← Eesti

2-23-9525/47

Obsah (8)§ 238§ 3§ 163§ 138§ 175§ 445§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9525 Tsiviilasi Y.Y (Y.) hagi AS-i Postimees Grupp va

§ 238lg 5 alusel ei arvesta.

  1. Kohus kohustas kostjat esitama kahtlustuse originaali, kostja selgitas, et ta ei saa kahtlustuse originaali esitada, selle asemel esitas kostja 31.01.2024 sellele järgnenud ning samasisulise Euroopa Prokuratuuri 22.09.2023 koostatud süüdistusakti (dtl 809-911), milles on esitatud kõik kostja 21.08.2023 vastuse punktides 3.25 jj esitatud asjaolud (st asjaolud, mille tõendamiseks kostja algselt tugines kahtlustusele), s.h mille kohaselt Y.Yt, E.Y.ut, GTS Express OÜ-d ja Almic OÜ-d süüdistatakse vastavalt KarS § 210 lg 2 ja lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o soodustuskelmuse esimese alternatiivi toimepanemises ehk pettuse teel soodustuse saamises.
  2. Kohus asub seisukohale, et süüdistusaktiga ei ole võimalik tõendada süüdistusaktis loetletud asjaolusid. Süüdistusakti märgitakse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 154 lg 2 p 1 kohaselt kuriteo asjaolud ja p 4 kohaselt tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega on süüdistusakt prokuratuuri käsitlus asjaoludest ehk hüpotees, mis on analoogne hageja käsitlusega asjaoludest hagimenetluses. Asjaolu, et süüdistusaktis on loetletud faktilised asjaolud, ei tähenda, et need on ka sama süüdistusaktiga tõendatud. Seda, kas süüdistusaktis märgitu on tõendatud, hindab kohus kriminaalmenetluse raames. Kohus küsis kostjalt 21.11.2023 eelistungil kahtlustuse kontekstis (kuid seisukohad on ülekantavad süüdistusaktile), kas kahtlustus oli tõendina esitatud muu hulgas tõendamaks seda, et avaldatud faktiväited on tõesed (ajamärge 01:29:44, dtl 771) ja kostja kinnitab, et kahtlustus ei tõenda ühegi fakti olemasolu, peale selle, et kahtlustus on esitatud (ajamärge 01:29:54, dtl 771). Seega ei tõenda süüdistusakt seda, et faktiväide „Y.Y pani toetusraha oma tasku“ vastaks tõele. Sel põhjusel ei ole asjakohased ka kostjate viited sellele, et 11

(21)2-23-9525 süüdistusaktis on korduvalt viidatud raharingidele ega konkreetsed kohad süüdistusaktis, millised on kostja poolt 31.01.2024 seisukoha punktis 2.34.5 esile toodud. Süüdistusaktis toodud kirjeldused olemuslikult ei saa tõendada, et vastavad faktilised asjaolud leidsid aset ja seega ka artiklis avaldatud samasisulise faktiväite tõelevastavust, mistõttu kohus sisuliselt kostja käsitlusi süüdistusakti sisu ja väidete osas ei hinda.
  1. Kostja tõendab väite tõelevastavust ka Y.Y 02.04.2018 e-kirjaga X.Xle (Almic OÜ) (dtl 806), millises hageja kirjutab „Meie ja EAS rahastus vaatame eraldi tegelikkusega. Samas suure arve teeme iga kuu ikka, lihtsalt Sinu osa jääb Sulle ja muu tuleb ringiga tagasi.“. Nimetatud e-kiri ei tõenda, et toetusraha oleks jõudnud ringiga Y.Y isiklikku kasutusse, mistõttu ei tõenda e-kiri avaldatud väite tõelevastavust.
  2. Kostja osundab oma teesides ka 27.10.2023 menetlusdokumendi lisana 14 esitatud artikli lkle 2 (dtl 665). Vastava tõendi kohta kirjutab kostja oma menetlusdokumendis, et ajakirjanduses on kajastatud, et hageja on antud kohtu alla kriminaalasjas, kus teda süüdistatakse kelmuses ja teda ähvardab kuni viieaastane vanglakaristus. Nimetatu ei tõenda aga, et toetusraha oleks jõudnud Y.Y isiklikku kasutusse, mistõttu ei tõenda artikkel avaldatud väite tõelevastavust.
  3. Samuti tugineb kostja raamatupidaja C.C 18.05.2023 kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamise protokollile (dtl 800), täpsemalt protokolli lõigule, milles raamatupidaja andis ütlusi, et selleks, et saada maksekorraldused, tehti rahadega ringe, millesse olid kaasatud Maxstax, Canderos jt, et raharingid mõtles välja hageja ja andis nendeks ka sisendi. Samas lõigus kinnitab raamatupidaja, et temale ei jäänud muljet, et kedagi petetakse. Kohus ei tuvasta tõendist, et seal oleks käsitletud küsimust sellest, kas raha jõudis isiklikult hageja kasutusse, mistõttu ei tõenda raamatupidaja kriminaalmenetluses tunnistajana antud ütlused avaldatud väite tõelevastavust.
  4. Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et hageja pani toetusraha oma tasku. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud väidete tõelevastavust, tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite ja hagejal on õigus nõuda väite ümberlükkamist. Väite ümberlükkamise viisiga seonduvad küsimused lahendab kohus otsuse punktis
  5. Väide 4
  6. Kostja avaldas 18.02.2023 artiklis laused „Y.Y (vasakul) teatas viis aastat tagasi, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Tegu oli sulaselge blufiga.“ ja „Viis aastat tagasi murdis Y. [hageja] jõuliselt meediaveergudele, teatades, et peagi paneb ta Eesti ja Hiina vahel vuhisema süstikrongid ning meeletutes kogustes Hiina kaupa hakkab Eesti kaudu Euroopasse voolama. Vaid vähesed teadsid, et tegemist oli sulaselge blufiga ning selleks ajaks oli Y.u [hageja] logistikaäri omadega uppi lendamas.“.
  7. Samuti avaldas kostja 18.04.2023 artiklis lause „Y.Y ahvatles taas olematute Hiina süstikrongidega.“ ja „Mingeid süstikronge polnud [...].“.
  8. Eeltoodus tulenevalt on hageja seisukohal, et 18.02.2023 ja 18.04.2023 artiklis avaldas kostja hageja kohta ebaõige faktiväite, et süstikrongide projekt oli Y.Y bluff. Hageja nõuab väite ümberlükkamist. 12
(21)2-23-9525
  1. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole faktiväite, vaid väärtushinnaga. Sõnal „bluff“ ei ole üheselt määratletud tähendust ja sõna on hinnanguline. Kohus asus eelistungil ja jääb otsuses seisukohal, et tegemist ei ole faktiväitega. Kohus nõustub kostjaga, et bluffima on kujundlik ja hinnanguline sõnakasutus, mis ei ole jah-ei skaalal hinnatav ja sellel põhjusel ei ole väidet võimalik ka ümber lükata.
  2. Väide sisaldab väärtushinnangut ja seda saab hinnata eraldi hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude kontekstis (sellest kohtuotsuse p-s 86 jj).
  3. Seega, kuivõrd kostja ei ole avaldanud faktiväidet, et süstikrongide projekt oli Y.Y bluff, jätab kohus hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Väide 5
  4. Kostja avaldas 06.06.2023 artiklis järgmised laused „Raha hakkas liikuma nagu kord ja kohus Archimedeselt Eurorale ja sealt edasi STACCi arvele. Kuna summad olid suured, koostas Eurora eraldi tabeli, kust on näha igakuised rahaliigutamised märksõnadega «välja» ja «sisse». Tabeli järgi maksis Eurora esmalt STACCile, kes jättis endale väikese osa toetusrahast, ning ülejäänud raha tasus Almicule. Seejuures Almicule laekunud 848 000 eurot oli Eurora maksetabelis tähistatud märksõnaga «sisse».“.
  5. Hageja on seisukohal, et kostja avaldas seeläbi väite, et „Archimedeselt saadud toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.“. Hageja peab väidet ebaõigeks ja nõuab selle ümberlükkamist.
  6. Hageja selgitab, et projekti kogumaksumuseks oli 1 995 000 eurot, millest toetusraha moodustas 1 301 574,69 eurot ning Eurora omafinantseering 693 425,31 eurot. STACC OÜle tasuti 1 257 600 eurot ning TalTechile 660 000 eurot. Seega ei vasta tõele väide, et raha liikus Eurorast STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Samuti ei vasta tõele väide, et projektiraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.
  7. Kostja vaidleb vastu ja märgib, et kõnealune väide ei käi hageja kohta ning hagejal ei saa

§ 3alusel olla selle osas kostja vastu nõudeid.

Hageja vaidlustatud väites on nimetatud Archimedest, STACC OÜ-d ja Almic OÜ-d, kuid puudub mistahes viide hagejale. Väitest ei tulene ka viidet sellele, mis oli kirjeldatud rahaliikumises hageja roll.

  1. Kohus kostjaga ei nõustu. Olgugi, et väidetes ei ole konkreetselt nimetatud hageja nime, on artikli kontekstis selgelt mõistetav, et artiklis läbivalt samastatakse hagejat ja Eurorat ning raha liikumine STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le toimus Eurora kaudu. Seega on kohus seisukohal, et väide on kaudselt avaldatud hageja kohta ja hagejal on õigus nõuda väite ümberlükkamist.
  2. Kostja lisab, et kostja ei avaldanud väidet sellises sõnastuses, nagu hageja palub väite ümber lükata. Kostja ei ole kunagi avaldanud, et toetusraha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. Ka kaudsete faktiväidete kontseptsioon ei luba hagejal väiteid välja mõelda. Tegelikult avaldati, et raha liikus “nagu kord ja kohus” Archimedeselt Eurorale ning artiklis kirjeldatud tabel kajastab, et Euroralt liikus raha esmalt STACC-le ning STACC tasus Almicu-le. 13

(21)2-23-9525
  1. Kostja selgitab, et artiklis on seejuures eraldi välja toodud nii projekti kogumaksumus (2 miljonit eurot, mis koosnes 1,3 miljonist eurost toetusrahast, millele lisandus 0,7 miljonit eurot omafinantseering), Almicule liikunud raha (0,848 miljonit eurot) kui ka see, et STACC-le jäi väike osa talle Euroralt laekunud toetusrahast. Eelnevast on selge, et artiklis ei väideta, et Archimedese toetusraha liikus vaid STACC-le ja Almic OÜ-le.
  2. Kohus nõustub kostjaga, et artiklis ei ole avaldatud ega tulene artiklist ka kaudselt, et raha liikus läbi Eurora vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le. 27.03.2024 kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et artikli mõte on jätta selline mulje, et hageja keerutab kogu raha enda taskusse ja et ta on ebaaus ja halb inimene. Hageja asus seisukohale, et kui artiklis oleks olnud kirjas, et mõistliku osa sellest rahast sai osutatud teenuste eest ka TalTech, siis oleks hageja näinud natuke ausam välja (ajamärge 01:44:34, dtl 956). Ka nimetatud käsitlusest ei tule kohtu hinnangul, et kostja oleks avaldanud, et raha liikus vaid STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le.
  3. Kohus saab lähtuda kostja poolt tegelikkuses avaldatust, mitte hageja subjektiivsest tõlgendusest. Seega saab kohus hinnata, kas väide, et Archimedeselt saadud toetus liikus Eurorale ning sealt edasi STACC OÜ-le ja Almic OÜ-le, on tõene. Väide on neutraalne ja tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 lasus väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal.
  4. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et väide oleks negatiivne. Raha liikumiste ahel on olemuselt neutraalne asjaolu, mis saab olla kas tõene või väär. Sellest tulenevalt tõendamiskoormis ei pöördu.
  5. Hageja ei ole väite ebaõigsust tõendanud. Hageja on küll toonud välja, et Eurora maksis vaid TalTechi ja STACC OÜ esitatud arved ja on seejärel märkinud, et kostja on jätnud eksitavalt avaldamata, et oluline summa Archimedese antud projektitoetusest tasuti TalTechile. Sealjuures on oluline, et hageja ei eita, et osa rahast tasuti STACC OÜ-le, kes omakorda tasus Almic OÜ-le. Hageja etteheide nii kirjalikes seisukohtades (hagi p 38, dtl 10; 20.12.2023 dokumendi p 22, dtl 77) ja ka istungil suuliselt avaldatud kohaselt on eelkõige see, et artiklist ei tulene, et osa rahast maksti TalTechile. Nimetatu ei muuda kohtu hinnangul aga vaidlustatud faktiväidet, mille kohaselt Archimedeselt saadud toetusraha liikus läbi Eurora STACC OÜ-le ja seejärel Almic OÜ-le, ebaõigeks.
  6. Seega ei ole kohtu ette toodud tõendeid, et väide, mille kohaselt Archimedeselt saadud toetusraha liikus läbi Eurora STACC OÜ-le ja seejärel Almic OÜ-le oleks ebaõige. Lisaks puudub tegelikult vaidlus, et osa toetusrahast sellisel viisil ühingute vahel ka liikus. Järelikult ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõiget faktiväidet ja kohus jätab hageja nõude nimetatud väite ümberlükkamiseks rahuldamata, sest VÕS § 1047 lg 4 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Väite ümberlükkamise viis
  7. Kohus on tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta ühe ebaõige faktiväite („Y.Y pani toetusraha oma tasku“), mille osas kohus rahuldab hageja nõude ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 26; 19.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 14; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Seetõttu pole vaja andmete ümberlükkamise nõude lahendamisel kontrollida ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd. 14
(21)2-23-9525 Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14; 19.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11).
  1. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat avaldama väited veebilehel www.postimees.ee kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja paberlehes vähemalt kahel leheküljel ilma täienduste või muude kommentaarideta ning tähesuurusega, mis vastab 06.06.2023, 18.04.2023 ja 18.02.2023 artiklite pealkirjadest suurimale, et tagada andmete proportsionaalne ümberlükkamine.
  2. Hageja põhjendab kolme päeva pikkust avaldamist sellega, et artiklid ilmusid kolmel erineval päeval, mistõttu tuleb ka ümberlükkamine avaldada kolmel päeval järjest. Hageja selgitab, et kuivõrd ebaõigeid faktiväited sisaldavad artiklid olid kokku esitatud umbes 2,5 leheküljel, oleks proportsionaalne ebaõiged faktiväited paberlehes ümber lükata vähemalt kahel leheküljel fondiga, mis vastab 18.02.2023, 18.04.2023 ja 06.06.2023 artiklite pealkirjadest suurimale nii suuruse kui stiili poolest. Hageja on ühtlasi seisukohal, et väiteid kasutati artiklites, mis püüdsid hageja näo ja logodega lehekülgede ulatuses tähelepanu ja müüsid edukalt ajalehti, mistõttu kui ümberlükkamine ei toimu tähelepanu püüdval viisil, siis ümberlükkamine oma eesmärki ei teeni.
  3. Kostja vaidleb hageja taotletud väidete ümberlükkamise viisile vastu, sest ümberlükatava teksti maht ei ole mistahes viisil võrreldav artiklite mahuga, mistõttu ei oleks artiklitega samaväärse leheruumi eraldamine ümberlükkamise teatele käsitletav ümberlükkamisena samal viisil ja vormis. Samuti ei tohi kostja hinnangul ümberlükkamisest saada meedia väljaande karistamise viis.
  4. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue avaldada ümberlükkamise avaldus veebilehel kestusega vähemalt kolm tööpäeva ja paberlehes vähemalt kahel leheküljel ja tähesuurusega, mis vastab artiklite pealkirjadest suurimale, on põhjendamatu ega vasta ümberlükkamise eesmärgile.
  5. Põhjendamatu on hageja viide VÕS § 134 lg-le 5, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Säte kohaldub mittevaralise kahju hüvitamisele, mittevaraline kahju hõlmab kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete ümberlükkamine ei ole mittevaralise kahju hüvitis.
  6. Kohus kohustab kostjat avaldama järgmine teade: „AS Postimees Grupp avaldas 06.06.2023 ajalehe Postimees artiklis „Skandaalne ärimees tõi uurimise ka miljoniidu Eurora Solutionsi kohale“ Y.Y kohta ebaõige faktiväite, et Y.Y pani toetusraha oma tasku. Eeltoodu faktiväide on vale ja AS Postimees Grupp lükkab selle ümber.“.
  7. Ümberlükkamise teade tuleb avaldada veebilehel www.postimees.ee kestusega vähemalt ühe tööpäeva ja peberlehes ühel korral ilma täienduste ja muude kommentaarideta sellisel pindalal, milline on teate avaldamiseks vajalik, ja tähesuuruses, mis ei ole väiksem kui teiste samal leheküljel olevate artiklite tekstiosade tähesuurus. 15
(21)2-23-9525 (II)
  1. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel põhjusel, et kostja on avaldanud hageja kohta järgmiseid väärtushinnanguid: 86.
  2. „Skandaalne ärimees“ artikli pealkirjas; 86.
  3. „Targu jättis ärimees [...] mainimata [...]“; 86.
  4. „Eurotoetuste kättesaamiseks on [hageja] kasutanud kavalaid skeeme [...]“; 86.
  5. „tüssamise kahtlustega“; 86.
  6. „kokkumängu harjutatud“; 86.
  7. „kahtlasse skeemi“; 86.
  8. „võimalikku valemängu“; 86.
  9. „Süstikrongide projekt oli Y.Y bluff“; 86.
  10. „tegelikult Y. [hageja] trikitas“; 86.
  11. „ilusa muinasjutuga EAS-lt raha välja pumbati“; 86.
  12. „hakkaski vilgas arvemäng, mida eksperdid nimetavad ka raharingiks“; 86.
  13. „Vassimise järele lehkavat äritüli lahendavad kohtud“ ning 86.
  14. „Y. oli oma äriväljavaateid pehmelt öeldes ilustanud. Mingeid süstikronge polnud [...].“.
  15. Kohus nõustub hagejaga, et viidatud väited on väärtushinnangud ja käivad hageja kohta, mistõttu saab ka hinnata, kas viidatud väärtushinnangud on ebakohased ja hageja õigusi riivavad.
  16. Kohus asub seisukohale, et ühelgi viidatud väärtushinnangul ei ole eraldiseisvalt hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, hinnangud ei ole ka ebasündsad ega vulgaarsed. Siiski nõustub kohus hagejaga selles, et artiklite seeria hageja kohta on süstemaatiline ja põhjalik ja keelekasutus artiklites keskmisest kujundlikum, st tegemist ei ole neutraalse pressiteate stiilis uudise avaldamisega. Kostja ise on keelukasutust nimetanud julgeks (27.04.2024 istung, ajamärge 02:19:28, dtl 996).
  17. Arvestades väärtushinnangute hulka ja artikli keelekasutust, võib neid kogumis siiski pidada piiripealselt ebakohasteks. Tegemist on julgema sõnakasutusega kaasneva riski realiseerumisega. Seetõttu peab kohus vajalikuks hinnata, kas viidatud väärtushinnangute avaldamine on VÕS § 1046 lg 1 ja 2 kohaselt õigusvastane.
  18. VÕS § 1046 lg-st 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
  19. Artiklid kajastavad läbivalt avaliku toetusraha, mis ulatus sadadesse tuhandetesse eurodesse, kasutamist ja kriminaalmenetluse tasemel kahtlustusi, et raha kasutamisel on aset leidnud õigusrikkumisi. Vaieldamatult on tegemist teemaga, mille vastu on 16
(21)2-23-9525 avalikkusel kõrgendatud huvi ja vastavalt ajakirjandusel põhjendatud õigus teemat käsitleda.
  1. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et artiklites väärtushinnangute avaldamine ei olnud mõeldud viha õhutamiseks hageja vastu, vaid artiklid olid suunatud avaliku raha kasutamise kajastamisele. Ka hageja ei ole tuginenud sellele, et artiklites avaldatu eesmärk oleks olnud hageja vastu viha õhutamine, vaid artiklid on hageja hinnangul olnud suunatud hageja maine hävitamisele ettevõtjana (hagi p 53, dtl 12) ja selle mulje jätmisele, et hageja on ebaaus pettur, kes ei peaks olema usaldusväärne juht ega ettevõtlusega tegelema (hagi p 57, dtl 13).
  2. Kohus märgib täiendavalt, et hagejat saab avaldatud artiklite teemaderingi kontekstis pidada avaliku elu tegelaseks, mida tuleb samuti VÕS § 1046 kohaldamisel arvestada (nagu on selgitanud ka Riigikohus korduvates lahendites, sh 23.03.2023 lahendis 2-215449, p 14).
  3. Kohus nõustub kostjaga, et artiklite eesmärgiks saab lugeda tähelepanu juhtimist võimalikule õigusrikkumisele, mis oli menetluses Euroopa Liidu tasemel.
  4. Kõiki asjaolusid arvestades asub kohus VÕS § 1046 lg 2 järgselt poolte erinevate huvide ja hüvede kaalumisel järeldusele, et kostja poolt piiripealselt ebakohaste, mitte ebasündsate ega vulgaarsete väärtushinnangute avaldamine hageja kohta olukorras, kus kostja kajastas avaliku toetusraha kasutamisega seonduvat kriminaalmenetlust ja kahtlustusi raha väärkasutuse kohta, ei ole õigusvastane.
  5. Arvestades hageja positsiooni ja vastavas küsimuses avaliku elu tegelaseks olemist, on tegemist väärtushinnangutega, milliste avaldamise talumist saab ja tuleb hagejalt eeldada. Ükski avaldatud väärtushinnang ei ole hageja suhtes põhjendamatult raske ega üleelamisi ja stressi põhjustav.
  6. Seega kuivõrd kohus tuvastab, et väärtushinnangute avaldamine hageja kohta ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt õigusvastane, ei hinda kohus kostja süü küsimust.
  7. Samadel kaalutlustel ja põhjendustel asub kohus seisukohale, et õigusvastane ei ole ka ebaõige faktiväite „Y.Y pani toetusraha oma tasku“ avaldamine, mistõttu ei hinda kohus ka selle avaldamise osas kostja süü küsimust.
  8. Kuivõrd kohus asub seisukohale, et kostja tegevus väärtushinnangute ja ühe ebaõige faktiväite avaldamisel ei ole õigusvastane, ei ole täidetud VÕS § 134, § 1043 ja § 1045 mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused, millest tulenevalt jätab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel rahuldamata.
  9. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka viivise nõude. (III) Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 101.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 17

(21)2-23-9525
  1. Kohus on valdavas osas jätnud hagi rahuldamata, st viiest väitest nelja ümberlükkamise nõudes kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus rahuldab hagi ühe faktiväite ümberlükkamise nõudes, jättes sealjuures hageja taotletud ümberlükkamise viisi kohaldamata.
  2. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud 10% kostja ja 90% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud 104.

§ 138lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv.

Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 665 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele. 105. Hageja menetluskulude nimekirjas toodud pangatasu 0,10 eurot ja taksokulu 16,90 eurot ei ole käesoleva menetlusega seostatud ning kohus ei pea kulu põhjendatuks. 106.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja 27.03.2024 (täpsustatud 03.05.2024) menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 45 967,31 euro ulatuses (koos käibemaksuga), mis hõlmab 179,8 tundi tööd (vandeadvokaat Ginter 21,3 tundi keskmise tunnihinnaga 345 eurot ilma käibemaksuta, vandeadvokaat Gritsenko 71,9 tundi keskmise tunnihinnaga 230 eurot ilma käibemaksuta, vandeadvokaat Estorn 23,3 tundi keskmise tunnihinnaga 205 eurot ilma käibemaksuta ja juristi poolt 63,3 tundi keskmise tunnihinnaga 154,24 eurot ilma käibemaksuta). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning on palunud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
  2. Kostjal on vastuväide hageja esindaja näidatud tunnihinna suurusele, mis on 230 või 345 eurot tunnist. Riigikohtu praktikas ei ole kõrgemat kui 200 euro suurust tunnihinda põhjendatuks. Kostjal on vastuväide ka õigusteenuse mahule 93,4 tunni ulatuses ja kostja palub mitte välja mõista esindajakulusid suuremaks ulatuses kui 85,5 tundi ning mitte suurema tunnihinnaga kui 200 eurot.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja vandeadvokaatidest esindajate tunnitasud on 205 eurot ületavas osas põhjendamatud ning vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Kohus peab kõikide vandeadvokaatidest esindajate puhul põhjendatuks ja turuolukorraga kooskõlas olevaks tunnihinda 205 eurot, millele lisandub käibemaks. Puutuvalt juristi kaasamisse menetlustesse on Riigikohus selgitanud, et nimetatu on põhjendatud menetluskulude kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleval juhul ei nähtu, et juristi kasutamine oleks toonud kaasa mistahes kokkuhoidu.
  4. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades oluliselt ülepaisutatud. 110.
  5. Hagiavalduse koostamisele (koos artiklite ja tõendite analüüsiga) on juristil ja kahel vandeadvokaadil kulunud ajavahemikus 20.04.2023 kuni 04.07.2023 kokku 63,6 tundi, kusjuures 32,9 tundi moodustab juristi töö. 18

(21)2-23-9525 110.
  1. Arvestades hagiavalduse mahtu (16 lehekülge koos vormistuse ja lisade nimekirjaga) ning asjaolu, et hagiavaldus ei ole õiguslikult keskmisest ebaõigete avaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudest keerukam ega sisalda uudset õiguslikku käsitlust või analüüsi, ei peegeldu hagiavaldusest ega sellele lisatud tõendite hulgast 63,6 tundi tööd kogumaksumusega 15 990 eurot (koos käibemaksuga). Koos eelneva tõendite analüüsiga ja kliendiga vajaliku suhtlusega võib hagi koostamist pidada põhjendatuks maksimaalselt 20 tunni ulatuses ehk 4920 euro ulatuses (20 * 205 * 1,2). Seega vähendab kohus menetluskulu 11 070 euro (15 990- 4920) võrra. 110.
  2. Hagejale on jurist ja kaks vandeadvokaati osutanud kokku õigusteenust 2,9 tunni ulatuses kogumaksumusega 646,20 eurot (koos käibemaksuga) 31.07.2023 menetluskulude nimekirja koostamisel. Põhjendatuks saab lugeda kuni 30 minutit ehk 123 eurot (0,5 * 205 * 1,2), mistõttu vähendab kohus menetluskulu 523,20 euro (646,20 123) võrra. 110.
  3. Menetlusega hiljem ühinenud vandeadvokaat Gritsenko on perioodil 14.09.2023 kuni 19.09.2023 kulutanud kokku 13,1 tundi ehk 3615,60 euro (koos käibemaksuga) väärtuses tööd asja materjalide analüüsile. Esindaja vahetamisega seotud kulu ei ole

§ 175tähenduses põhjendatud ega vajalik ega kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele.

Seega vähendab kohus menetluskulu 3615,60 euro võrra. 110.

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on seoses kostja menetluskulude katteks tagatise andmise taotlusega perioodil 30.10.2023 kuni 06.11.2023 hagejale osutatud kokku õigusabi 9,1 tunni ulatuses (sellest 2,5 tundi juristi tööd) kogumaksumusega 2226,60 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades kostja taotlust ja hageja vastust, saab põhjendatuks pidada kuni 5 tundi tunnihinnaga 205 eurot ehk 1230 (5 * 205 * 1,2) eurot ja kohus vähendab menetluskulu 996,60 (2226,60 – 1230) euro võrra. 110.
  2. Seoses 21.11.2023 kohtuistungiga on hagejale osutatud õigusteenust kokku järgmiselt ettevalmistus kohtuistungiks 5,1 tunni ulatuses 1407,60 eurot (koos käibemaksuga), juristi poolt 4 tunni jooksul menetluskulude nimekirja koostamine 648 eurot (koos käibemaksuga), juristi ja kahe vandeadvokaadi osalemine kohtuistungil 5,6 tundi kogumaksumusega 1591,20 eurot (koos käibemaksuga), minek ja tulek kohtuistungile 0,7 tundi 96,6 eurot (koos käibemaksuga) ehk kokku 3743,40 eurot (koos käibemaksuga). Põhjendatuks saab pidada kokku kuni 4 tunni ulatuses ettevalmistust ja kahe vandeadvokaadi osalemist istungil 2*1,9 tundi tunnihinnaga 205 eurot ehk 1918,80 eurot (7,8 * 205 * 1,2). Seega vähendab kohus menetluskulu 1824,60 euro (3743,401918,80) ulatuses. 110.
  3. Ülejäänud osas peab kohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulu põhjendatuks. Kohus vähendab kulu õigusabile 18 030 euro võrra ning põhjendatud kulutused õigusabile on seega 27 937,31 (45 967,31 – 18 030) eurot.
  4. Hageja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 28 602,31 eurot (665 + 27 937,31) eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele 10% ehk 2860,23 euro ulatuses. Hageja menetluskulud 25 742,08 euro ulatuses jäävad hageja enda kanda. Kostja menetluskulud 19

(21)2-23-9525 112.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Kostja 27.03.2024 nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 94 tunni ja 3 minuti ulatuses tunnitasuga valdavalt 150-160 eurot (lisandub käibemaks) kokku summas 14 320 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja käibemaksu hüvitamist ei taotle.
  2. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
  3. Kohus peab kostja lepinguliste esindajate tunnihinda 150-160 eurot, millele lisandub käibemaks, turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks.
  4. Kostjale osutatud õigusteenuse maht on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi ja menetluskulu.
  5. Kostja on kokku kandnud põhjendatud menetluskulu summas 14 320 eurot, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele 90% ulatuses ehk 12 888 euro ulatuses. 1432 euro ulatuses jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. Tasaarvestus 118.

§ 445

lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

  1. Kohus määrab kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude suuruseks 2860,23 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
  2. Kohus määrab hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 12 888 eurot ja mõistab need hagejalt kostja kasuks välja.
  3. Kohus tasaarvestab kostja ja hageja nõuded

§ 445lg 1 ja VÕS § 197 alusel kattuvas ulatuses summas 2860,23 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 10 027,77 eurot menetluskulude hüvitist. 122. Kostja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 123.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 20

(21)2-23-9525 Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 06.05.2024 kohtuotsus. 21
(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.