Ärakiri Kohus Määruse tegemise aeg ja koht KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus 26.11.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-14850 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid O.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.A sünd. xxx , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, algharidus, rahvuselt venelane, elukoht puudub, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 11.06.2009 ja lõpp 11.06.2011 Jätta O.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus ja määrata tema poolt O.A-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. ettevalmistus kohtuistungiks 250 krooni, esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Välja mõista O.A-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 11.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.A on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.09.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat alates 11.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav jätkab hariduse omandamist 8-ndas klassis, lõpetas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleb vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid umbes 15 000 krooni, vanglas teda majanduslikult keegi ei toeta. Kinnipeetav on pärit asotsiaalsest perest, tema sõbrad on kriminaalse taustaga. Kinnipeetaval on alkoholiprobleemid juba alates lapsepõlvest, käesolevaks ajaks on läbinud Eluviistreeningu ja paikneb sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Narkootikume tarvitas kinnipeetav alates 11-ndast eluaastast. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vangistuses viibib esimest korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et olulisteks riskiteguriteks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumus, kriminaalse taustaga tutvusringkond, kindla elu- ja töökoha puudumine, sotsiaalsete kogemuste ühekülgsus, madal haridustase, eriala puudumine ja väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Kriminaalhooldusametnik leiab, et risk uute kuritegude toimepanemiseks on suur. Kinnipeetav on varem elanud mahajäetud majades, sotsiaalmajas ja kodutute öömajas. Käesoleval ajal on ta registreeritud korterisaajate järjekorda. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema, õde ja vend. Emalt on vanemlikud õigused ära võetud, vend on kriminaalkorras karistatud. Ema on 100% töövõimetu, temaga ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kontakti saada. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohtu istung Kinnipeetav O.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et soovib minna abistama oma ema. Samuti seletas kinnipeetav, et tema ei tarvitanud vabaduses alkoholi nii palju korraga, kui teised, vaid 2 – 3 korda nädalas paar-kolm pudelit õlut. Kinnipeetav seletas, et koht sotsiaalmajas on tal vastavalt telefonilisele vestlusele olemas. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused 2 Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistuses viibib esimest korda. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on varasemalt elanud Tallinnas mahajäetud majades, sotsiaalmajas ja kodutute öömajas. Käesoleval ajal puudub tal kindel elukoht, kuhu tal oleks võimalik asuda elama peale vabanemist. Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et koht sotsiaalmajas on talle tagatud ja ka Viru Vangla iseloomustuses on näidatud kahe sotsiaalmaja aadress, toetub maakohus siiski kriminaalhooldusametniku seisukohale, et kindel elukoht kinnipeetaval vabaduses puudub. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ta on teinud selles osas järelpäringu Kristiine linnaosavalitsusse, kust saadud vastusest nähtub, et kinnipeetav on registreeritud korterisaajate järjekorda. Maakohus leiab, et juhul, kui kinnipeetavale oleks tagatud koheselt koht sotsiaalmajas, oleks sellest ka linnaosavalitsuse kirjaga teatatud kriminaalhooldusametnikule. Eeltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel ja kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud elukoht, kuhu tal oleks koheselt võimalik elama asuda. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht ja seega ka legaalne sissetulek. Arvestades seda, et kinnipeetavat on karistatud varavastase kuriteo eest, on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. Maakohus arvestab siinjuures ka seda, et tulenevalt kinnipeetava minevikust, madalast haridustasemest, eriala ja kogemuse puudumisest ei ole tõenäoline, et kinnipeetav leiab vabanedes koheselt talle elamiseks vajaliku suurusega sissetulekuga töökoha. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral toetav sotsiaalne lähivõrgustik, kelle abile võiks kinnipeetav esialgu toetuda. Maakohus tunnustab kinnipeetavat ja peab antud asjas positiivseteks, et kinnipeetav osaleb vanglas majandustöödel ja läbis sõltuvusega tegeleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Töötamine annab kinnipeetavale vabanemiseks töökogemusi ja sotsiaalprogrammi läbimine aitab edaspidi hoiduda sõltuvusainetest. 3 Samuti on positiivne, et kinnipeetav jätkab põhihariduse omandamist vanglas. Nagu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, jätkab kinnipeetav õpinguid 8-ndas klassis. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb juunis 2011, seega on tal võimalus õpingud 8ndas klassis ka lõpetada. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 652,80 krooni. Maakohus peab nimetatud summat põhjendatuks ja leiab, et see summa kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, § 384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 14.12.2010 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4