Obsah (9)

§ 344§ 345§ 201§ 320§ 212§ 64§ 68§ 73§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4013 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Orvi K

) §-de 320 lg 1, 212 lg 1, 201 lg 1, 344 lg 1, 345 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

1. aprilli
2. a otsus Apellant Robert Ambartsumjani kaitsja Sven Sillar Prokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Deniss Medvedev Kaitsja Sven Sillar Süüdistatav Robert Ambartsumjan (isikukood 38512270294, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses kd IV, tlk 149) Kannatanud R.E Y AS, volitatud esindaja C.F Resolutsioon.
3. Jätta Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
4. aprilli
5. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-4013 muutmata.
6. Jätta Robert Ambartsumjani kaitsja apellatsioon rahuldamata.
7. Jätta apellatsioonimenetluse kulu Robert Ambartsumjani kanda. Edasikaebamise kord. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 Esitatud süüdistus.
8. Robert Ambartsumjanile esitati süüdistus selles, et ta: - kirjutas
9. augustil
10. a Leedu Vabariigis Šalčnikais sõiduauto Audi A8 ostumüügilepingule R.E allkirja; - koostas ja allkirjastas R.E nimel
11. augustil
12. a Tallinnas Transpordiametile (endine Maanteeamet) esitatava volituse selleks, et registreerida Leedu Vabariigist ostetud Audi A8 liiklusregistris ning määrata selle omanikuks R.E ja vastutavaks kasutajaks iseennast; - esitas
13. augustil
14. a Tallinnas Transpordiameti teenindusbüroos
15. augustil
16. a võltsitud volituse alusel kirjaliku taotluse koos võltsitud ostu-müügilepinguga Leedu Vabariigist ostetud Audi A8 registreerimiseks liiklusregistris; - omastas
17. detsembril
18. a R.E-le kuuluva ning enda valduses oleva sõiduauto Audi A8; - andis
19. detsembril
20. a tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et tema valduses olnud sõiduauto Audi A8 varastati; - esitas sõiduauto Audi A8 kindlustusandjale teadvalt vale kahjuteate ja andis täiendavaid selgitusi sõiduki väidetava varguse kohta selleks, et kindlustusandja maksaks soodustatud isikule ehk R.E-le välja kindlustushüvitise. Maakohtu otsus.
21. Harju Maakohus tunnistas Robert Ambartsumjani
22. aprilli
23. a otsusega süüdi ja karistas teda: -

§ 344

lg 1 järgi vangistusega 7 kuud; -

§ 345

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 7 kuud; -

§ 201

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud; -

§ 320

lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; -

§ 212lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja 7 kuud.

Maakohus suurendas

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõistis Robert Ambartsumjanile liitkaristuseks 4 aasta pikkuse vangistuse, arvestas sellest

§ 68

lg 1 alusel maha 2 päeva eelvangistust ning jättis kandmisele kuuluva vangistuse 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva

§ 73

lg-te 1 ja 3 järgi täielikult tingimisi kohaldamata, kui Robert Ambartsumjan ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Otsusega määrati kindlaks ka menetluskulud ning asitõendite suhtes rakendatavad meetmed. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 3. Kriminaalasjas on tõendatud, et Robert Ambartsumjan allkirjastas sõiduki Audi A8 ostumüügilepingu ning Transpordiametile esitatava volikirja R.E nimel. Süüdistatav kasutas Transpordiametis mõlemat dokumenti selleks, et sõiduk Eestis arvele võtta ning ennast sõiduki vastutavaks kasutajaks määrata. Asjaolu, et Robert Ambartsumjan võltsis ja kasutas võltsitud dokumente R.E teadmisel ja loal, ei välista tegude õigusvastasust. Juhul, kui Robert Ambartsumjan soovis sõiduki osta R.E esindajana, siis oleks tal pidanud olema tehinguks kannatanu volitus. Transpordiametile esitatavas volikirjas volitas süüdistatav R.E nimel iseennast. Järelikult on Robert Ambartsumjanile

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi esitatud süüdistus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

1. Kriminaalasjas on tõendatud, et Robert Ambartsumjan omastas R.E auto ehk korraldas kannatanule kuuluva sõiduauto Audi A8 n-ö varguse. Süüdistatava ütlused, et ta seda ei teinud, pole usaldusväärsed. Kohtule esitatud ja uuritud tõendite kohaselt oli sündmuste käik järgmine. 4.1 Vaidlust pole ja on tõendatud, et viimane isik, kes sõiduautot Audi A8 enne selle kadumist kasutas, oli Robert Ambartsumjan. Süüdistatav parkis
2. detsembril
3. a Audi A8 VVV korterelamu kõrval olevasse parklasse. Videosalvestiselt on näha, et sõiduki suunatuled ei 2 vilgu. See tekitab põhjendatud kahtluse, et süüdistatav ei lukustanud lahkudes autot ja jättis võtme salongi. Lühikese aja möödumisel pärast seda, kui Robert Ambartsumjan jättis Audi A8 parklasse, viis menetlusega tuvastamata isik auto parklast minema ning see toimetati Leedu Vabariigi registreerimisnumbreid kandva kaubiku ja treileriga Eesti Vabariigist minema. Hetkel, kui tundmatu isik Audi A8-sse istus, ei vilkunud mitte ükski auto tuledest. Järelikult ei kasutatud sõidukisse sisenemiseks võtit ja/või pulti ja auto ei olnud lukustatud. Seda, et sõiduki ohutuled peaksid pärast auto lukustamist korraks sisse-välja lülituma, kommenteeris Robert Ambartsumjan ka pärast videosalvestise vaatamist. Süüdistatav elas VVV ning kasutas lisaks Audi A8-le teist autot, Land Roverit, mida ta parkis maja hoovis. Sealt sisse-välja sõites (ja seda tegi Robert Ambartsumjan ajavahemikul
4. detsembrist –
5. detsembrini korduvalt) jääb maja kõrval olev parkla (sh sõiduki Audi A8 parkimiskoht) juhi vaatevälja. Järelikult süüdistatav valetas öeldes, et ta märkas Audi A8 kadumist alles
6. detsembril. Soov venitada kindlustusele sõiduki n-ö vargusest teatamisega oli tingitud kindlustuslepingu tingimusest, mille järgi võib kindlustusandja hüvitise välja maksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja ei anna üle kõiki sõiduauto võtmeid. Audi A8 elektroonilise võtme mälus talletunud andmete järgi kasutati ühte süüdistatava poolt kindlustusandjale tagastatud võtit
7. detsembril. Kaitsja väide, et mälus olevaid andmeid võidi manuaalselt muuta, ei ole tõendatud. Kaudselt kinnitab Robert Ambartsumjani seotust sõiduki n-ö vargusega ka Häirekeskusesse tehtud kõne salvestis, mille järgi pole Robert Ambartsumjan sõiduki kadumisest häiritud, ta naerab ning süüdistatava ainuke mure on see, kuidas saada kindlustuselt hüvitist. 4.2 Kuivõrd süüdistatav jättis Audi A8 võtme sõiduki ära viinud isikule ja/või isikutele ning auto viidi selle omaniku R.E tahte vastaselt Leedu Vabariiki, pani süüdistatav toime tema kasutuses olnud vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks pööramise ehk omastamise

§ 201lg 1 mõttes.

Teo pani süüdistatav toime kavatsetusega. 5. Süüdistatava ütlused selle kohta, et ta ei ole seotud sõiduauto Audi A8 n-ö vargusega, ei ole usaldusväärsed. Robert Ambartsumjani ütlused on usaldusväärsed osas, mis puudutavad sõiduki kindlustuslepingu sõlmimist ja kahjuteate esitamist. 5.1 Vaidlust pole ja on tõendatud, et süüdistatav sõlmis Y AS-ga sõiduauto Audi A8 kindlustamiseks kaskokindlustuse lepingu. Kindlustuspoliisi järgi oli soodustatud isikuks R.E . Robert Ambartsumjani ja R.E ütlustega on tõendatud, et süüdistatav kulutas auto ostuks ja remondiks rohkem raha kui R.E . Ka kindlustusmakseid tasus süüdistatav ning Robert Ambartsumjani ütluste kohaselt oleks R.E pidanud kindlustushüvitise saamise korral selle talle andma. Pärast auto n-ö vargust tegi süüdistatav kindlustusandjale kahjuteate, kuid kriminaalasjas on tõendatud, et mitte mingisugust vargust tegelikult ei toimunud, sest Robert Ambartsumjan omastas sõiduki. Järelikult esitas süüdistatav kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise eesmärgil tegelikkusele mittevastava versiooni selleks, et saada kindlustushüvitist. Lisaks on tõendatud, et Robert Ambartsumjanil oli teinegi eesmärk: saada kompensatsiooni rendiauto kasutamise eest. Seega pani Robert Ambartsumjan toime

§ 212lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6. Vaidlust pole ja on tõendatud, et Robert Ambartsumjan andis Audi A8 kadumise kohta politseile tunnistajana ütlusi. Süüdistatava väide, et ta andis menetlejale tõeseid ütlusi, pole tõendatud. Õige ei ole kaitsja seisukoht, et

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on hõlmatud kindlustuskelmusega.

Kuigi Robert Ambartsumjanil oli kindlustuslepingu järgi kohustus teavitada sõiduki kadumisest politseid, on valeütluste andmine iseseisev tegu. Pealegi kuulati Robert Ambartsumjan tunnistajana üle teises kriminaalasjas, mis puudutas sõiduki vargust. Käsilolevas kriminaalasjas heidetakse süüdistatavale ette Audi A8 omastamist. Robert Ambartsumjan pani

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, sest süüdistatav soovis valeütlustega kindlustada varem esitatud valeversiooni sõiduki kadumise kohta. 3 7. Robert Ambartsumjani karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Varem kriminaalkorras karistamata süüdistataval on vaatamata töötamisele rahalised raskused ning seega pole rahaline karistus mõeldav. Kergema karistusliigi kohaldamist pole paslik kaaluda ka sel põhjusel, et see ei täidaks karistuse eesmärke. Kuivõrd süüdistatav võltsis ja suunas käibesse kaks dokumenti, tuleb

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõlemal juhul mõista sanktsiooni keskmisest veidi rangem karistus.

§ 201

lg 1 ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude eest võib mõista sanktsiooni keskmäära jäävad karistused.

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tuleb silmas pidada, et süüdistatav seadis eesmärgiks saada hüvitist nii sõiduki kui ka asendusauto eest. Järelikult tuleb kindlustuskelmuse eest mõista samuti karistus, mis ulatub üle sanktsiooni keskmise määra. Arvestades kuritegude arvu ning seda, et osa neist pani Robert Ambartsumjan toime kavatsetult, tuleb talle

§ 64lg 1 alusel liitkaristust mõistes üksikkaristustest suurendada raskeimat.

Pärast süüdistatava eelvangistuse maha arvamist

§ 68

lg 1 järgi jääb tal kanda 3 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, mille võib jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg on nii pikk põhjusel, et süüdistatav pani toime viis kuritegu.

1. Maakohus tegi kohtumenetluse pooltele motiveeritud kohtuotsuse kättesaadavaks selle kuulutamise päeval,
2. aprillil
3. a. Süüdistatava kaitsja apellatsioon.
4. Robert Ambartsumjani kaitsja taotleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
5. aprilli
6. a otsuse täielikku tühistamist, süüdistatava õigeks mõistmist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Oma taotlusi põhjendab kaitsja kokkuvõtlikult nii.
7. Maakohus kohaldas Robert Ambartsumjani

§-de 344 ja 345 järgi süüdi mõistes valesti materiaalõigust. 10.1 Kohus tuvastas veatult, et Robert Ambartsumjan kirjutas R.E nimelt alla nii Audi A8 ostu-müügilepingule kui ka Transpordiametile esitatavale volikirjale. Mis puudutab Leedu Vabariigis allkirjastatud ostu-müügilepingut, siis siin oli maakohtul kooskõlas

§ 7

lg-ga 2 kohustus hinnata, kas Leedus toime pandud teo suhtes kohaldub Eesti karistusseadustik või mitte. Prokuratuur teo karistatavuse kohta tõendeid ei esitanud ning seega pole selles episoodis

§-i 344 võimalik kohaldada. Volikirja allkirjastamisel ei olnud süüdistatava tegu õigusvastane, sest ta tegutses R.E eelneval nõusolekul. R.E kiitis tehingu TsÜS §-de 128-130 mõttes heaks ning heakskiit välistab karistusõigusliku vastutuse. 11. Robert Ambartsumjani süüdi mõistmine

§ 201lg 1 järgi ei ole põhjendatud.

11.1 Esiteks kuulus Audi A8 süüdistatavale. Sellisele seisukohale jõudis ka maakohus (vt maakohtu otsuse lk 15). Endale kuuluva sõiduki omastamine ei ole võimalik. Teiseks ei ole selle kohta, et Robert Ambartsumjan on seotud Audi A8 Eesti Vabariigist minema toimetamisega, piisavalt tõendeid ning kohaldada tuleks KrMS §-s 7 lg 3 sätestatut. Süüdistusversiooni toetab ainult kaks tõendit: videosalvestis, mille kohaselt ei vilkunud sõiduautol ohutuled pärast Robert Ambartsumjani väljumist ja sõidukist eemaldumist ja auto varuvõtme mällu talletunud info selle kohta, et võti oli pärast auto Eestist minema toimetamist sõidukiga kontaktis. 11.2 Prokuratuur ei ole tõendanud väidet, et Audi A8-l vilguvad ohutuled siis, kui sõiduk lukustatakse. Nii prokurör kui ka maakohus tuginesid siin süüdistatava pillatud kommentaarile, et tuled peaksid vilkuma, kuid tõendiks on kooskõlas KrMS §-ga 63 süüdistatava ütlus, mitte pärast videosalvestise vaatamist öeldu. Audi A8 varuvõtme mällu salvestunud teabe osas esineb kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 mõttes. Uuritud tõendite põhjal pole võimalik tuvastada seda, mis kellaaeg oli sõiduki süsteemides hetkel, kui auto ära 4 viidi. Seda, et tagantjärele pole mitte kuidagi võimalik tuvastada, kas võtmel olnud kellaaeg vastas tegelikule kellaajale, kinnitas tunnistaja W. 12. Robert Ambartsumjani pole võimalik

§ 212lg 1 järgi süüdi tunnistada, sest sõiduki omastamine ei ole tõendatud.

Järelikult auto varastati, tegu on kindlustusjuhtumiga ning Robert Ambartsumjani süüdi mõistes kohaldas maakohus valesti materiaalõigust. 13. Süüdistatava süüdi mõistmine

§ 320lg 1 järgi ei ole põhjendatud, sest ta vastuta sõiduki omastamise eest.

Lisaks eeldab kindlustuskelmuse objektiivne teokoosseis kindlustusandja eksimusse viimist selles, et toimus kindlustusjuhtum. Viimaseid on erinevaid ning juhul, kui kindlustusjuhtum kaasneb mõne kuriteoga (nt vargus, rööv jpm), siis tuleb sündmuse toimumist tõendada kriminaalmenetluse alustamise teatisega. Järelikult pole kindlustuskelmus ilma politseile väärinfo andmiseta mõeldav. Kuivõrd Robert Ambartsumjanile heidetakse ette varguse kui kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomist, neeldub

§ 320

lg 1 formaalsetele tunnustele vastav tegu

§ 212koosseisus.

Menetluse edasine käik.

1. Teised apellatsioonimenetluse pooled pärast kaitsja apellatsiooni teatavaks tegemist KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul vastuväiteid ja/või kirjalikke seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohus võttis kaitsja apellatsiooni menetlusse ning määras selle läbi vaatamiseks kohtuistungi.
2. Kohtuistungil jäi kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Apellant esitas ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse kulude nimekirja ning taotles nende riigi kanda jätmist. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht.
3. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
4. aprilli
5. a otsus tuleb jätta muutmata. Kolleegium jätab maakohtu põhjendused kordamata ning lisab kooskõlas KrMS § 324 lg 3 p 1 mõned argumendid.
6. Maakohtus ei vaieldud Robert Ambartsumjanile

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses kajastatud faktiliste asjaolude paikapidavuse üle. Otsuses tuvastas maakohus, et prokuratuuri kajastatud sündmustik on õige ja põhineb tõenditel (vaata maakohtu otsuse lk 9 alt lugedes esimene ja lk 10 ülalt lugedes samuti esimene lõik). Apellatsioonis kohtu poolt kindlaks tehtud faktilisi asjaolusid ei vaidlustata. 17.1 Kaitsjal on õigus, et kooskõlas

§ 7

lg 1 kohaldatakse Eesti karistusseadust välisriigis toimepandud teole üksnes juhul, kui tegu on karistatav ka riigis, kus see toime pandi või kui seal ei kehti ükski karistusõigus. Toodu tõttu on asjakohane apellandi tähelepanek, et maakohtul jäi lahendamata küsimus Eesti karistusseaduse kehtivusest olukorras, kus Robert Ambartsumjanile heidetakse ette sõiduauto Audi A8 ostumüügilepingul oleva R.E allkirja võltsimist Leedu Vabariigis. Kehtiva kohtupraktika järgi peab kohtuotsuses vastusena § 306 lg 1 p-s 3 nimetatud küsimusele olema viidatud muuseas

§-st 7 tulenevate nõuete täidetusele (vt RKKKo 3-1-1-35-07 p 10). Kolleegiumil on võimalik maakohtu minetus kõrvaldada, sest käsiloleval juhul märkis prokurör ringkonnakohtu istungil, et prokuratuur esitas maakohtule kõik vajalikud tõendid identse karistusnormi kohta (vt kd III tlk-d 72-80, 81-83 ja 84-86). Järgnevalt kontrollibki ringkonnakohus, kas võltsimine on Leedu Vabariigis kuriteona karistatav. 17.2 Kolleegiumi hinnangul on

1. juunil
2. a koostatud Euroopa Uurimismäärusega tõendatud, et prokuratuur palus Leedu Vabariigi pädeval ametiasutuselt mh vastust selle kohta, kas Leedus on karistatav transpordivahendi ostu-müügilepingu võltsimine. Hinnang paluti anda Robert Ambartsumjani teokirjelduse põhjal (vt kd III tlk 69-70). Leedu Vabariigi 5 Vilniuse ringkonnaprokuratuur täitis prokuratuuri uurimismääruse
3. septembril
4. a (kd III tlk 81-83). Eesti prokuratuurile edastati väljavõte Leedu Vabariigi kriminaalseadustiku §dest 300 ja
5. Kolleegium nendib, et Eesti Vabariigi karistusseadustiku § 344 lg 1 järgi loetakse kuriteoks sellise dokumendi, pitsati või plangi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Leedu Vabariigi kriminaalseadustiku §-i 300 p 1 kohaselt on Leedus kuritegu võltsitud dokumendi valmistamine, õige dokumendi võltsimine ning vale- või teadvalt võltsitud dokumendi omamine, vedu, edastamine, kasutamine või realiseerimine. Kui norme võrrelda, siis on ilmne, et Eestis kehtiv karistusseadustik seab teo karistatavusele täiendava tingimuse: võltsitud dokument peab olema kohane õiguste omandamiseks või kohustustest vabanemiseks. Leedu kriminaalseadustik võltsitud dokumendile selliseid nõudeid ei esita. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et Robert Ambartsumjani tegu (sõiduauto ostu-müügilepingu võltsimine) on sarnaselt Eestiga karistatav ka Leedu Vabariigis. Vastupidiseid diskussioone oleks kolleegiumi arvates mõtet pidada üksnes siis, kui Leedus seataks erinevalt Eestist võltsitud dokumendile mingisugused täiendavad kriteeriumid. Eeltoodu tõttu jääb Robert Ambartsumjani süüdi mõistmine

§ 344

lg 1 järgi muutmata osas, mis puudutab sõiduauto Audi A8 ostu-müügilepingu võltsimist Leedu Vabariigis. 17.3 Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et Robert Ambartsumjani süüdi tunnistamine

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi pole põhjendatud õigusvastasust välistava asjaolu tõttu. Iseenesest vastab tõele, et valitseva arvamuse kohaselt loetakse kannatanu nõusolek karistusseadustikus sätestamata seadusüleseks õigustavaks asjaoluks juhul, kui kannatanu on teadlikult ja vabatahtlikult soostunud koosseisupärase õigushüve kahjustamisega (vt RKKKo 3-1-1-89-11 p 16.1). Kaitsjal on õigus selleski, et R.E , kelle allkirja Robert Ambartsumjan võltsis, kinnitas maakohtus toimunud ristküsitlusel, et ta teadis nii oma allkirja võltsimisest erinevatel Audi A8 soetamise ja registreerimisega seotud dokumentidel kui ka võltsitud dokumentide kasutamisest selleks, et auto Eestis arvele võtta (vt R.E ütlused kd I tlk 27 ja 31). Vaatamata kõigele on ringkonnakohtu hinnangul kannatanu nõusolek käsitletav õigusvastasust välistava asjaoluna ainult siis, kui kuriteoga hinnatakse mõnd kannatanu individuaalõigushüve.

§des 344 lg 1 ja 345 lg 1 kirjeldatud teod on suunatud kollektiivse õigushüve ehk avaliku usalduse vastu ning õiguskäibe usaldusväärsust kannatanu hallata ei või. Sama puudutab TsÜS §-des 128-130 sätestatut, kannatanu ei saa tagasiulatuvalt heaks kiita sellise õigushüve kahjustamist, mis olemuslikult talle ei kuulu. Kokkuvõtlikult jääb apellatsioon tagajärjetuks ja maakohtu otsus muutmata osas, mis puudutab Robert Ambasrtsumjani süüdi tunnistamist

§-de 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi.

1. Omastamisetteheide ei ole apellandi hinnangul põhjendatud ja tõendatud. Ka siin pole kolleegiumil põhjust kaitsjaga nõustuda. Mis puudutab kaitsja seisukohta, et maakohus tuvastas otsuse lk-l 15, et Audi A8 omanikuks oli süüdistatav, siis sellist asjaolu vaidlustatud lahendis selgesõnaliselt sedastatud pole. 18.1 Apellandi väide, et süüdistatav oli sõiduauto Audi A8 omanik, ei põhine tõenditel. Auto soetamise ja omandiõiguse kohta on asjas keskse tähendusega R.E ja Robert Ambartsumjani ütlused1, mis on ringkonnakohtu hinnangul ühetaolised. Kannatanu märkis, et ta on sõiduauto Audi A8 r/n XXXXXX registrijärgne omanik2 ja ta peab ennast tänaseni sõiduki omanikuks
2. Nad ostsid auto Robert Ambartsumjaniga kahasse, kuid temast pidi saama sõiduki omanik, sest ta soovis alustada oma äriga. Robert Ambartsumjan panustas oma raha tingimusel, et saab selle tagasi siis, kui auto kunagi maha müüakse
3. Seda, et lõpptulemuseks pidi auto olema R.E oma ja iseenesest pidas ta võimalikuks sõiduk kallimalt edasi müümist, kui kannatanu 1 kannatanu ütlused kd I tlk 22-32 ja süüdistatava ütlused kd IV tlk 15-40 vt siinkohal ka kd I tlk 71 liiklusregistri väljatrükk 3 kannatanu ütlused kd I tlk 26 4 kannatanu ütlused kd I tlk 25 ja 28, vaata siinkohal ka süüdistatava ütlused kd IV tlk 15 2 6 äriplaan ei õnnestu, väitis ka süüdistatav
4. Ütlused on kokkulangevad ka selle kohta, et kannatanu plaanitud sõiduki rendiäri ideest kaugemale ei jõudnud ning autot hakkas kasutama Robert Ambartsumjan, sest tema enda sõiduk Range Rover ei olnud pikemat aega töökorras
5. Ringkonnakohus nendib, et ei kannatanu ega süüdistatava ütlustest ei nähtu, et teatud ajahetkel sai süüdistatavast Audi A8 omanik, kuigi kannatanu lubas süüdistataval autot kasutada, sest endal tal selleks huvi ja vajadust ei olnud. Samuti käitus just kannatanu, mitte süüdistatav auto omanikuna olukorras, kus oli vaja otsustada Audi A8 müügihind
6. Arvestades, et poolte riimuvate ütluste järgi ei saanud Robert Ambartsumjanist ka auto kaasomanikku (süüdistatav andis R.E-le auto ostmiseks kõigest osa vajaminevast rahast, mille ta lootis saada tagasi pärast Audi A8 kasumlikku ostu-müügitehingut) oli Audi A8 r/n XXXXXX järelikult süüdistatava valduses olnud võõras vallasasi

§ 201lg 1 mõttes.

18.2 Apellandi seisukoht, mille kohaselt ei ole süüdistatav seotud R.E-le kuuluva sõiduauto Audi A8 n-ö vargusega, ei tugine samuti tõenditele. Ringkonnakohus märgib, et kannatanu ja süüdistatava riimuvaid ütlusi8 silmas pidades oli sündmuste käik enne

1. detsembrit
2. a järgmine. R.E soovis alustada sõiduauto rendiäriga ja vajas selleks autot. Ta pöördus Robert Ambartsumjani poole, kes oli varem välismaalt soodsa hinnaga autosid ostnud. Nad leidsid hea hinnaga auto Leedust ja leppisid kokku, et süüdistatav annab osa ostu-müügisummast tingimusel, et saab oma raha tagasi siis, kui sõiduk hiljem maha müüakse. Sealjuures lootis Robert Ambartsumjan, et hilisem ostu-müügitehing on kasumlik. Audi A8 osteti
3. augustil
4. a hinnaga 30 000 eurot, millest 17 000 eurot maksis kannatanu ja 13 000 eurot süüdistatav. Sõiduki omanikuks sai R.E ja vastutavaks kasutajaks Robert Ambartsumjan. Pärast sõiduki ostmist selgus, et selle käigukast vajab remonti, vajalike tööde eest maksis süüdistatav. Lisaks kandis süüdistatav kõik auto ülalpidamisega seotud harilikud kulud (nt kindlustusmaksed). Kuigi kannatanu plaanitud ettevõtlusega ei alustanud, ei pandud autot kohe müüki, sest süüdistatava sõiduk oli pikemat aega remondis ning sel põhjusel kasutas Audi A8 kannatanu teadmisel ja loal Robert Ambartsumjan. Suvel
5. a otsustati Audi A8 müüki panna. Ostu-müügihinna 37 000 eurot ütles kannatanu, auto müügiga hakkas tegelema Robert Ambartsumjan. Auto müügiprotsess venis: huvilisi küll jätkus, kuid nende seas ei olnud mitte ühtegi kindla ostusooviga inimest. Kolleegium märgib, et Robert Ambartsumjani vaates ei olnud olukord kiita, ta oli rahastanud kannatanu poolt ostetavat sõiduautot ja tegi seda tõenäoliselt kahel põhjusel: selleks, et aidata oma pikaaegset head tuttavat ning lootusega teenida auto edasimüügist kasu. Kasusaamise asemel pidi ta sõidukit omal kulul parandama (eelduslikult vastutab sõidukil ilmnenud puuduste eest selle ostmise ja ostuprotsessi käigus siiski auto ostuprotsessi käigus vahetult üle vaadanud inimene) ning oodatud huvi sõiduki ostmise vastu ei olnud. Lihtsustatult oli süüdistatav käinud talle mittekuuluva auto eest välja plaanitust rohkem raha ning selle tagasi saamine (rääkimata kasumist) venis. Siia tuleb lisada faktid, et 1) süüdistatav kindlustas kevadel
6. a Audi A8 tingimusel, et sõiduki täieliku hävinemise korral (mille all mõisteti ka vargust) maksab kindlustusandja täishävingu korral lisaks auto turuväärtusele lisakaitsena veel 15% (kd II tlk 15-45) ning 2) välja makstava kindlustushüvitise summa suurusjärk ulatunuks ca 40 000 euroni (kd III tlk 144, 149-169). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates ilmne, et Audi A8 täishävingu ehk kindlustusjuhtumi korral ületanuks väljamakstav hüvitis tõenäoliselt 37 000 euro suuruse soovhinnaga müügis oleva Audi A8 müügist saadava summa. Seda enam, et ostuhuvi auto vastu oli leige. Kindlustusjuhtum tähendanuks Robert Ambartsumjanile seda, et ta saab oma raha (mis on pikemat aega n-ö võõra auto all kinni) vähemalt mingis osas tagasi. 5 süüdistatava ütlused kd IV tlk 15 ja 16 kannatanu ütlused kd I tlk 28 ja 29, süüdistatava ütlused kd IV tlk 18 ja 24 7 kannatanu ütlused kd I tlk 30 ja 31 8 kannatanu ütlused kd I tlk 22-32 ja süüdistatava ütlused kd IV tlk 15-40 6 7 18.3 Maakohus sidus Robert Ambartsumjani talle etteheidetava omastamisteoga järgmiste tuvastatud faktide abil (vt vaidlustatud otsuse lk-d 10-14): 1) süüdistatav oli viimane inimene, kes enne sõiduki kadumist seda kasutas (süüdistatava ütlused, kaamerasalvestiste vaatlus); 2) kadunud sõidukit avati ja lukustati pultvõtmest (süüdistatava ütlused, kohtuistungil video teel läbi viidud pultvõtme vaatlus Reval Auto Esindused OÜ-s, Audi A8 originaalvõtmete politseile üleandmise-vastuvõtmise akt); 3) sõiduki pultvõtmest avamisel ja lukustamisel vilguvad korraks suunatuled (üldteada asjaolu sarnast pultvõtit kasutavate autojuhtide jaoks, kaamerasalvestiste vaatlus, süüdistatava kommentaar pärast salvestise vaatamist); 4) Audi A8 sujuv ja läbimõeldud ära viimise protsess, mis külgnes ajaliselt süüdistatava poolt lukustamata sõiduki jätmisega parklasse (kaamerasalvestiste vaatlus); 5) viivitamine sündmusest teatamisega olukorras, kus pole eluliselt usutav, et süüdistatav ei märganud Audi A8 kadumist (Häirekeskuse kõnesalvestis, süüdistatava ütlused, sündmuskoha vaatlus ja skeem, kaamerasalvestiste vaatlus); 6) kõnes Häirekeskusesse naljatlemine ja keskendumine võimalikule kindlustushüvitisele (Häirekeskuse kõnesalvestis); 7) Audi A8 ühte pultvõtit, mille süüdistatav andis kindlustusandjale kasutati
7. detsembril
8. a ehk pärast auto kadumist ja enne seda, kui süüdistatav auto kadumisest teatas (sõiduki võtme vaatlus, asjatundja W ja tunnistaja Q ütlused, Audi esinduse diagnostikaprotokollid). 18.4 Eeltoodust vaidlustab apellant järgmist: 1) tõendamata on asjaolu, et Audi A8-l vilguvad avamisel ja lukustamisel ohutuled. Tuginemine süüdistatava juhuslikult pillatud ristküsitluse välisele kommentaarile pole kaitsja hinnangul KrMS § 63 valguses lubatav; 2) kriminaalasjas pole tõsikindlalt tuvastatud, mis kellaaeg oli Audi A8 süsteemides selle äraviimise hetkel ja järelikult ei pruugi elektroonilise pultvõtme mällu salvestunud andmed olla õiged. 18.5 Ringkonnakohus nendib, et kui vaadata käsiloleva otsuse p-des 18.2 ja 18.3 kajastatut, siis on põhjust öelda, et sündmuste käik oligi väga suure tõenäosusega selline nagu seda süüdistus kirjeldab ning maakohus tuvastas. Riigikohus on rõhutatud, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei pruugi välismaailmas peegelduda otseste tõenditena. Sel põhjusel võib inimese süüditunnistamine põhineda ka kaudsetel tõenditel, kui need on asetatud omavahelisse konteksti ning neid on hinnatud kogumis (vt RKKKo 1-18-86). Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (RKKKo nr 1-20-1301, p 20). Viidatud põhimõtteid silmas pidades ei ole maakohus eksinud, sest kolleegiumi hinnangul lähtuvad kohtu järeldused süüdistatava süüküsimuse kohta asja juurde võetud ja analüüsitud kaudsete tõendite kogumist. Mis puudutab Robert Ambartsumjani poolt pärast kaamerasalvestiste vaatamist pillatud kommentaari peab vilkuma (vt maakohtu otsuses lk 11 ülevalt lugedes kolmas lõik), siis on kaitsjal õigus, et kooskõlas KrMS § 63 lg 1 on kriminaalasjas tõendiks ainult süüdistatava ütlus. Antud juhul pole vaidlust selles, et Robert Ambartsumjan avaldas oma seisukoha ristküsitluse väliselt. Ringkonnakohus tutvus istungi protokolliga (kd I tlk 52) ning kuigi Robert Ambartsumjani avaldus peab vilkuma mõjub kontekstivälisena pärast kaitsja arutlust talle kuuluva auto eripärast, on võimalik mõista, et süüdistatava sõnad on siiski mõeldud hilinenud vastusena kohtu eelnevale sõnavõtule, mille kohaselt: „…sest kohus tõepoolest ei tea, kas need tuled peavad vilkuma või ei pea“. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et tulenevalt KrMS § 63 lg 1 süüdistatava märkust tõendina kasutada ei või. Sarnaselt ei saa tõendina kasutada ka seda, mida süüdistatav oma viimases sõnas rääkis. Samas tegi maakohus antud juhul oma järelduse – Audi A8 pultvõtmest avamisel ja/või lukustamisel suunatuled vilguvad – tegelikult enama põhjal, kui süüdistatava juhuslikult pillatud kommentaar. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et maakohtu hinnangul on suunatulede vilkumine pultvõtmega autode sulgemisel ja/või avamisel 8 tavapärane ning konkreetse sõiduki puhul näitabki turvakaamerate salvestis, et suunatuled vilkusid kindlasti siis, kui süüdistatav sõiduki ära parkis ja poodi siirdus. Ringkonnakohtu hinnangul piisab juba eelnevast ning asjaolust, et turvakaamerate salvestiste järgi sisenes sõiduki ära viinud menetlusega tuvastamata isik autosse pingutusteta, väitmaks, et sõiduki uksed olid väga suure tõenäosusega lahti. Mis puudutab seda, kas süüdistatava poolt hiljem kindlustusandjale üle antud võti oli auto äraviimise hetkel salongis või mitte ehk elektroonilise võtme logi usaldusväärsus, siis iseenesest on võimalik, et auto andmed, mida sellega n-ö suhtlev elektrooniline pultvõti salvestab, ei tarvitsenud vastata tegelikkusele. Samas tuleb asetada fakt (pultvõtit kasutati
9. detsembril
10. a pärast sõiduki äraviimist ja enne selle võtme kindlustusandjale andmist) konteksti teiste faktidega (auto minema viinud isikul ei olnud takistus sinna sisenemiseks, kindlustuslepingu järgi tuli hüvitise saamiseks anda üle kõik võtmed, süüdistatav viivitas sõiduki kadumisest teatamisega mitu päeva ning kindlustusandjale esitatud võtme järgi oli seda kasutatud vahepealsel ajal ehk ajal mil sõiduk oli ära viidud). Kui siia lisada asjaolu, et kaitseväide (sõidukil oli vale kellaaeg) on tegelikult küll paisatud õhku, kuid jäetud paljasõnaliseks, siis pole mingit põhjust öelda, et pultvõtme mällu salvestunud kuupäev pole õige. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et apellatsioon jääb tagajärjetuks osas, mis puudutab Robert Ambartsumjani seotust sõiduki n-ö vargusega. Kaitsja vaidlustas süüdistatava süüdi tunnistamise

§ 201

lg 1 mh kaalutlusel, et Robert Ambartsumjan oli sõiduki omanik ja endale kuuluva asja omastamine pole võimalik. See asjaolu ringkonnakohtu hinnangul tõendatud pole ning seega jääb apellatsioon ka selles osas ainetuks. 19. Apellandi vastuväited, mis puudutavad Robert Ambartsumjani süüdi tunnistamist

§de 212 lg 1 ja 320 lg 1 järgi, põhinevad ainult ühel argumendil: omastamisetteheide pole tõendatud ning järelikult olid õiged nii kindlustusandjale esitatud andmed kui ka menetlejale antud ütlused. Kuivõrd ringkonnakohus leidis vastupidist, jääb apellatsioon ka selles osas edutuks. 20. Viimaks hindab kolleegium kaitsja väiteid, mis puudutavad seda, kas Robert Ambartsumjanile süüks arvatud ja

§-de 212 lg 1 ja 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid tuleks piiritleda reaalkogumina nagu tegi seda maakohus või mitte. Siin toimis maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti. 20.1 Apellandi väitel neeldub

§ 320

lg 1 tunnustele vastav tegu

§ 212koosseisus.

Kolleegium kaitsjaga ei nõustu. Konsumeerimine on välistatud sel põhjusel, et süüdistatav kahjustas oma tegudega võrdsel määral erinevaid õigushüvesid. Kindlustuskelmus on kindlustusandja vara vastu suunatud kuritegu, kuid teadvalt valeütluste andmisega kaasnev vastutus tagab seda, et õigusemõistmiseks vajalikud ja välja selgitatavad asjaolud on tõesed. 20.2 Kolleegium nendib, et iseenesest võiks kaaluda ka ideaalkogumit. Viimase all mõistetakse seda, kui isik täidab ühe teoga mitu eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu, s.o väliselt üks tegu toob materiaalsete deliktide korral endaga kaasa mitu erinevates süüteokoosseisudes sisalduvat tagajärge. Ühest teost karistusõiguse mõttes saab aga rääkida juhtudel, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (nt RKKKo 1-16-6452 p 36). Antud juhul on ilmselge, et süüdistatava teoplaan nägi ette kindlustuskelmust. Kindlustusandjalt hüvitise taotlemiseks oli tal vaja esmalt omastada R.E auto ja seejärel anda politseis valeütlusi selle kohta, et auto varastati. Kolleegiumi hinnangul on tegu reaalkogumiga. Olukorras, kus isikul tuleb oma lõppeesmärgi saavutamiseks panna toime mitu tegu, mis on ajaliselt selgelt eristatavad ja vastavad eri süüteokoosseisudele, on tegemist reaal-, mitte ideaalkogumiga.

1. Kuivõrd Robert Ambartsumjanile mõistetud karistusi ja liitkaristust vaidlustatud ei ole ning pole ka põhjust esitatud apellatsiooni piiridest väljumiseks, tuleb Harju Maakohtu
2. 9 aprilli
3. a kohtuotsus jätta kooskõlas KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
4. Robert Ambartsumjani kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt analüüsis apellant maakohtu otsust ja koostas apellatsiooni, need toimingud võtsid aega 11 tundi (mis on peaaegu 1,5 normtööpäeva). Õigusabiteenuse tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi taotletav tasu on mõistlik, jääb see KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 17.12.2024 otsusega RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. juuni
7. a ja Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a otsus osas, millega Robert Ambartsumjan tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 320lg 1 järgi.

1. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu tervikuna Robert Ambartsumjani kanda.
2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt Robert Ambartsumjani kasuks välja 500 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
5. Mõista Eesti Vabariigilt Robert Ambartsumjani kasuks välja 100 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 10