1-08-12001/15

1-08-12001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12001 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Y.F-i (Y.F) kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Y.F-i kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot), sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist eurot), advokaat Eve Lainele tema poolt Y.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Y .F -ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse.
7. Y .F -il tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Y.F 1-0812001 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 09.05.2012 määrusega jäeti Y.F talle Pärnu Maakohtu 24.03.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Pärnu Maakohtu 24.03.2009 otsusega tunnistati Y.F süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust Kinnipeetava karistusaeg algas 30.04.2008 ja lõpeb 29.04.
9. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 29.04.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis Y.F-i puhul positiivsete asjaoludena vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu, vangistuses sotsiaalabiprogrammides Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening osalemist, keevitaja kutseõppe läbimist ning majandustöölisena töötamist. Samuti märkis maakohus, et ka tulevikuks on süüdimõistetu endale reaalsed plaanid teinud ning on motiveeritud oma eluviisi varasemaga võrreldes muutma. Samas aga pidi maakohus arvestama, et käesolevalt kannab Y.F karistust raske I astme vägivallaga seotud isikuvastase kuriteo eest – Y.F tappis noaga oma vanaema. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Süüdimõistetu on tunnistanud, et alkoholi hakkas ta tarvitama juba väga noores eas ja alkoholijoobes tuli tal vabaduses üsna sageli ette ka kaklusi. Sellest järeldas maakohus, et tegemist on isikuga, kellel esineb kohati probleeme oma emotsioonide ja käitumise kontrollimisega, eriti alkoholi tarvitanuna, mil ta võib muutuda vägivaldseks. Maakohus leidis, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saa riivatud ühiskonna õiglustunne. Arvestades toimepandud kuriteo iseloomu ja raskust ning asjaolu, et käesolevaks ajaks on süüdistataval kantud vaid pool mõistetud karistusest, leidis maakohus, et praeguseks ärakantud karistus ei ole siiski piisav. Ennetähtaegse vabanemisega määratav katseaeg oleks käesoleval ajal äärmiselt pikk, mis ei anna kindlust, et isik suudaks umbes 4-aastase katseaja jooksul täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt. Maakohus leidis, et lisaks tuleks süüdimõistetul vangistuses enam oma käitumist analüüsida ning oma hoiakutega tegeleda, kuna materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu kohati väljendada ka kriminaalsele subkultuurile iseloomulikke hoiakuid ning seostada end pigem sedalaadi ühiskonnagrupiga, mis võib ta muuta vabaduses negatiivselt kergesti mõjutatavaks. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel jätkata vangistuses rehabiliteerivates tegevustes osalemist ning näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja suudab alluda tema üle seatud kontrollile. Y.F-il oleks vaja jätkata kinnipidamiskohas võimalike sotsiaalprogrammide läbimist ning käituda edaspidi seaduskuulekalt. Sel juhul ei ole välistatud tema ennetähtaegne vabanemine järgmise vabastamistähtaja saabumisel. Eeltoodud asjaoludel leidis maakohus, et Y.F-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal ennatlik, arvestades nii tema poolt ärakandmata karistusaja pikkust kui ka maakohtul tekkinud kahtlusi, kas süüdimõistetu suudab edaspidiselt vabaduses seadusekuulekana käituda ning elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi järgida. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning Y.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 2 Kaitsja märgib, et kahtlemata on Y.F pannud toime raske esimese astme kuriteo, mille eest talle on mõistetud 8 aasta pikkune vangistus. Y.F on ära kandnud üle poole vangistusajast ning ennetähtaegse vabastamise korral jääks vastavalt KrMS § 76 lg-le 4 katseajaks ärakandmata karistusaeg, s.o veidi vähem kui 4 aastat. Samas ei ole aga teo laad ja raskus ning võimaliku katseaja pikkus kaitsja hinnangul need asjaolud, mis igal juhul peaksid Y.F-i ennetähtaegse vabastamise välistama. Kui jätta kõrvale ainus distsiplinaarsüütegu, mille eest Y.F-il käesolevalt on kehtiv distsiplinaarkaristus – noomitus, siis on tema käitumine karistuse kandmise ajal olnud kaitsja hinnangul laitmatu. Y.F on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides, ta on läbinud keevitaja kutseõppe ning osaleb vangla tööhõives. Võib öelda, et süüdimõistetu on aktiivselt ära kasutanud kõik vangla poolt pakutavad võimalused. Kaitsja lisab, et Y.F on enda süüd kuriteo toimepanemises, mille eest ta karistust kannab, täielikult tunnistanud. Seetõttu jõustus I astme kohtu süüdimõistev otsus 07.04.2009 edasikaebuseta. 09.05.2012 kohtuistungil kinnitas Y.F , et ei möödu päevagi, mil ta enda poolt toimepandule ei mõtle. Ta on tänulik oma lähedastele, kes ei ole talle selga pööranud. Ta hindab kõrgelt isa poolt talle elu- ja töökoha näol pakutavat võimalust uut ja teistsugust elu alustada. Ta on täielikult mõistnud endise eluviisi, mille lahutamatuks osaks oli alkoholi tarbimine, lubamatust ning kindlalt otsustanud alkoholi tarvitamisest täielikult ja alatiseks loobuda. Andes endale aru raskustest, mis võivad iseseisva alkoholist loobumisega kaasneda, on ta vabanemisel otsustanud liituda Anonüümsete Alkohoolikute liikumisega. Y.F-i väidete siiruses ei ole põhjust kahelda. Ka maakohus on vaidlustatavas määruses märkinud, et süüdimõistetu on endale tulevikuks reaalsed plaanid teinud ning on motiveeritud oma eluviisi varasemaga võrreldes muutma. Kehtiv noomitus suhteliselt väheolulise distsiplinaarüleastumise eest on Y.F-i käitumist iseloomustavate asjaolude seas erand, mis ei oma sellist kaalu, et välistada tema ennetähtaegne vabastamine. Kaitsja märgib veel, et Y.F-il on vabanemisel olemas kindel ja elektroonilise järelevalve nõuetele vastav elukoht aadressil Pargi 10-1 Märjamaa, samuti töökoht FIE-na tegutseva isa Urmas Y.F-i juures. Arvestades süüdimõistetu varasemat eluviisi, ei saa keskkonnavahetuse positiivset mõju tema edasisele käitumisele alahinnata. Y.F-il on perekonnaliikmete näol olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kellega on head suhted säilinud ka karistuse kandmise ajal. Kaitsja leiab, et maakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu asjaolule, et tegemist on esmakordselt kriminaalkorras karistatud ja esmakordselt vangistuses viibiva isikuga. Võib eeldada, et esmakordse vangistuse mõju varem karistamata isikule on efektiivsem kui korduvalt karistatud ja varem vangistuses viibinud isikule. Pikemaajaline vanglatingimustes viibimine võib avaldada esmakordselt karistatule soovitule vastupidist mõju, kuna isik pikaajalises vangistuses kohaneb vangla subkultuuriga ning võtab omaks selle käitumisnormid ja tavad. Selliseid ilminguid on vanglatöötajate poolt Y.F-iga peetud vestluste käigus juba täheldatud. Kaitsja leiab, et ei ole reaalne ootus, et vanglatingimuste mõju vangistuse edasisel kandmisel väheneks. Pigem on elukoha- ja keskkonnavahetus koosmõjus õiguskuulekatest isikutest koosneva sotsiaalvõrgustiku toetusega sellisteks riske maandavateks teguriteks, mis tagavad kriminaalsete subkultuuride võimalikud negatiivsed mõjud Y.F-ile. Y.F on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid ja avaldanud valmisolekut jätkata nende läbimist vabaduses, kus koostöös kriminaalhooldajaga võimalused sobivate programmide leidmiseks on oluliselt laiemad. Y.F on teadlik elektroonilise järelevalve väga rangetest piirangutest ja tagajärgedest, mis kaasnevad piirangute rikkumisega ning peab ise neid piiranguid endale vabadusse sisseelamisel vajalikeks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. 3 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole Y.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt peamiselt määruskaebuses esitatud väiteid.
13. Ringkonnakohus möönab, et Y.F-i käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – Y.F on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ning Eluviisitreening, samuti on ta läbinud keevitaja kutseõppe ning osaleb vangla tööhõives. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et Y.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et positiivsed muutused Y.F-i mõtlemises ja käitumises ei ole piisavad, kaalumaks üle tema poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ning õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Y.F kannab karistust joobeseisundis toime pandud tapmise eest. Kuriteo ohvriks oli Y.F-i lähedane – vanaema. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on äärmiselt raske ja taunitava kuriteoga, mille eest mõistetud 8-aastasest vangistusest on süüdimõistetu ära kandnud vaid poole. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et lisaks karistuse eripreventiivsete eesmärkide täitmisele, s.o süüdimõistetu õiguskuulekale teele suunamisele, peab kohus isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kaaluma ka seda, kas kantud karistusaeg on olnud piisav, täitmaks karistuse üldpreventiivset eesmärki. Oluline on signaali saatmine ühiskonnale, et kohus ei suhtu kuritegusid sooritanud isikute karistamisesse ja nende karistuse kandmiselt ennetähtaegsesse vabastamisesse kergekäeliselt. Seejuures on karistuse üldpreventiivne eesmärk seda olulisem, mida raskema kuriteoga on tegemist. Käesoleval juhul on ringkonnakohus seisukohal, et Y.F-i kantud karistusaeg ei ole karistuse üldpreventiivset eesmärki silmas pidades olnud piisav ning tema ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata.
15. Lisaks eelnevale ei ole ringkonnakohtul täit veendumust, et kantud karistusaeg oleks täitnud oma eripreventiivse eesmärgi ning Y.F suudaks vabaduses jätkata õiguskuulekat elu. Vaieldamatult on Y.F vangistuses selles suunas samme astunud, kuid jätkuvalt eksisteerib oht, et ta võib vabaduses tarvitada alkoholi, mis võib põhjustada agressiivset käitumist ning viia uue kuriteo sooritamiseni. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta tarvitas enne vangistust alkoholi igapäevaselt ning purjus peaga tuli kaklusi ette võrdlemisi sageli. Samuti kulus Y.F-i sissetulek peamiselt alkoholile ja pidutsemistele. Kui Y.F ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda, on olemas suur oht, et ta võib panna toime uue kuriteo.
16. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskem on sooritatud kuritegu, seda erandlikumad peavad 4 olema kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist õigustavad asjaolud. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada Y.F-i kui raske isikuvastase kuriteo sooritanud isiku suhtes erandlikku meedet, s.o teda selleks esimese võimaluse avanemisel ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Paavo Randma