KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 01.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11512 Tsiviilasi P.V hagi V.D vastu abi

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda ja neid polnud vaja rahaliselt kindlaks määrata.

4.

1. PKS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi saab kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 4.
2. Poolte seletustest nähtub, et nende abielusuhted on lõppenud ja hageja ei soovi neid taastada. Kui poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja on kohtuistungil avaldanud, et tal on uus elukaaslane ja ta ei soovi kostjaga abielusuhet taastada, ei ole PKS § 37 lg 3 ja

§ 357lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi rahuldada ja poolte abielu lahutada. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS 5. Kostja esitas 18.10.2024 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada. Kostja taotleb, et kohus jätaks poolte abielu lahutamata kuni pooled ei ole sõlminud kaebuses kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt mõlema poole õigusi kaitsvat kirjalikku kokkulepet. Ühtlasi taotles kostja menetlusabi, palus anda pooltele aega kuus kuud mõistliku kokkuleppe sõlmimiseks (kohtu määratud riikliku õigusabi toel) ja panna menetluskulud hageja kanda. 2

§ 637

lg 1 p 6 järgi on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kui kaebus on õiguslikult perspektiivitu. See tingimus on käesoleval juhul täidetud. 7.

1. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab, et see tuleks jätta rahuldamata, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonimenetluses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. Seega peab kohus kaebuse menetlusse võtmisel selle aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebus rahuldada. Olukorras, kus apellatsioonkaebus ei sisalda faktilisi asjaolusid, sh ei vaidlustata asjaolude tuvastamist maakohtus, tuleb ringkonnakohtul lähtuda kaebuse perspektiivi hindamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 esimene lõik). 7.
2. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamist ei ole kaebusega vaidlustatud. Ainus sisuline etteheide maakohtule seisneb selles, et kostja seisukohti pole käsitletud piisava põhjalikkusega. Nimetatud kriitika pole aga põhjendatud, sest maakohus tuvastas asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: poolte koosolu ja sellega seoses ka abielusuhete lõppemise. Maakohus lähtus õigesti mõlema poole kattuvatest avaldustest nii hageja väljakolimise kui ka uue elukaaslase kohta. Kaebus ei sisalda menetluslikke etteheiteid maakohtule, et mõni neist vaidluse lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest oleks tuvastatud valesti. Järelikult tuleb ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest. 7.3.

§ 637

lg 1 p-st 6 ei saa järeldada, et kui apellant ei tugine maakohtu rikkumistele õigusnormi kohaldamisel, saab lugeda kaebuse ainuüksi sellel alusel perspektiivituks. Kui apellant väidab kaebuses, et maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, peab ringkonnakohus mh ka sellele väitele vastama ja avaldama oma põhjendatud seisukoha (

§ 654lg 5).

Käesoleval juhul ei sisalda kaebus väiteid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. Siiski tuleb ringkonnakohtul

§ 637

lg 1 p 6 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks veenduda, et maakohus kohaldas materiaalõigust õigesti (RKTKm 10.01.2024, 2-22-10693, p 11 teine lõik). Käesoleval juhul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel. PKS § 67 lg 1 näeb kohtus abielu lahutamise ainsa faktilise eeldusena ette abielusuhete lõppemise, mille maakohus tuvastas õigesti ja mida pole kaebusega vaidlustatud. 7.4. Vastuseks kaebuse väidete kahele teemale märgib ringkonnakohus, et kostja etteheiteid hagejale ja tema esindajale ei pidanud maakohus praeguse vaidluse lahendamisel hindama, sest need ei mõjuta otsustust abielu lahutamise kohta. Samuti ei olnud maakohtul põhjust anda pooltele täiendavaid tähtaegu. Ka ringkonnakohtul puudub nii materiaal- kui menetlusõiguslik alus lükata asjas lahendi tegemine edasi pelgalt põhjusel, et kostja soovib pidada hagejaga läbirääkimisi laste ja varaga seotud teemadel. Nimelt ei mõjutaks läbirääkimised ega nende tulemus abielu lahutamise kohta tehtavat otsustust olukorras, kus hageja ei soovi enam 3

§ 181lg 1 p 2).

See tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud eelmise p 7 alapunktides märgitud kaalutlustel. Kostjale riigi arvel õigusteadmistega esindaja võimaldamine ei suuda väärata seda, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutamist. Nagu sedastatud eespool, puudub kohtul kirjeldatud olukorras kaalumisruum, kas lahutada abielu või mitte. Seetõttu pole vaja hinnata kostjale menetlusabi andmise muid eeldusi. 9. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muu hulgas ei anna hagejale tehtud etteheited alust panna abielu lahutamise menetluse kulusid hageja kanda. Maakohus jättis kulud õigesti

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kostja kaebus ei sisalda ka otseseid väiteid kulude ebaõige jaotamise kohta. 10. Apellant kannab menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle (

§ 639

lg 1 ja

§ 168lg 1).

Järelikult tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ega edasta seda hagejale vastamiseks. Nii ei teki hagejal apellatsioonimenetluses kulusid, mida tuleks hüvitada. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtule ei nähtu andmed kaebuselt riigilõivu tasumise kohta, mistõttu ei teki selle tagastamise küsimust. 11. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse

§ 638

lg 9 (kaebusest keeldumine) ja

§ 191lg 1 ls 1 (menetlusabi) alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4