VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-24-13889 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2024, Narva Kohtunik Kohtuasi Heleen Jääger J K hagi A K vastu elatis

) §-s 101 sätestatule. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa ning ei ela lapsega koos. Kostja ei osale ka lapse ülalpidamises. Kohus rahuldas

1. oktoobri
2. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 287,72 eurot kuni tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3. Kohus võttis hagi menetlusse
4. oktoobri
5. a määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 7).
6. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale tema elukoha aadressil XXX. Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte
7. oktoobril
8. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega J K hagi A K vastu elatise väljamõistmiseks.
10. Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 2

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni.

Vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama (

§ 80lg 1, § 96 lg 1 ja § 97 p 1).

Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt

§ 100lg-d 1 ja 2).

8. Rahvastikuregistri andmete järgi on A K alaealise lapse J K isa. Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja võib ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega. 9.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
2. Hagi esitamise ajal on

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 1. aprillil 2025. 11.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus (

§ 101lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates

1. jaanuarist 2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3).
2. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg-d 6 ja 7).

Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja tema kasvatamises ja ülalpidamises ei osale. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat

§ 101lg-te 6 ja 7 alusel.

13.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: - 287,72 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)). 3

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud.

1. Kohus mõistab A J K J K kasuks välja elatise alates
2. septembrist 2024 kuni J K täisealiseks saamiseni (XXX) 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 16.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hageja ema pangakontole hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „J K elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 4