1-08-12001/12

Kriminaalasi nr 1-08-12001 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 09.mail 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaat Eve Laine osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Q.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leidis: Pärnu Maakohtu 24.märtsi 2009.a otsusega tunnistati Q.I süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust, mille kandmise algust arvata 30.aprillist 2008.a. Kohtuotsus jõustus 07.aprillil 2009.a. Q.I karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 29.aprillil 2016.a. Q.I ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda karistatud korduvalt nii alkoholiseaduse kui ka liiklusseaduse alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Q.I uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul X ning mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus X. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Q.I Rastil vabanemisel võimalik asuda elama oma X kuuluvasse korterisse, mis on sobilik ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on tema X lubanud talle enda juures töökoha võimaldada. Süüdimõistetu suhted perekonnaga on head ja toetavad ning ta on jätkanud suhtlemist ka vangistuse ajal. Vanemate sõnul on süüdimõistetu muidu rahulik ega ärritu, kuid juba väikese koguse alkoholiga käitumine muutub ning ta võib kaotada enda üle kontrolli. Q.I kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses oma käitumise ja elustiili üle järele mõelnud ning soovib seda muuta. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, leides, et ilmselt on vangistus süüdimõistetule positiivset mõju avaldanud, ta on mõistnud oma probleeme ning teinud omale tulevikueesmärgid. Seetõttu leiab kaitsja, et süüdimõistetule tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi X on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Q.I tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud, arvestades nii toimepandud kuriteo raskust, ärakandmata karistusaja pikkust kui ka jätkuvaid kuriteoriske. Samuti tuleb arvestada sellega, et vangistusest on süüdimõistetul ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Q.I ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Q.I puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud sotsiaalabiprogrammides X ja X, läbinud keevitaja kutseõppe ning töötab majandustöölisena. Ka tulevikuks on süüdimõistetu endale reaalsed plaanid teinud ning on motiveeritud oma eluviisi varasemaga võrreldes muutma. Samas aga peab kohus arvestama, et käesolevalt kannab Q.I karistust raske I astme vägivallaga seotud isikuvastase kuriteo eest, kui ta tappis noaga oma vanaema. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Süüdimõistetu on tunnistanud, et alkoholi hakkas ta tarvitama juba väga noores eas ja alkoholijoobes tuli tal vabaduses üsna sageli ette ka kaklusi. Seega tuleb järeldada, et tegemist on isikuga, kellel esineb kohati probleeme oma emotsioonide ja käitumise kontrollimisega, eriti alkoholi tarvitanuna, mil ta võib muutuda vägivaldseks. Kohus leiab, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saa riivatud ühiskonna õiglustunne. Arvestades toimepandud kuriteo iseloomu ja raskust ning asjaolu, et käesolevaks ajaks on süüdistataval kantud vaid pool mõistetud karistusest, siis ei ole praeguseks ärakantud karistus siiski piisav. Ennetähtaegse vabanemisega määratav katseaeg käesoleval ajal oleks Q.I-le äärmiselt pikk, mis ei anna kindlust, et isik suudaks umbes 4 aastase katseaja jooksul täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt. Kohus leiab, et lisaks tuleks süüdimõistetul vangistuses enam oma käitumist analüüsida ning oma hoiakutega tegeleda, kuna materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu kohati väljendada ka kriminaalsele subkultuurile iseloomulikke hoiakuid ning seostada end pigem sedalaadi ühiskonnagrupiga, mis võib ta muuta vabaduses negatiivselt kergesti mõjutatavaks. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel jätkata vangistuses rehabiliteerivates tegevustes osalemist ning näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja suudab alluda tema üle seatud kontrollile. Q.I-l oleks vajalik jätkata kinnipidamiskohas võimalike sotsiaalprogrammide läbimist ning käituda edaspidi seaduskuulekalt, siis ei ole välistatud tema ennetähtaegne vabanemine järgmise vabastamistähtaja saabumisel. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Q.I katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal ennatlik, arvestades nii tema poolt ärakandmata karistusaja pikkust kui kohtul olevaid kahtlusi, kas süüdimõistetu suudab edaspidiselt vabaduses seadusekuulekana käituda ning elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi järgida. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Q.I (IK X) temale Pärnu Maakohtu 24.märtsi 2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista Q.I-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kuus