Obsah (4)

§ 18§ 45§ 50§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Laura Otto Määruse tegemise aeg ja koht .10.2024, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-5624 Tsiviilasi J.L-i maksejõuetusavaldu

i § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Ka eduka menetluse korral oleks välistatud enamike rahaliste kohustuste lõppemine (63%, kokku 10367,87 eurot). Kuivõrd võlgnikul puudub mistahes vara, siis oleks võlgnik jätkuvalt püsivalt maksejõuetu ka pärast kohustustest vabastamist. Usaldusisiku hinnangul võib esineda alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks

i § 45 lg 3 p 5 alusel.

1. 21.08.2024 esitas võlgnik usaldusisiku aruande osas seisukoha. Võlgnik vaidleb usaldusisiku hinnangule vastu ja selgitab, et soovib oma elus uue lehekülje pöörata.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 18 lg 1 esimene lause sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt

§ 18

lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. 2-24-5624

1. Võlgnik on oma avalduses soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.
3. Järgnevalt analüüsib kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 9.

§ 45

lg 3 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Selline olukord esineb muuhulgas juhul, kui vabadusekaotuseni viinud tahtlik süütegu pandi toime ajal, mil kohustused olid juba tekkinud. On üldiselt teada, et kinnipidamisasutuses viibimine piirab üldjuhul oluliselt isiku võimalusi tulu teenimiseks ja seega ka oma kohustuste täitmiseks.

1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnik korduvalt mõistetud süüdi kuriteo toimepanemistes, viimati mõisteti võlgnik varguses süüdi Harju Maakohtu 10.01.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-
2. Varasemalt on võlgnikku kriminaalkorras karistatud neljal korral: Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega asjas nr 1-18-4087 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud; Harju Maakohtu 15.10.2020 otsusega asjas nr 1-20-7383 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud ja 10 päeva; Harju Maakohtu 13.01.2022 otsusega asjas nr 1-21-8107 karistati KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 – KarS § 25 lg 2 ja 4 järgi vangistusega 8 kuud; Harju Maakohtu 19.01.2023 otsusega asjas nr 1-22-7936 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tingimisega vangistusega 10 kuud, mis pöörati täitmisele 27.04.2023 määrusega. Käesoleval hetkel kannab võlgnik karistust Tallinna Vanglas vähemalt kuni 03.02.
4. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt oli suur osa võlgniku kohustustest muutunud sissenõutavaks enne seda, kui võlgnik eelnimetatud kuriteod toime pani (dtl 102-108). Kohus on seisukohal, et tahtlikult toime pandud kuritegudega takistas võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

§ 45lg 3 p 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

12. Lisaks leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata ka selle eesmärgituse tõttu. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (

§ 50lg 2), mis moodustab 18% võlgniku kohustustest.

Lisaks ei lõpe väärteo- ja kriminaalasjades tekkinud rahalised kohustused, mis moodustavad 45% võlgniku kohustustest, kuivõrd nende lõppemiseks on ette nähtud erikord. Seega oleks võlgnikku võimalik vabastada üksnes 37% ulatuses tema vastu suunatud nõuetest. Samas on kohus seisukohal, et pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku 37% ulatuses nõuetest vabastamiseks ei ole aga kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga, kuna see ei loo võlgnikule võimalust alustada uut majanduslikku elu ega oma võlgniku majandusliku olukorra parandamisel märkimisväärset tähtsust. 13.

§ 18

lg 3 kohaselt kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. 2-24-5624 14. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus rahuldada taotlust ainult pankroti väljakuulutamise osas. Avaldusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine 15.

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 54lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (

§ 54lg 9).

1. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 10,4 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 125 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 586 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.
2. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Lisaks on usaldusisik oma taotluses märkinud, et riigi vahenditest hüvitamata jäävast tasu osast usaldusisik loobub. Loobutud tasu osa kohus välja ei mõista. Kohus, tutvunud usaldusisiku esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel rahuldada. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
3. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 820 eurot ja selle riigi vahenditest hüvitamisele. Kohus määrab tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub tasule käibemaks 180,40 eurot (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 1 ). Kokku kuulub tasumisele 1000,40 eurot. 1 /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend Kohtunik