) § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel luba paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 6 kohane isiku põgenemise oht (
Isik saabus Schengeni alale Türgist, liikudes vahendajate abil Bosnia ja Hertsegoviina kaudu Itaaliasse, kust lendas Eestisse eesmärgiga siirduda Soome taotlema rahvusvahelist kaitset. Isiku ebaseaduslik liikumine Schengeni alal oli tema teadlik valik. Isiku sõnul soovib ta saada rahvusvahelist kaitset Soomes, sest seal on elamiseks ja töötamiseks väga head tingimused ning seal elavad ka tema õde ja õemees. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse vajadusest on väga pinnapealsed ja vajavad täpsemat selgitamist. Vabadusse jäädes liiguks isik tõenäoliselt edasi oma sihtriiki (Soome), kasutades selleks vahendajate või lähedaste abi. Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka
lg 2 p 5 alusel, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Isik ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (Itaalia). Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes rakendada
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.
lg 2 p 4 alusel PPAle loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.11.
Isiku käitumine ja selgitused seavad samas kahtluse alla tema lubaduse jääda Eestisse ja alluda menetlustoimingutele. Kuna isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge, tuleb PPA-l isikut korduvalt küsitleda ning uurida Türgi ja kurdidega seotud asjaolusid. Isik peab lisaks olema PPA-le kättesaadav ka võimaliku väljasaatmismenetluse jaoks. Isiku selgitustest nähtuvalt ei soovi ta mingil juhul Türki naasta ning seega esineb põhjendatud oht, et isik võib Eestist põgeneda ja liikuda edasi Soome oma sugulaste juurde. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. Samuti ei valda isik Eesti hakkama saamiseks vajalikke keeli, mis on täiendav stressiallikas ja põhjus Eestist lahkumiseks. Ilmselt narkootikumide tarvitamise tagajärjel on isikul psüühilised probleemid, mis ilmnesid ka kohtuistungil ja mille tõttu ei saa veenduda, et isik jääb rahulikult Eestisse ja allub menetlustoimingutele. Eelduslikult soovib isik sugulaste tuge ja on seega motiveeritud Eestis lahkuma. Põgenemise ohu tõttu ei saa isiku suhtes rakendada ka VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku KPK-s kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamise ajal on isikule vajadusel tagatud nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi. Kuna isikul on narkosõltuvus, võib see sundida teda kuritegelikule teele või tuua kaasa muid käitumisprobleeme, mis on ohuks avalikule korrale ja teiste isikute julgeolekule. Sõltuvusprobleeme saab KPK-s leevendada ka meditsiiniliselt. Kiiremaks vabanemiseks on isikul võimalus teha PPA-ga koostööd. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X. X palub 26.09.2024 määruskaebuses (täiendatud 14.10.2024) tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. PPA ei ole põhjendanud, milliseid menetlustoiminguid on vaja täiendavalt teha või millised asjaolud on ebaselged. Seega ei ole õigustatud isiku kinnipidamine
Kuna
1 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ei saa põgenemisoht olla isiku kinnipidamise iseseisvaks aluseks. Isiku põgenemise oht ei ole kuigi suur ning isik on teinud PPA-ga koostööd – andnud selgitusi ja võtnud omaks ebaseadusliku piiriületuse. Ebaseaduslik piiriületus ei olnud isiku vaba valik, vaid ta oli sunnitud sel viisil käituma. Varasemalt läbitud kolme Euroopa Liidu liikmesriiki ei saa pidada isiku jaoks turvalisteks. Selles osas ei ole arvestatud isiku selgitustega. Ka asjaolu, et Türgis on suur kurdi kogukond, ei saa välistada rahvusvahelise kaitse vajadust. Halduskohus omistas ülemäärast tähtsust isiku selgitustele, et Soomes on head elu- ja töötingimused. Elukoha vahetamiseks tuleb isikul paratamatult teenida elatist ja tema sellekohased selgitused ei viita pahausklikkusele. Isik ei ole mh väitnud, et tema Türgist põgenemise põhjuseks oli tööpuudus või muu raske sotsiaalne olukord. Isikule ei saa heita ette, et ta soovis taotleda rahvusvahelist taotlust just Soomes, kus elavad tema sugulased. Kolmanda riigi kodanikuna ei pidanud isik teadma midagi Schengeni 3
lg 2 ei anna alust pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni tema enda turvalisuse huvides. Kuna halduskohus tuvastas ebaõigesti isiku põgenemise ohu, olid ebaõiged ka halduskohtu kaalutlused leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkusest. Isik soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil türgi keele tõlgi osavõtul. 6. Politsei- ja Piirivalveamet palub 29.10.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus andis
lg 2 p 4 alusel õiguspäraselt PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ning PPA nõustub halduskohtu põhjendustega. Taotlus sisaldas piisavaid põhjendusi täiendavate menetlustoimingute tegemise vajadusest ja halduskohus nõustus, et isikut tuleb uuesti küsitleda, sest tema rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge. Samuti tuleb PPA-l uurida päritolumaa infot, st Türgi ja kurdidega seotud asjaolusid. Menetlustoimingute tegemiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. Riigikohtu lahendist nr 319-1068 ei tulene, et PPA peaks taotluses nimetama konkreetsed menetlustoimingud. Asjaolude väljaselgitamine ja kontrollimine võtab ilmselgelt aega. Isiku põgenemisohtu ei saa pidada väikeseks. Ebaseaduslik piiriületus oli isiku vaba valik ning isik maksis vahendajatele tema ebaseadusliku Schengeni alale toimetamise eest. Reaalse rahvusvahelise kaitse vajaduse korral taotlenuks isik rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis. Arusaamatuks jääb, miks ei saa varasemalt läbitud riike (Horvaatiat, Sloveeniat, Itaaliat) pidada isiku jaoks turvalisteks. Selle poole aasta jooksul, mil isik kogus vahendajatele maksmiseks raha, olnuks tal aega taotleda ka seaduslikku sisenemisõigust. Isiku selgitustele Soome suundumise põhjustest ei ole omistatud ülemäärast kaalu. Need selgitused annavad alust arvata, et vabastamise korral võib isik teha teoks algse eesmärgi jõuda Soome. Seejuures on isikul kogemus ebaseaduslikult Schengeni alal liikumiseks. Isik on enda tõendamiseks esitanud passi kehtivusega XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX, mis näitab, et isik on vahetult enne riigist lahkumist suhelnud Türgi ametivõimudega. Ka see, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse sadamas dokumendikontrolli ajal, annab tunnistust, et isik oli teadlik nii Schengeni ala reeglitest kui ka rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalusest. Isiku käitumisest saab järeldada, et ta oli endale selgeks teinud, kuidas jõuda sihtriiki Soome. Isik on selgitanud, et ei soovi mingil tingimusel Türki naasta. Asjaolu, et isik oskab ainult türgi keelt, võib täiendavalt motiveerida teda Eestist lahkuma. Isik selgitas kohtuistungil, et tema vaimne tervis on halvenenud ning ta mõtleb enda vigastamisest ja enesetapust, samuti kuidas annavad temale Türgis manustatud narkootikumid. Seega ei ole põhjendamatu halduskohtu hinnang, et isikut võib pidada ebastabiilseks. Halduskohus ei ole väitnud, et isikul on narkosõltuvus, vaid üksnes möönis selle võimalikkust ja sellega kaasnevaid ohutegureid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 12.09.2024 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS 4
Halduskohus rahuldas 12.09.2024 määrusega PPA taotluse üksnes
lg 2 p 4 alusel, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
1 lg 21 järgi käsitatakse mh
lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus nõustus PPA-ga, et puudutatud isiku põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). 9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ning seda tuleb põhjalikumalt hinnata, sh ilmselt isikut täiendavalt küsitleda. Isik on PPA-le väitnud, et põgenes Türgist politseinike eest (keda ta peab maffiaks), kes kiusasid teda taga ja piinasid tema kurdi päritolu tõttu ning kes sundisid teda narkootikume tarvitama ja neid ka müüma (vt 11.09.2024 küsitluse protokoll – dtl 36, 38). Halduskohtu istungil (dtl 76) ja ka määruskaebuses (p-s 2.16) on isik väitnud, et kuna tal oli põhjust karta ametivõimude poolt tagakiusamist, siis ei saanud ta kasutada ametlikke kanaleid seadusliku sisenemisõiguse taotlemiseks, kuna vastasel juhul oleks teave tema riigist lahkumise soovist jõudnud tagakiusajateni. Vaidlust ei ole, et Türgi kodanikel peab EL-i liikmesriikide välispiiri ületamiseks olema viisa.1 Seaduslikku alust sisenemiseks Schengeni viisaruumi ei taotleta Türgi ametiasutustelt, vaid asjaomase EL-i liikmesriigi välisesindusest (nt kui puudutatud isiku eesmärk oli minna Soome, siis tulnuks tal ühenduse viisaeeskirja 2 art 4 lg 1, art 5 lg 1 punkti a ja art 6 lg 1 kohaselt esitada viisataotlus Türgis asuvale Soome konsulaadile). Pole arusaadav, kuidas võiks informatsioon viisa taotlemisest jõuda Türgi ametivõimudeni. Samas on PPA ka asjakohaselt viidanud, et isikule on väljastatud Türgi pass kehtivusega XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX (dtl 31), mis kinnitab, et isik pidas veel vahetult 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.11.2018 määruse (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, I lisa 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri. 5
11. Kuna puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud
1 lg 2 p 4 alusel, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas halduskohus välistas õigesti isiku kinnipidamise
Tallinna Halduskohtu 12.09.2024 määrus ei piira kuidagi PPA võimalust vajaduse korral taotleda puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist muudel alustel (sh
Iga taotlus lahendatakse eraldiseisvalt ja kohus ei ole seotud varasema taotluse lahendamisel võetud seisukohtadega. 12. Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks. Tegemist on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega ning ka taotluse läbivaatamise tähtaega arvestades (
lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ei ole alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei saa PPA-le heita ette menetluse venitamist). Isiku kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb kahtlemata arvestada tema võimalikke vaimse ja füüsilise tervise probleeme, kuid need ei välista iseenesest kinnipidamist. KPK-s viibivatele isikutele on tagatud juurdepääs meditsiiniteenustele, sh psühholoogi abile (
lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selleks alust. Nõustuda saab mh hinnanguga, et olukorras, kus isiku Eestis hakkamasaamine võiks osutuda väga keeruliseks (nt keelebarjääri või terviseseisundi tõttu), on seda enam tõenäoline, et puudutatud isik võib püüda jätkata enda teekonda Soome, kus tal on lähedaste näol olemas tugivõrgustik. 13. Eelneva põhjal jääb X. X 12.09.2024 määrus muutmata. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.
lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passi kehtivusaeg asendada tähemärgiga. 15. Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.