Obsah (11)

§ 113§ 416§ 164§ 1132§ 402§ 1§ 404§ 403§ 4034§ 411§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kaja esitamine 2-24-108825 Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi F.S vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 19.09.2022 laenulepingu 2102243873, mille alusel anti kostjale laenu summas 2000 eurot. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 lepiti kokku intressimääras 43,24% aastas, krediidi kulukuse määras 48,49% aastas ning krediidi kogukuluga tarbijale 3304,50 eurot
3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
4. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.
6. Lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 1101,93 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 448,99 eurot, maksegraafikujärgse intressi katteks 652,51 eurot, viivise katteks 0,43 eurot.
7. Tulenevalt osamaksete tasumisega viivitusse jäämisest, edastati kostjale 27.09.2023, 27.10.2023 ja 20.11.2023 võlateatised tekkinud võlgnevuse osas. 2 2-24-108825
8. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 20.09.2023, 20.10.2023 ja 20.11.2023 osamakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 20.11.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX lepingu ülesütlemise teatise. Antud teatisega andis krediidiandaja kostjale võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 04.12.2023 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas

§ 416üles 05.12.2023 seisuga.

8. Krediidiandaja loovutas tulenevalt

§ 164

tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 06.12.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise nõude loovutamise kohta.

1. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 1551,01 eurot (laenusumma 2000,00 eurot - lepingu põhiosa katteks järjestikuste so. kuni 20.08.2023 maksegraafikujärgsete põhiosamaksete katteks tagasimaksed kokku summas 448,99 eurot.
2. Hageja palus mõista kostjalt välja tasumata intressi perioodi 01.08.2023-04.12.2023 eest kokku summas 186,62 eurot. Vastavalt üldtingimuste punktile 10.2.2 ja 10.2.3 arvestatakse Laenusaaja kasutuses olevalt Laenu jäägilt intressi igapäevaselt võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ja aasta pikkuse 360 päeva ning lepingu personaalsete tingimuste põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga 43,24% aastas.
3. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 149,58 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni põhivõlgnevuselt 24% aastas, päevamääraga 0,067%.
4. Hageja palus mõista kostjalt välja vastavalt

§ 113

2 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi kliendikeskkonna e-posti aadressile XXX 21.09.2023, 24.10.2023, 20.11.2023 ning tasumata tasulised võlateatised 27.09.2023 (5,00 eurot), 27.10.2023 (5,00 eurot), 20.11.2023 (5,00 eurot). 13. Hageja palus mõista kostjalt

§ 1132lg 2 p 3 alusel välja võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii eposti aadressile XXX, kui ka posti teel aadressile xxx, XXX järgnevad tasulised nõudekirjad: 08.01.2024 (25,00 eurot), 17.01.2024 (lisa 5), 01.02.2024 (5,00 eurot). 3 2-24-108825

1. Hageja nõuab alternatiivselt võlgnevuse 898,07 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ning sissenõutavaks muutunud viivise 44,78 euro väljamõistmist juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt on uue nõude ümberarvestuse kohaselt osamakseid tasutud täielikult kuni 20.08.2023 osamakseni, see on kokku summas 1101,50 eurot ja osaliselt 20.09.2023 osamakse katteks summas 0,43 eurot, mistõttu on kostja jäänud osaliselt võlgnevusse alates 20.09.2023 osamakse tasumisega ning täielikult 20.10.2023 ja 20.11.2023 osamaksete tasumisega. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 20.11.2023 ning leping on krediidiandaja poolt üles öeldud 05.12.2023 seisuga Arvestades, et lepingu alusel oli kostjale väljamakstavaks laenusummaks 2000,00 eurot ning lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 1101,93 eurot, kujuneks hageja põhinõudeks 898,07 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Muuks tasuks ei loeta ka viivist. Kohtu seisukoht
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 28.07.
3. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
4. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused 17.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lepingu, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. 18. Kohtu hinnangul vastab leping nr 2102243873 tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 4 2-24-108825 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

4 lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 19. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et BB Finance OÜ ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis BB Finance OÜ kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul BB Finance OÜ kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et BB Finance OÜ oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 20.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale 5 2-24-108825 sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

§ 4034lg 6.

21. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

1. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja võlgnevuse 898,07 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 44,78 eurot, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude. Hageja ütles lepingu üles 05.12.2023 seisuga. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. Hageja väidete kohaselt sai kostja krediiti 2000 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus 1101,93 eurot. Seega võlgnevuse suurus on 898,07 eurot. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Viivise nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Hageja võib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda viivist vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 898,07 alates 05.12.2023 kuni hagi esitamiseni, st 29.04.2024. Alates 01.07.2023 kuni 29.04.2024 oli

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 12% ja 12,50%.

Viivise suurus on 44,78 eurot. 6 2-24-108825 Sissenõudmiskulu on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (

§ 1132lg 1 ja lg 2 p 2) täidetud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 315 eurot ning vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7