Obsah (6)

§ 1045§ 1050§ 134§ 128§ 136§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavaks tegemise 21. veebruar 2024, Tartu kohtumaja aeg ja koht Tsiviilasja number 2-23-3153 Tsiviilas

) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ongi esitanud hagiavaldusele vastuväited selles, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ja teo õigusvastasuse (

§ 1045

lg 1 p 2) tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjal kui kahju tekitajal tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada

§ 1050

lg 1 järgi oma süü puudumine või seda, et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (

§ 1050lg 2).

1. Kohtule esitatud tõenditest nähtub järgmine: 10.1.Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
2. veebruari 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx-xxx (tl 79-87) tunnistati kostja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi, s.o. teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi tekitavas kehalises väärkohtlemises, 3 korduvalt. Sellest kohtuotsusest nähtub, et kostjale esitati süüdistus mh selles, et tema
3. märtsil 2022 kella 15:59 paiku kasutas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaaskinnipeetav hageja suhtes füüsilist vägivalda, väänates tema mõlemat kätt ning põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Kohtuotsuse põhjendavast osast (punktid 47-54) nähtub, et kohus luges tuvastatuks, et süüdistuses kirjeldatud kohas ja ajal leidis aset sündmus, mille raames väänas kostja hageja mõlemat kätt ja põhjustas sellega kannatanule valu. Pooled ei vaidle selle üle, et Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
4. veebruari 2023 kohtuotsus kriminaalasjas nr x-xx-xxx on jõustunud. 10.2.
5. märtsil 2022 aset leidnud sündmust tõendab ka hageja
6. märtsi 2022 kirjalik seletus (tl 15), milles hageja esmalt kirjeldab seda, kuidas kaaskinnipeetav A. P. kutsus teda enda kambrisse, hakkas teda seal katsuma ja voodisse kutsuma, millest hageja keeldus. Seejärel saabus kambrisse kostja, kes hakkas hagejal valusasti käsi väänama, hagejal hakkas valus. Pärast läksid lahku koridori jalutama. Samasisulisi ütlusi on hageja andnud ka
7. märtsil 2022 kannatanuna kriminaalasjas, täpsustades, et kostja väänas tema käsi randmest nii kõvasti, et hageja pöial puutus vastu käsivart, see oli väga valus (kannatanu ülekuulamise protokoll, tl 16-17 pöördel). Kriminaalasja kohtuistungil jäi hageja samade ütluste juurde (kohtuistungi protokoll, tl 112-138, hageja ristküsitlemine tl 128-129) ning selgitas, et A. P. kutsus ta enda kambrisse, natukese aja pärast tuli kostja kambrisse ning hakkas hageja käsi väänama; alguses väänas esimest kätt, pärast teist kätt; kostja võttis hageja käe ja suunas seda randme poole; käsi valutas kõvasti pool tundi. 10.3.A. P. on kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud nii kohtueelselt kui kohtuistungil ning kuigi tema eitab, et kostja oleks hagejat kehaliselt väärkohelnud, kinnitab ta oma ütlustega siiski, et
8. märtsil 2022 läks tema koos hagejaga oma kambrisse, kui sinna tuli ka kostja. A. P. sõnul hakkas kostja hagejat noomima keskmise sõrme näitamise pärast (tl 18-18 pöördel, 21-21 pöördel). 10.4.Hageja
9. märtsi 2022 seletusega haakub valvur M. P.
10. märtsi 2022 ettekanne (tl 15 pöördel), mille kohaselt
11. märtsil 2022 kella 8.43 paiku kaebas hageja füüsilise ahistamise pärast, hageja viidi asjaolude täpsustamiseks vestlusruumi ning med. osakonda. Kriminaalasja kohtuistungil andis M. P. tunnistajana samasuguseid ütlusi (tl 129 pöördel-130). 10.5.xxxxxxxxxxx meditsiiniosakonna
12. märtsi 2023 väljavõtte (tl 7) kohaselt toodi hageja
13. märtsil 2022 meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks. Väljavõttest nähtub järgmine: Oma sõnul kaaskinnipeetav olevat teda vasakust käest väänanud erinevates suundades. Vasak käsi küünarvarre siseküljelt liigutades ja palpatoorselt valulik. Tundehäireid eitab. Käe liikumine vaba, funktsioonihäireid ei sedasta. Obj väliselt vigastusi ei sedasta. Foto üldiselt. Soovitused edasiseks. Meditsiiniosakonnas tehtud fotot uurides ei nähtu hageja kätel, randmetel ega käsivartel silmaga nähtavaid kahjustusi (tl 102). 10.6.Vastuses kohtunõudele on xxxxxxxxxxx meditsiiniosakonna juhataja
14. oktoobril 2023 ümber lükanud hageja väited selle kohta, et seoses
15. või
16. märtsil 2022 aset leidnud käte väänamise intsidendiga paigaldati hageja vasakule käele kips seoses luumurru kahtlusega (tl 99, 101). Luumurdu ei ole kahtlustatud ning sellest tulenevalt ei ole ka kipsi paigaldamist vajalikuks peetud. Hageja meditsiinikaardi väljavõttel perioodi
17. märts 2022 kuni
18. märts 2022 kohta puudub info ka selle kohta, et hageja oleks järgnevatel päevadel kurtnud meedikutele käe valu. Hageja pöördus küll nii
19. märtsil kui
20. märtsil 2022 meditsiiniosakonda, kuid seda dermatiidi ja kõhuvalu tõttu (tl 100100 pöördel). 10.7.Hageja andis
21. veebruari 2024 kohtuistungil vande all seletuse (tl 143 pöördel-144 4 pöördel). Hageja jäi oma seletuses selle juurde, et A. P. kutsus ta enda kambrisse, siis tuli sinna ka kostja ning hakkas tema käsi väänama. Kostja väänas kõvasti hageja mõlemat kätt, hagejal tekkis valu. Kostja väänas hageja kätt sellisel moel, et väänas pöialt kõvasti randme suunas. Vande all antud seletuses taganes hageja oma väidetest selle kohta, et järgmisel päeval tema käsi kipsi pandi, ning kinnitas, et selleks ei olnud vajadust. Käte väänamisest nädala möödumisel hageja enam valu ei tundnud. Peale valu tunde ei kaasnenud käte väänamisega hagejale muid negatiivseid tagajärgi, kuid ta hakkas kostjat kartma.
22. Tuginedes eelnevalt analüüsitud tõenditele, loeb kohus tõendatuks, et
23. märtsil 2022 xxxxxxxxxxx A. P. kambris viibides väänas kostja hageja mõlemat kätt randmeist, suunates pöialt randme suunas, millise tegevuse tagajärjel tundis hageja valu ja hirmu. Hageja väited selle kohta, et tema ei saanud käte väänamise tõttu nädal aega käsi liigutada ning pidi kandma kipsi, on xxxxxxxxxxx meditsiiniosakonna juhataja
24. oktoobril 2023 vastuse ja meditsiinikaardi väljavõttega ümber lükatud. Hageja kriminaalasjas antud ütluste ja tsiviilasjas vande all antud seletusega on tõendatud, et pärast käte väänamist valutas hageja (vasak) käsi kõvasti pool tundi ning nädala möödumisel hageja enam mingit valu ei tundnud. Kohtu hinnangul on igaühele teada ning järeleproovitav, et pöialde väänamine randme suunas on valulik tegevus. Eluliselt on usutav, et kui pöialt väänata randme suunas nii, et pöial puutub vastu käsivart, võib sellest tekkiv tugev valu kesta pool tundi (nagu hageja on kirjeldanud kriminaalasjas) ning nõrgem valuaisting võib kesta veel pikemat aega. Valu täpset suurust suudab hinnata vaid kannatanu ise, sest tegemist on subjektiivse tundega. Kuigi käte väänamisest hagejale kehavigastust ei tekkinud, tundis hageja kostja tegevuse tõttu igal juhul füüsilist valu. Ka kohus on kostja teole andnud just sellise hinnangu, kui on kostja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistanud. Asjaolu, et valu mõjutas kannatanut oluliselt, tõendab see, et hageja pöördus järgneval päeval nii valvuri kui meedikute poole ning on vande all selgitanud, et pärast sündmust hakkas ta kostjat kartma (tl 144 pöördel). Samas ei saanud käte väänamisest tekkinud valu olla nii intensiivne ja kauakestev, et oleks vajanud pärast
25. märtsi 2022 veel meedikute abi, sest meditsiinikaardi väljavõtte kohaselt hageja rohkem käte väänamisest tingitud valu pärast meditsiiniosakonda ei pöördunud. Tsiviilasjas vande all antud seletuses on hageja märkinud, et tundis keskmise intensiivsusega valu (tl 144 pöördel). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et käte väänamisest tingitud hageja kehalise terviklikkuse häiritus ja tervisliku seisundi mõjutatus oli piisavalt oluline, st sekkumine kannatanu kehalisse puutumatusesse ei olnud kõigest marginaalne.
26. Kostja arvamus, et kostja teo tõttu ei kaasnenud hagejale olulisi negatiivseid tagajärgi, on kostja subjektiivne arvamus. Asjaolu, et hageja ja kostja ajasid pärast käte väänamist juttu ning lahkusid kambrist jalutama, ei tähenda, et hageja sel ajal valu ei tundnud. Hageja võis kostja eest oma valu varjata. Juhtunust teavitas hageja valvurit järgmise päeva hommikul ja kaebas temale füüsilist ahistamist (tl 15 pöördel). Asjaolu, et lisaks käte väänamisele kaebas hageja ka seksuaalse ahistamise üle, ei ole antud vaidluses oluline.
27. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-7833
28. novembril 2019 tehtud otsuse punktis 21 selgitanud, et tsiviilõiguslikult mõistetakse tervisekahjustust kui inimorganismi (seesmise) seisundi negatiivset mõjutamist. Lahendis on viidatud õiguskirjandusele (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2009, § 1045 komm 3.3 ja P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 129 komm 4.2): tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist organismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes, sh füüsilise mõjutuse tagajärjel põhjustatud organismi talitluse häiret ja organismi seesmist patoloogilist seisundit, mis võivad olla tingitud inimese psüühika mõjutamisest. Viidatud lahendis on jaatatud kannatanul kahju hüvitise nõuet

§ 1045

lg 1 p 2 ja

§ 134

lg 2 alusel ka siis, kuid kohus on süüdistatava 5 karistusõigusliku vastutuse eeldusena tuvastanud üksnes valu tekitamise.

1. Kohus on seega seisukohal, et hageja on tõendanud talle kostja poolt õigusvastase kahju tekitamise valu tekitava tervisekahju näol. Kostja tegevuse (hageja käte väänamise) ja hagejal tekkinud kahju (valu ja hirm) vahel on otsene põhjuslik seos.
2. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050

lg 1) ega esile toonud, et esineks mõni kostja süüd välistav asjaolu (

§ 1050lg 2).

Kohus leiab, et hageja käte väänamine oli kostja tahtlik ja süüline tegu, mis oli vahetult suunatud kannatanule valu tekitamisele.

1. Seega, kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis peab kostja hagejale hüvitama temal tekkinud kahju. Hagiavalduse kohaselt seisneb hagejal kostja õigusvastase teo tõttu tekkinud kahju mittevaralises kahjus, s.o hageja hingelistes üleelamistes ja kannatustes.
2. Tulenevalt

§ 128

lõikest 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lõikest 5 tuleneb, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 136

lg 1 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17, 22. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 14, 13. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1152-09, p 16). 18. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramine on kohtu diskretsiooniõigus.

§ 127

lg 6 esimese lause järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõte sisaldub ka TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Käesolevas vaidluses on hageja hinnanud mittevaralise kahju hüvitamiseks piisavaks summaks 2000 eurot, kuid jätnud siiski hüvitise suuruse kohtu määrata.

1. Lähtudes otsuse punktides 17-18 toodud sätetest ja põhimõtetest, arvestab kohus mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel järgmist: 19.1.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu
2. aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13;
3. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-21-51-05, p-d 22 ja 24). Lähtudes Riigikohtu poolt
4. aastal koostatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades
5. -
6. aastal“ (kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/ 6 Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf), jäid kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral väljamõistetud hüvitiste suurused
7. -
8. aastal vahemikku 100 – 12 000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1752 eurot, mediaan 1000 eurot. 19.2.Tsiviilasjas nr 2-18-5223 mõistis kohus välja kahjuhüvitise 1000 eurot, vaidluse asjaolud: löök rusikaga nõopiirkonda, nelja hamba kaotus, lõualuu purunemine, peapõrutus. Tsiviilasjas nr 2-18-11127 mõistis kohus välja kahjuhüvitise 300 eurot, vaidluse asjaolud: löök näo piirkonda, kolme hamba kaotus. Tsiviilasjas nr 2-19-17340 mõistis kohus välja kahjuhüvitise 300 eurot, vaidluse asjaolud: löök näo piirkonda, kerged kehavigastused. Tsiviilasjas nr 2-17-3164 mõistis kohus välja kahjuhüvitise 300 eurot, vaidluse asjaolud: käsunduslepingu rikkumine, jalapõletus veekeskuse saunas. Tsiviilasjas nr 2-21-217481 mõistis kohus (tagaseljaotsusega) välja kahjuhüvitise 200 eurot, vaidluse asjaolud: liiklusõnnetuse tagajärjel lülisamba nimmeosa ja vaagna murd, nimmelülimurd, kolmekuune tervisekahjustus, hirm liikluses osalemise ees. Tsiviilasjas nr 2-21-2716 mõistis kohus välja kahjuhüvitise 100 eurot, vaidluse asjaolud: kukkumine libedal ülekäigurajal, kerge kehavigastus. 19.3.Arvestades eelnevalt viidatud kohtupraktika näiteid, on kohus seisukohal, et käesoleva vaidluse asjaolud (käte väänamine, väänamise hetkel tugev valu, ravivajaduse puudumine, muude negatiivsete tagajärgede puudumine) õigustavad kahjuhüvitise määramist keskmisest väiksemas summas ning pigem hüvitiste skaala miinimumi lähedases summas. Eeltoodud näidetes on kannatanule põhjustatud kehavigastus(ed), kuid käesolevas asjas arutatava rikkumise raskuse ja ulatuse osas tuleb arvestada, et kannatanule tekkis käte väänamisest vaid valuaisting ning seegi möödus hageja kinnitusel nädalaga. Hageja on vande all kinnitanud, et muid negatiivseid tagajärgi talle kostja teoga ei kaasnenud. Hageja tundis vaid hirmu kostja ees (tl 144 pöördel). Hageja pöördus küll oma seisundi fikseerimiseks arsti poole, kuid ravi ta ei vajanud. Kostja teo mõju hagejale oli seega lühiajaline. Ka mittevaralise kahju hüvitis peaks seetõttu olema pigem väike. Kohus leiab, et väljakujunenud kohtupraktikat, rikkumise raskust ja ulatust ja ka ühiskonna üldist heaolu taset ja elukallidust arvestades tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks määrata 100 eurot. 19.4.Kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kuna kostja ei ole oma rikkumist tunnistanud, ei ole kostja hageja ees ka vabandanud. Eeltoodust järeldub, et kostja ei ole püüdnud oma tegu heastada ega teinud järeldust, et tema poolt toime pandud tegu oli vale. Samas on kostja sama teo eest kriminaalkorras karistatud ning kohtuotsus on jõustunud. Kriminaalkorras karistuse kandmine peaks juba omama kostjale preventiivset mõju ning andma lootust selles, et kostja sarnast tegu enam ei korda. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kahjuhüvitist eraldi suurendada selleks, et see mõjutaks kostjat edasisest kahju tekitavast käitumisest hoiduma. Ka 100 euro suurune kahjuhüvitis on kostja majanduslikku olukorda (kostjale on antud riigi õigusabi, kuna tal sissetulek puudub) arvestades piisav, et mõjutada kostjat edaspidi hoiduma kahju tekitavast käitumisest. 19.5.Kostja ei ole esile toonud temast tulenevaid asjaolusid, mis võiksid vähendada mittevaralise kahju suurust. Mittevaralise kahju hüvitise vähendamiseks kohus alust ei näe.
9. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks ning määrab hüvitise suuruseks 100 eurot. Menetluskulud
10. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks. Kõik menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 alusel kostja 7 kanda.
11. Hageja oli seaduse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Hageja ei kandnud menetluses kulusid. Hagejal puuduvad seega hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8