Obsah (8)

§ 444§ 174§ 162§ 477§ 144§ 139§ 4842§ 177

KOHTUOTSUS E E S T I VABAR I I G I N I M E L Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-141491 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Men

§-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna pooled ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (

§ 444lg 2).

1. Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et Elisa Eesti AS ja A. K. vahel sõlmiti lepingud. 19.09.2020 sõlmiti liitumisleping nr 9940736, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma A. K.-le telekommunikatsiooniteenust (numbrile XXX) ja A. K. kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele. Samal kuupäeval sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr 9940744, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Huawei P30 Lite, maksumusega 199,00 eurot. 3 Vaidlus on selles, kas osamaksetega vara müügi puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, nagu leiab kostja, või mugavusteenusega, nagu leiab hageja. Kohus, hinnates poolte väiteid ja asjaolusid ning esitatud tõendeid, on seisukohal, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel ei sõlmitud tarbijakrediidilepingut. Kostjaga sõlmiti osamaksetega vara müügileping VÕS § 208 lg 1, 4 tähenduses, mille kohaselt võimaldas Elisa Eesti AS kostjal soetada seadme tasudes selle maksumust 24 kuu jooksul summas 8,292 eurot kuus. Nimetatud lepingu sõlmimisele ei kohaldunud täiendavaid tasusid ega ka intressi. Seega ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lg 2 kohaselt krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 401 lg 2 tuleneb, et krediidilepinguga on tegemist juhul, kui maksetähtpäeva edasilükkamine toimub tasu eest. Hagiavaldusest ja esitatud lisast nr 1.1 nähtub, et hageja ei ole seadme maksumusele lisanud intressi ega muid tasusid (dtl 32-33). Seega hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud osamaksetega vara müügileping VÕS § 401 lg 1,2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, 4 tähenduses. Samuti ei pidanud Elisa Eesti AS järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuigi hageja kontrollis enne osamaksetega vara müügilepingu sõlmimist kostja võimet tasuda seadme eest osamaksetega. Selleks tegi Elisa Eesti AS päringu Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse, mille andmetel puudusid kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired. Seega ei ole Elisa Eesti AS rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et kostja vastusest järelduvalt on kostja ise olnud lepingut sõlmides pahatahtlik, võttes lepinguga endale kohustused, mida ta ei suutnudki täita (kostja vastuse järgi majanduslikud raskused juba pikemat aega).
3. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et 19.09.2020 sõlmitud Elisa liitumislepingust nr 9940736 ja 19.09.2020 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 9940744 tulenev põhivõlgnevus on 205,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 113,27 eurot. Seega tuleb nimetatud summad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 0,065% päevas arvestatuna tasumata põhinõudelt alates 28.12.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude summas 25 eurot hüvitamist (VÕS § 1131 lg 1). Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud 9.

§ 174

lg 1, 2 järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas lahendis.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 10. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Sealjuures ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega 4 nende hinnanguga asjaoludele ning kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 5, 7).

Asja läbivaatamise kuludeks on lepingulise esindaja kulu 420 eurot (

§ 144

p 1), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (

§ 144

p 7, § 4842) ning riigilõiv 140 eurot (

§ 139lg 1) (s.o riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja riigilõiv 75 eurot).

Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu ning tasutud seaduses ettenähtud suuruses (140 eurot). Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (

§ 4842alusel).

Lepingulise esindaja tasu ja kulusid kajastab kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, mille järgi on lepinguline esindaja osutanud õigusteenust kokku 3,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot, s.o dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1.5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. Kokku on 420 eurot. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja põhjendatud. Küll ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Arvestades, et tegemist on hagiga, mis on sarnastes tsiviilasjades sarnaste argumentide ja põhjendustega ning samalaadsete tõenditega ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, tuleb ajakulu hindamisel seda arvesse võtta. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses summas 240 eurot (koos käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

§ 174

lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

1. Kohus määrab hageja hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 400 eurot (140 riigilõiv + 20 esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluses + 240 õigusabikulud), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
2. Hageja taotlusel tuleb

§ 177

lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 5