrata oma taotlust KrMS § 331 lg 11 p-s 2 nimetatud tähtaja jooksul (vt analoogiliselt KrMS § 329 lg 2).
  19. Täiendavaid taotlusi ja kirjalikke seisukohti ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  20. Ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  21. Süüdistatava peamine etteheide seisneb selles, et ta ei teadnud, et lühimenetluses ei saa uusi tõendeid esitada. Ringkonnakohus süüdistatava menetlusõiguste rikkumist ei tuvasta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli lühimenetlusega nõus. Süüdistatava poolt allkirjastatud taotluses lühimenetluse kohaldamiseks kinnitas süüdistatav, et talle on 3
(4)1-24-5152 selgitatud lühimenetluse olemust. Sealjuures toodi nõusolekulehel välja, et lühimenetluses lahendatakse asi kriminaaltoimiku materjali põhjal (dtl 80). Kohtuistungi salvestiselt nähtub seegi, et kohus selgitas süüdistatavale õigust lühimenetlusest kuni kohtuliku uurimise lõpuni loobuda. Süüdistataval oli ka kaitsja. Kohtuistungi protokollist ja helisalvestisest nähtuvalt ei tulnud maakohtu istungil täiendavatest tõenditest isegi juttu. Kui süüdistatav oleks tõesti lähtunud ekslikust arusaamast, et maakohtus on võimalik täiendavaid tõendeid esitada, oleks ta seda ka püüdnud teha. Kui süüdistatav oli sellisel ekslikul arusaamal lühimenetluseks nõusolekut andes, kuid sai tõendite esitamise võimatusest teada enne maakohtu istungit, olnuks tal võimalik istungi käigus lühimenetlusest loobuda. Seega on mõlemal juhul selge, et süüdistatava menetlusõigusi rikutud ei ole. 15. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellandi poolt tehtud viited

§-dele 692 ja 86.

§ 692

lg 6 p 1 järgi on võimalik vangistust asendada narkomaanide sõltuvusraviga, mitte alkoholisõltuvuse raviga. Tegemist on seadusandja sihipärase valikuga. Seega ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks

§ 692

kohaldamisala analoogia korras laiendada.

§ 86

kohaldamise eelduseks oleks aga see, et kriminaalasja materjalidest oleks olnud võimalik tuvastada, et süüdistatav pani õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis. Sellist asjaolu kriminaalasja materjalidest ei nähtu. 16. Ringkonnakohus ei tuvasta karistuse mõistmisel ka ühtegi muud materiaalõiguslikku viga. Maakohus on mõistetud karistust piisavalt põhjendanud ning jäänud talle seadusega antud kaalutlusruumi piiresse. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.