1-11-12415/13

1 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.märts 2012, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-12415 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Ain Tali Kohtuasi Süüdimõistetu isikukood XXX Viru Vangla materjalid L.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks L.N karistuse kandmise algus 09.02.2008 ja lõpp 01.08.2013 RESOLUTSIOON: Jätta L.N vangistusest vabastamata. tingimisi enne tähtaega Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab L.N karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 28.11.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistuseks on talle mõistetud 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel on mõistetud vangistusele liidetud Harju Maakohtu 01.09.2008 otsusega mõistetud karistus 5 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks on mõistetud 5 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 09.02.2008.a. Viru Vanglast L.N-i kohta 10.01.2012 koostatud iseloomustusest nähtub, et L.N on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesolev karistus on mõistetud kaas kinnipeetava peksmise eest Viru Vanglas, mille puhul on täheldatud 2 toimepanemise põhjuse ja ajendina grupi mõju. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Varasemalt on isikut karistatud varguse, röövimise, mis on seotud vägivallaga ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Röövimise on kinnipeetav toime pannud alkoholi saamiseks ning narkootikumidega seotud kuritegu seisnes narkootikumide üleviskamises vangla territooriumile. Käeolev kuritegu on isikuvastane, muutunud on vägivaldsuse raskusaste. L.N on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vanglas on isik kasutanud korduvalt vägivalda kasskinnipeetavate suhtes. Isikule on iseloomulik agressiivsus, impulsiivsus ja enesevalitsuse kaotamine. Isikul puudub oskus tunnsitada probleeme ja leida alternatiivseid lahendusi, ta ei mõtle oma tegevuse tagajärgedele. Individuaalse täitmiskava kohaselt kinnipeetavale püstitatud eesmärgid on ajalise perioodi tõttu veel täitmata. Vangistuse jooksul on läbinud riigikeele algtaseme eelkursuse, arvuti algõppe, omandanud põhihariduse ja osalenud Convictuse tugigrupis. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Varasemalt on isik rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo, lisaks eiras ka registreerimiskohustust. Riskihindamise alusel on kinnipeetav ohtlik nii avalikkusele kui ka kaas kinnipeetavatele. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem grupi mõjul, konfliktsituatsioonides, mida isik rahumeelselt lahendada ei suuda. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 44% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 18%. Viru Vangla toetab kinnipeetava L.N-i vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldusametniku poolt 05.01.2012 koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav L.N on 22-aastane. Tema sotsiaalse lähivõrgustiku moodustavad ema T B, vanaema, vanaisa ja gümnaasiumis õppiv õde. Isaga suhted puuduvad. Kinnipeetaval on 4aastane tütar, elukaasalsega elas koos enne vangistust, edasisest suhtlemisest midagi teada ei ole. Lähedased usuvad, et L.N suudab muuta oma eluviisi perekonna toetuse abil. Kinnipeetava vabanemisel on tal olemas kindel elukoht kodus, s.o 3-toaline korter aadressil xxxx, kus elavad kõik tema lähedased. Perekonnal on olemas kindel sissetulek, vanavanemad on pensionärid ja ema töötab. Kinnipeetava vabanemisel annaks perekond esialgu talle ka majanduslikku tuge. Ametnik märgib, et L.N-i vabastamisel tingimisi enne tähtaega, on uute kuritegude sooritamise riskide maandamiseks otstarbekas lisaks kontrollnõuetele määrata talle ka lisakohustused. Kohtuistungil 07.03.2012 L.N avaldas, et soovib võimalust vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks ja lisas, et proovib hakata normaalselt elama. Soovib taastada suhted naise ja lapsega, hetkel on suhted nendega halvad. Vabanemisel soovib tööle asuda tuttava juurde. Prokurör ei toetanud vangla taotlust L.N-i ennetähtaegseks vabastamiseks ning selgitas, et tegu on isikuga, kes on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, uue kuriteo on toime pannud katseajal, vangistuses on samuti kuriteo toime pannud, mis näitab, et isik ei ole olnud seadusekuulekas. Ta ei ole teinud järeldusi oma karistustest. 3 Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.N ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. L.N on kriminaalkorras karistatud 3-l korral- Harju Maakohtu 25.06.2007 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud 23 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga; Harju Maakohtu 01.09.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 5 aastat 3 kuud 23 päeva. Käesoleval ajal kannab L.N karistust Viru Maakohtu 28.11.2011 otsuse alusel KarS § 121 järgi toime pandud kuriteo eest, mis seisnes selles, et isik grupis peksis vanglas kaasvangi. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu on toime pandud katseajal ja see seisnes selles, et isik grupis käitles (toimetas Murru vanglasse) narkootilist ainet suures koguses. Kuritegude toimepanemise ajendina on tuvastatav grupi mõju. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole, viimane tegu on isikuvastane, muutunud on vägivalduse aste. L.N-i iseloomustab ka see, et tal on vanglas 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, kusjuures karistused on määratud vangla vara kahjustamise, ametniku korralduse eiramise torke-lõikeriistade omamise, tööle minemisest keeldumise, kaaskinnipeetava ründamise eest. Isiku suhtes on vanglas kasutatud ka julgeolekuabinõusid. Individuaalse täitmiskava kohaselt isikule püstitatud eesmärgid, s.o jätkata õpinguid ja B2 tasemel riigikeele õppimist, läbida sotsiaalabiprogramm „Õige hetk“, ei ole täidetud. Vanglas õpitav puidutisleri amet ei ole omandatud. Kohus leiab, et L.N vaatamata tema lähedaste toetusele ja usule, ei ole käesoleval hetkel võimeline vabaduses selliselt hakkama saama, et tal ei tekiks ohtu uuesti kuritegelikule teele naasta. Ta ei ole ka ise veendunud enda suutelisuses elada seadusekuulekat elu. Isikul puudub oskus tunnistada probleeme ja leida alternatiivseid lahendusi, ta ei mõtle oma tegevuse tagajärgedele. L.N on mõjutatav sõprade poolt, tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kelle mõjul võib ta jätkata ebaseaduslikke tegevusi, mis võivad viia uute kuritegudeni. Varasemalt on isik rikkunud ka kriminaalhooldusnõudeid, sh eiranud registreerimiskohustust. Kohus, arvestades seda, et L.N on toime pannud mitmeid vägivaldseid kuritegusid, leiab, et tema ühiskonnaohtlikkust tuleb hinnata kõrgeks. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem grupi mõjul ning konfliktsituatsioonides, mida isik rahumeelselt lahendada ei suuda. L.N-i hoiakud ei ole olnud ega ole ka käesoleval ajal õiguskuulekada ning see näitab, et ta pooldab endiselt kriminaalseid hoiakuid ja on ohtlik ühiskonnale. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.N-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. 4 Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu L.N-i vabastamisega temale Viru Maakohtu 28.11.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 06. aprillil 2012. a. Nooremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne