Obsah (7)
§ 101§ 99§ 105§ 100§ 108§ 116§ 102KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10508 Tsiviilasi N.K hagi M.P vastu elatise nõ
§ 101
lg-st 6 õigust nõuda lapse nimel lapse emalt edasiulatuva elatise tasumist, sest laps on viimase aasta jooksul elanud suurema osa ajast emaga või ema vahetul ülalpidamisel. Lapse ajutine viibimine isa juures võib vastavalt
§ 101
lg-le 6 anda aluse üksnes lapse isalt välja mõistetava edasiulatuva elatise vähendamiseks. Arvestada tuleb, et ema on ka lapse isa juures viibimise ajal kandnud lapsega seonduvaid kulutusi – kandnud lapsele taskuraha kokku 190 eurot ja tasunud alates 2023. a detsembrist hageja kooli arveid kokku 596 eurot. Kostja I kulutused hagejale on suuresti tõendamata, põhjendamata ja ülepaisutatud. Tais on elatustase oluliselt madalam kui Eestis, st toit ja elamiskulud on eelduslikult odavamad kui Eestis. Kulutused treeningutele on ebamõistlikult suured ja tõendamata. Lennureiside kulud on tingitud isa elukohavalikust ja emalt ei saa oodata nende kandmises osalemist. Lapsele ei ole kunagi varem võimaldatud isiklikku autot ega autojuhti, mistõttu ei ole vastav kulu osa lapse tavapärasest elustandardist.
§ 99
lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse tavaliseks elulaadiks tuleb pidada lapse elulaadi Eestis, kus laps on viimaste aastate jooksul peamiselt elanud.
§ 105
lg 3 kohaselt määratakse kummagi vanema kohustuse suurus kindlaks võrdeliselt tema sissetulekuga ja varalise seisundiga. Praegusel juhul on vanemate majanduslik seisund väga erinev. Riigikohtu praktika kohaselt osaleb vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Lapse emalt ei saa nõuda lapsele luksusliku elustiili võimaldamist olukorras, milles lapse ema majanduslik seisund seda ei võimalda. Lapse ema majanduslikku olukorda arvestades on temalt elatise välja mõistmise korral põhjendatud mõista elatis välja miinimumsummas. Kui kohus peaks leidma, et hagejal on nõue kostja II vastu tagasiulatuva elatise nõue, tuleb see välja mõista oluliselt väiksemas määras. Lapse eluks mõistlikult vajalikud kulud on 980 6
(14)2-23-10508 eurot kuus ehk 32,21 eurot päevas. Tagasiulatuva elatise nõue kostja II vastu saab olla maksimaalselt 669,10 eurot (66 päeva elatis 1062,60 eurot – ema kantud kulutused 786 eurot).
- Kostja II 13.09.2024 seisukoha järgi elab hageja alates 02.05.2024 emaga. Hageja alustas 01.09.2023 õpinguid Tallinna xxx. Ajavahemikul 24.07.2023–12.12.2023 andis isa lapsele taskuraha keskmiselt 80 eurot kuus ning alates
- maist ei ole isa lapsele taskuraha ega muul moel ülalpidamist andnud. KOHTU PÕHJENDUSED Hagi II osaline läbi vaatamata jätmine
- Hageja muutis nõuet kostja II vastu oma 13.09.2024 avalduses, märkides, et taotleb edasiulatuvat elatist perioodi 15.02.2024–02.05.2024 eest seoses sellega, et alates hageja Eestisse naasmisest on mõlemad vanemad teinud lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi. Samuti on kostja I pärast kostja II vastu esitatud hagi menetlusse võtmist vähendanud tagasiulatuva elatise nõuet 15.02.2024 hagis nõutud summalt 2110,73 eurot 2006,93 euroni. Kostja II ei esitanud vastuväiteid hagi muutmisele vastavas osas. Kohus palus kostjal I täpsustada, kas ta on vastavas osas hagi tagasi võtnud või sellest loobunud. Kostja I märkis 18.10.2024 avalduses, et on edasiulatuva elatise nõude kostja II vastu alates 02.05.2024 osas hagi tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nõude vähendamiseks ei ole vajalik kohtu ega vastaspoole nõusolek (RKTKo 03.03.2014, nr 3-2-1-197-13, p 35). Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi kostja II vastu tagasiulatuva elatise nõudes 2006,93 eurot ületavas osas ning edasiulatuva elatise nõudes alates 03.05.2024 eest läbi vaatamata. Elatise nõue kostja I vastu
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (
) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
§ 99
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
§ 99
lg 2).
§ 100
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. 13.
§ 101
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (
§ 108
).
§ 101
lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste 7
(14)2-23-10508 vahel. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti (
§ 116
lg 1).
§ 102
lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista
§ 101
alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks
§-s 99 toodud alustele muu hulgas ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.
- Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et M.P ja P.E on N.K vanemad, kellel mõlemal on lapse suhtes täielik hooldusõigus (dtl 5). Hageja nõuab kostjalt I elatist alates 24.07.2023 kuni 08.09.2023 elatist 441,50 eurot kuus ja alates 09.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 450 eurot kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 24.07.2022– 23.07.2023 eest 3860,40 eurot. Vaidlust ei ole selles, et alates 24.07.2022 kuni 10.12.2023 elas hageja peamiselt ema juures ning alates 02.05.2024 elab hageja samuti ema juures;
- a alguses viibis laps ligikaudu ühe kuu isa juures ning samuti perioodil 11.12.2023– 01.05.
- Hagejal on kostjast I lahus elava alaealise lapsena kostja I vastu
§-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta
§ 100
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt RKTKo 04.12.2013, nr 3-2-1-136-13, p 11).
§ 100
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
§ 105
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
§ 116lg 1).
Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
§ 101
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on nimetatud sätet tõlgendanud selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt
§ 101
alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud 8
(14)2-23-10508 vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära
§ 102lg 2 mõttes (RKTKo 22.06.2022, nr 2-19-19160 p 14.7).
- Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb tavapäraselt maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Riigikohus on 04.12.
- a otsuses nr 3-2-1-136-13 (p 11) leidnud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes.
- Kostja I peab tema vastu esitatud elatisenõuet üllatuslikuks, kuivõrd kostja I on kandnud hageja huvides kulusid ja teinud hagejale ülekandeid ning kostja II ei ole kostjalt I elatise tasumist nõudnud. Kostja II viitab, et on oma e-kirjades kostjalt I elatise tasumist nõudnud. Kostja II esitatud tõenditest nähtub, et kostja II on nii
- a oktoobris kui ka
- a juunis kostjale I saadetud e-kirjades nõudnud elatise tasumist (dtl 127–134) ning septembris 2022 nõudnud lapsega seotud kulude hüvitamist (dtl 135). Seega ei saanud elatisehagi olla kostjale I ettenägematu. Kostja I ei ole ka väitnud, et tagasiulatuv elatisenõue paneks ta majanduslikult väga raskesse olukorda.
- Vaidlus puudub, et kostja I ei ole kostjale II teinud lapse ülalpidamiseks regulaarseid elatise makseid, kuid on kandnud osaliselt lapse kulusid. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on kulusid kandnud/makseid teinud sellises ulatuses, et lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kui suured on lapse vajaduste katmiseks vajalikud kulud.
- Hagiavalduse I kohasel on lapse igakuised vajadused järgmised: eluasemekulud 346 eurot, kulutused toidule 225 eurot, kulutused transpordile 7, kulutused tervishoiule 10 eurot, sidekulu 12 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 40 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 125 eurot, muud vältimatud püsikulutused (raamatud, meedia) 18 eurot. Nimetatud kuludele lisandub taskuraha 160 eurot kuus. 22.02.2024 istungil selgitas kostja II, et taskuraha kulude ja elatise arvestuses ei kajastu, vanemad otsustavad ise, kui palju nad lapsele taskuraha ja kingitusi annavad (dtl 253). 22.02.2024 istungil vaidlustas kostja I nendest kuludest riiete ja jalanõude kulud, leides, et 100 eurot kuus on piisav (dtl 254). Kohtu hinnangul on 100 eurot kuus teismelise poisi riietejalanõude kuludeks mõistlik. Seega saab lugeda hageja igakuisteks vajalikeks kuludeks 778 eurot (346 + 225 + 7 + 10 + 12 + 20 + 40 + 100 + 18). Arvestades nimetatud summast maha lapsetoetuse 80 eurot kuus, on elatise summa 349 eurot kuus ((778 – 80) ÷ 2). Elatis ühe päeva kohta on 11,63 eurot (349 ÷ 30). Seega on perioodi 24.07.2022–23.07.2023 (365 päeva) elatis kokku 4244,95 eurot (11,63 × 365).
- Kostja II arvestuse kohaselt kandis kostja I perioodil 24.07.2022–23.07.2023 lapsega seotud kulutusi kokku 1821,50 euro ulatuses, sh õppemaks 1342 eurot, riided 344,50 eurot ja ekskursioon 135 eurot. Kostja I arvates tuleb lisaks eelnimetatud kulutustele arvestada ka lapsele kantud taskuraha kokku 1430 eurot, treeningutega seotud kulutused 355 eurot, autokool (rolleriload) 862 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 899 eurot, puhkusereis
- a jaanuar–veebruar 1520 eurot, emale kantud rahalised vahendid 140 eurot (484,50 – 344,50) ja lõpupidu 35 eurot. 20.
- Kuna taskuraha võis kumbki vanem lapsele anda oma äranägemise järgi ning seda ei ole kostja II elatise nõude puhul arvestanud, ei saa kostja I antud taskuraha 1430 eurot 9
(14)2-23-10508 tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata. Põhjendatud ei ole maha arvata ka autokooliga seotud kulutusi 862 eurot, arvestades, et tegemist ei ole lapse jaoks hädavajaliku kuluga, vanematel puudus kokkulepe selle kulu maha arvamiseks elatisest ning laps mopeedilube ei saanud (dtl 255). Kostja II sõnumist „Sa ju andsid alla ja teed load talle. Mine siis lõpuni sellega“ (dtl 178) ei saa järeldada kostja II nõusolekut jagada autokooli kulud vanemate vahel.
- a jaanuaris-veebruaris tehtud reisi Taisse kulusid 1520 eurot ei ole samuti põhjendatud elatisest maha arvata, kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Puhkusereisid sõltuvad vanema võimalustest ning kumbki vanem saab ise valida, kas, kuhu ja millise raha eest reisile minna. Asjaolu, et isa elas lapse reisi ajal Tais, on tingitud isa enda elukoha valikust. Sellest, et vanemad arutasid reisi toimumise aega ja pileti hindu (dtl 176–177), ei saa järeldada ema nõustumist osaleda reisi kulude kandmises. 20.
- Kostja I esitatud maksekorraldustest järeldub, et kostja I on kandnud eratreeningutega seotud kulusid 155 euro ulatuses (dtl 95–97) ning teinud spordiklubile ülekandeid kokku 200 eurot septembri kuni detsembri 2022 treeningute eest (dtl 98). Kostja II tõi 22.02.2024 istungil välja, et laps ei käinud tagasiulatuva elatise perioodi jooksul trennis ning eratreeningutega seotud kulud on kindlasti põhjendamatud (dtl 255). Samas nähtub kostja II 02.09.2022 e-kirjast, et ta soovis osa lapse kulusid jagada selliselt, et isa kannab treeningutega seotud kulud ja ema kooliga seotud kulud. Järelikult mingi aja jooksul laps siiski käis trennis. Arvestades, et laps muudes trennides ei käinud, st ema ei kandnud treeningute kulusid, leiab kohus, et kulutused grupitreeningutele 200 eurot saab lugeda põhjendatuks. Eratreeningute kulud seevastu ei ole hädavajalik kulutus. 20.
- Kostja I väitel ostis ta (peamiselt
- a jaanuaris lapse Tais viibimise ajal) talle riideid ja jalanõusid 899 euro eest. Kohus märgib, et kostja I esitatud maksekorraldustelt (dtl 101– 109) ei nähtu, milliseid konkreetseid tooted ja kellele osteti. Kostja II vaidleb kuludele vastu, kuivõrd temaga neid kulusid ei kooskõlastatud, kuid möönas, et isa ostis Taist lapsele riideid (dtl 256). Kohus leiab, et kuivõrd laps viibis
- a alguses ligikaudu ühe kuu isa juures, kes kandis tema toidu-, elamis- ja muud kulud, saab lugeda, et ühe kuu osas on kostja I täitnud oma ülalpidamiskohustuse vahetult ning ühe kuu elatise 349 eurot saab tagasiulatuva elatise nõudest maha arvata. See hõlmab ka kulutusi riietele ühe kuu ulatuses, mistõttu puudub vajadus täpsemalt hinnata kostja I esitatud tõendeid riietele ja jalanõudele. Kohus märgib, et ei pea Tais viibimise aja puhul põhjendatuks lähtuda rangelt
§ 101
lg-s 6 sätestatud reeglist, kuivõrd lapse Tais viibimine ei ole vaidluse all ning
§ 101lg 6 on pigem ette nähtud etteulatuva elatise väljamõistmise puhuks.
20.
- Kostja I tegi hageja lõpupeo jaoks ülekande 23 eurot (dtl 117). Kostja II selgitas, et laps ei läinud peole ja see raha läks talle taskurahaks (dtl 257). Kohus märgib, et kuivõrd kostja I tegi kulutuse teadmisega, et raha läheb lapse lõpupeo jaoks ja tegemist on vajaliku kulutusega, saab ka nimetatud kulu tagasiulatuvast elatisest maha arvata. Samuti arvestab kohus kostjale II 30.09.2022 tehtud ülekandega 65 eurot selgitusega „Andreas“ (dtl 116). 20.
- Kostja I väitel elas laps temaga
- a maist kuni sama aasta septembrini. Kostja II on nõustunud, et vahel elas laps isa juures, kuid peamise osa ajast oli laps emaga tulenevalt vanemate elukohtade asukohast (emal Tallinna kesklinnas, kus lapse sõbrad elavad lähedal; isal linnast väljas). Tagasiulatuva elatise nõude puhul on asjakohane arvestada lapse viibimistega alates 24.07.
- Kostja I ei ole tõendanud, et vahemikus 24.07.2022– 30.09.2022 viibis laps olulise osa ajast (7 või enam päeva kuus) tema juures ja tema ülalpidamisel. 20.
- Kokkuvõttes saab tagasiulatuvast elatisest maha arvata järgmised kostja I kantud kulud: õppemaks 1342 eurot, kulud riietele 344,50 eurot, ekskursioon 135 eurot, treeningud 200 10
(14)2-23-10508 eurot, ühe kuu elatis 349 eurot, lõpupeo raha 23 eurot, ülekanne 65 eurot; kokku 2458,50 eurot. Seega jääb vajaka 1786,45 eurot (4244,95–2458,50). Kuivõrd kostja I oli 24.07.2023 seisuga ülalpidamiskulusid vaid osaliselt kandnud, oli ta rikkunud ülalpidamiskohustust. Tagasiulatuva elatise nõude saab rahuldada 1786,45 euro ulatuses.
- Perioodil 24.07.2023–08.09.2023 elas laps emaga, vahemikus 09.09.2023–10.12.2023 omaette ning 11.12.2023–01.05.2024 isaga. 21.
- Kostja I on välja toonud, et kandis lapsele vahemikus 24.07.2023 kuni 15.09.2023 raha 303 eurot (dtl 118) ning ostis lapsele mobiiltelefoni iPhone 13 mini väärtusega 710 eurot. Kostja I väitel läks lapse vana telefon katki (dtl 258). Kohus märgib, et otse lapsele tehtud kandeid ei saa pidada elatise makseteks. Need kanded saab lugeda taskurahaks, mida kohus elatise nõude puhul eelmärgitud põhjustel ei arvesta. Kostja II kinnitas telefoni soetamise fakti, kuid ei pidanud kulu täies ulatuses põhjendatuks. Kohus märgib, et kuivõrd mobiiltelefoni saab soetada ka oluliselt vähema raha eest, umbes 200 euroga, loeb kohus mobiiltelefoni soetamise kulu põhjendatuks 200 euro ulatuses. 21.
- Alates 09.09.2023 nõuab hageja kostjalt I elatist 450 eurot kuus. Kostja II põhjendab elatise nõude suurendamist lapse omaette elama asumisega. Kostja I vaidleb elatise suurendamisele vastu, viidates, et tema ei ole lapse omaette elama asumisega nõustunud. Kohus märgib, et kostja II ei ole tõendanud vanemate kokkulepet lapse eraldi elama asumise kohta. Kohtule ei nähtu ka, et selleks esines tungiv vajadus. Hageja on alaealine ja vajab eelduslikult vanema järelevalvet. Seega ei ole elatise suurendamine seoses lapse omaette elama asumisega põhjendatud. 21.
- Eelnevat arvestades on perioodi 24.07.2023–10.12.2023 (140 päeva) elatis kokku 1628,20 eurot (140 × 11,63). Sellest tuleb maha arvata mobiiltelefoni ostu kulu mõistlikus ulatuses, s.o 200 eurot. Seega saab nimetatud perioodi eest kostjalt I välja mõista elatisesumma 1428,20 eurot. 21.
- Arvestades, et lapse isa juures elamises ja isalt ülalpidamise saamises perioodil 11.12.2023–01.05.2024 ei ole vaidlust, ei ole hageja nõue kostja I vastu selle perioodi osas põhjendatud. Kohtu hinnangul on oluline see, kus laps sel perioodil reaalselt viibis ja kes teda ülal pidas, mitte see, kus oli tema elukoht ning kui suures proportsioonis on üks või teine vanem last hagiavalduses I hõlmatud pikema erioodi jooksul ülal pidanud.
- mai 2024 osas pole üheselt selge, kui kaua laps sel päeval ühelt või teiselt vanemalt ülalpidamist sai. Kohus loeb, et mõlemad vanemad andsid sel päeval lapsele vahetult ülalpidamist ning elatise nõue kummagi kostja vastu pole selle päeva osas põhjendatud.
- Alates 02.05.2024 elab laps poolte seisukohtadest nähtuvalt Eestis ema üüritud korteris kas omaette või koos emaga. Kostja I ei ole väitnud, et pärast seda oleks ta kostjale II teinud elatise makseid, kuid on välja toonud 02.05.2024 ülekannete (nn toiduraha) tegemise 135 euro ulatuses lapse kontole (dtl 549–550) ja treeningutega seotud kulutused 680 eurot (dtl 551– 552), mis hõlmavad nii trenni kui ka treeninglaagri kulusid. Kostja II selgitas, et maikuus käis laps trennis, kuid alates juunist enam mitte, kuna sai vigastuse, mistõttu ei läinud laps ka laagrisse (dtl 564–565). Kostja I väitel ta ei teadnud, et laps laagrisse ei läinud (dtl 565). Kohtu hinnangul ei ole treeningute ja laagriga seotud kulutused täies ulatuses põhjendatud, kuivõrd kostja I ei kooskõlastanud neid enne kulutuste kandmist teise vanema ja lapsega. Vastasel juhul oleks saanud ära hoida kulutuste tegemise aja eest, mil laps tegelikult trennis ega laagris ei käinud. Kohus loeb põhjendatuks kulutused treeningutele 210 euro ulatuses. Ülekandeid lapsele 135 euro ulatuses ei ole vanemate vahel kooskõlastatud ja maksekorraldustelt ei selgu, milleks raha üle kanti. Kohus loeb selle summa lapsele kantud taskurahaks, mis elatisest mahaarvamisele ei kuulu. 11
(14)2-23-10508
- Alates 24.07.2023 kuni otsuse tegemiseni (sh
- a oktoobrikuu elatis) saab kostjalt I hageja kasuks välja mõista 3334,86 eurot (elatis perioodi 24.07.2023–10.12.2023 eest 1428,20 eurot + elatis perioodi
- mai 2024 kuni oktoober 2024 eest 2116,66 eurot – 210 eurot).
- Kuivõrd 01.10.2024 kohtuistungil poolte esitatud selgituste kohaselt jääb laps elama ema juurde ema ülalpidamisele, on põhjendatud rahuldada ka edasiulatuv elatisenõue. Kuivõrd ema kannab edaspidi ka lapse treeningutega seotud kulud (50 eurot kuus – dtl 500), lisandub 349 eurole ka pool sellest kulust, s.o 25 eurot. Edasiulatuva elatise summa, mis tuleb kostjalt I välja mõista, on seega 374 eurot. Elatise nõue kostja II vastu
- 13.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt II perioodi eest 15.02.2024–02.05.2024 elatise tasumist 929 eurot kuus ning tagasiulatuvalt perioodi 11.12.2023–14.02.2024 eest 2006,93 eurot. Hagiavalduse II kohaselt olid hageja ülalpidamiskulud kostja I juures elamisel ühes kuus järgmised: toit 450 eurot, eluase 500 eurot, treeningud 510 eurot, riided-jalanõud 100 eurot, meelelahutus 50 eurot, transpordikulud 150–155 eurot (rolleri üür ja kütus kokku 155 eurot, perioodil 24.02.–24.03.2024 auto üür ja kütus ca 150 eurot). Lisaks on kostja I kandnud perioodil 11.12.2023–14.02.2024 lennupiletite kulusid kokku 1171,51 eurot, sh lend Tallinnast Balile 671,51 eurot, lend Balilt Taisse 150 eurot, lend Taist Usbekistani 350 eurot, lend Usbekistanist Riiga 363,15 eurot, Riiast Eestisse 150 eurot, Eestist Taisse 485,92 eurot. Seega on kulutused transpordile ühes kuus keskmiselt 328 eurot.
- Kohus märgib, et reisimisega seotud kulud on tingitud kostja I enda valikutest ning nende kulude nõudmine teiselt vanemalt ei ole põhjendatud. Kostja I ei ole ka tõendanud, et Tais on toidu- ja eluasemekulud Eestiga võrreldes oluliselt kõrgemad. Tõendamata on ka suur osa treeningute kuludest ning rolleri üüritasu. Üüriauto kulu lapse sõidutamiseks on luksuskulutus, mille väljamõistmine teiselt vanemalt ei ole samuti põhjendatud.
- Kostja II taotleb tema vastu esitatud elatisenõude rahuldamata jätmist või alternatiivselt elatise väljamõistmist miinimumsummas, viidates vanemate erinevale varalisele seisundile.
§ 105
lg 3 kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017, nr 3-2-1-35-17, p 22). Lapse elatise vaidlustes peab kohus analüüsima mõlema vanema varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt RKTKo 17.01.2018, nr 2-16-135, p 13). Kostja I Tais tehtud kulutuste ulatuse põhjal on ilmne, et kostja I majanduslik seisund on väga hea. Kostja II on viidanud, et talle kuulub küll äriühing X, kuid kuna ettevõte ei ole kasumlik, ei teeni ta töötasu. Kostjale II ei kuulu kinnistuid, väärtpabereid ega väärtpaberikontosid ning ta ei teeni üüri- ega renditulu (dtl 379). Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada hageja vanemate erinevat majanduslikku seisu, kuid see ei ole sedavõrd erinev, et elatisenõude kostja II vastu saaks jätta täielikult rahuldamata või mõista kostjalt II välja elatise miinimumsummas. Kostja II pangakontode väljavõtetelt (dtl 417–464 ja 475–479) nähtuvaid ülekandeid, laekumisi ja kulutusi ning kostja II kasutuses olevaid sõidukeid (2020. a Audi A3 Sportback (liisitud) ja 2010. a Porsche 911 Carrera S (kostja II on omanik)) arvestades ei ole põhjust järeldada, et kostja II oleks majanduslikes raskustes. Arvestades kostja II haridust 12
(14)2-23-10508 (kõrgem) ja töökogemust (dtl 384), on kostja II kohtu hinnangul võimeline teenima piisavalt suurt töötasu, et maksta elatist vähemalt 374 euro ulatuses.
- Kostja II on 03.06.2024 seisukohas märkinud, et lapsetoetust 80 eurot kuus sai isa oma avalduse esitamisel perioodil 01.02.–21.05.2024 (kokku 320 eurot). Kuivõrd laps viibis Tais vähem kui viis kuud ning isa on saanud lapsetoetust nelja kuu eest, jääb elatise summa samaks, mis on edasiulatuv elatis kostja I vastu esitatud nõude puhul, s.o 374 eurot.
- Kostja II on välja toonud, et perioodil 11.12.–01.05.2024 kandis ta lapse huvides kulusid 786 euro ulatuses (dtl 501). Nimelt on kostja teinud lapsele ülekandeid 240 euro ulatuses (dtl 333) ning kandnud erakooliga seotud kulusid 596 eurot (dtl 334). Kohtu hinnangul ei saa lapsele tehtud ülekandeid pidada elatise tasumiseks, vaid tegemist on taskurahaga (s.o rahaga, mida laps võis kulutada oma äranägemise järgi), mida kohus elatise summast maha ei arvesta. Kostja I vaidles 22.02.2024 istungil erakooli kuludele vastu, väites, et kaugõppe osas kostja II temaga kokkulepet ei teinud ning laps tegelikult ei õppinud (dtl 258). Samas ei õppinud laps sel ajal ka mõnes Tai koolis, mille kulud oleksid kostja I sõnul olnud veelgi kõrgemad – 1000 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei saanud detsembris 2024, mil laps A erakooli nimekirja kanti, pidada kooliga seotud kulusid põhjendamatuks, kuna see võimaldas lapsel jätkata hariduse omandamist Eesti koolis ning kulud olid ka madalamad kui Tai koolis õppimisel. Seega saab õppemaksu kulud 596 eurot kostjalt II nõutavast elatisest maha arvata.
- Hageja nõue kostja II vastu on seega perioodi 11.12.2023–01.05.2024 (143 päeva) eest kokku 1214,21 eurot ((143 × 12,47) – 596).
- Kokkuvõttes kuuluvad mõlemad hagid rahuldamisele osaliselt. Kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud elatis kokku 5121,31 eurot (s.o tagasiulatuvalt perioodi 24.07.2022–23.07.2024 eest 1786,45 eurot ja alates 24.07.2023 kuni otsuse tegemiseni 3334,86 eurot) ning edasiulatuv elatis alates
- novembrist 2024 374 eurot kuus. Kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 11.12.2023–01.05.2024 eest 1214,21 eurot. Ülalpidamise nõuded ei ole tasaarvestatavad (võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
- Kostja II on taotlenud menetluskulude kostja I kanda jätmist. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreeglist kõrvale kalduda. Kostjat I ei saa pidada pahatahtlikuks. Vanematel on olnud erimeelsused selle osas, kuidas tuleks hageja ülalpidamiskulusid kanda ja milliseid vanema tehtud kulusid saab lugeda ülalpidamiskuludeks. Mõlemad hagid kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist suurust kindlaks määramata. 13
(14)2-23-10508 (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 14
(14)