← Eesti

2-24-4577/23

Obsah (8)§ 24§ 29§ 12§ 40§ 31§ 35§ 41§ 42

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-4577 Määruse tegemise aeg ja 22.11.2024, Jõhvi koht Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu avaldus N. R va

§ 24lg 2 sätestab, et juhatusel võib olla üks liige (juhataja) kuni kolm liiget.

Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. Põhikirja punkt 7.1.5 kohaselt on juhatuses üks kuni viis liiget. Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistul on neli juhatuse liiget, mis on kooskõlas nii seaduse kui ka korteriühistu põhikirjaga. Seega juhatus esindab korteriühistust ning korraldab selle tegevust vastavalt üldkoosoleku otsustele. Seadus ei näe ette kvalifikatsiooninõudeid korteriühistu juhatuse liikmetele. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et korteriühistul oleks majahaldur.

  1. Esitatud tõenditest nähtub, et Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu 04.06.2023 korduval üldkoosolekul kehtestati majandamikulude määraks 0,70 eurot/m2 ning alates 01.06 kuni 31.09.2023 kinnitati tariif elamu remondiks suuruses 1,00 eurot/m 2 (sillutise ja sokli renoveerimine). Korteriühistu 29.04.2018 toimunud üldkoosolekul kinnitati majandamiskulude tariif suuruses 0,70 eurot/m2 alates 01.11.
  2. Oluline on märkida, et üldkoosolekute protokollid on allkirjastanud üldkoosoleku esimees ning protokollija, samuti on koosolekul osalemise kinnitanud oma allkirjaga seal osalenud ühistu liikmed. Põhikirja punkt 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu liige on kohustatud täitma ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja punkt 4.2.6 kohaselt kohustub korteriühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks jooksvaid majanduskulusid üldkoosoleku poolt kinnitatud suuruses ja korras. Arvete alused on kehtestatud põhikirja punktides 4.2.6.1-4.2.6.11 (s.o küte, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, soe vesi, olmeprügi vedamine, gaas, elamu remont, hoone ja kõrval paikneva territooriumi haldamine ja korrashoid, avarii- ja reservfond, osakapital). Lisaks näeb põhikirja punkt 4.2.7 näeb ette, et maksete tasumisega hilinemisel tuleb ühistule tasuda viivist määras 0,07 % iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu 04.06.2023 ja 29.04.2018 üldkoosoleku otsused on vastuvõetud nõuetekohaselt. Korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (

§ 29lg 3).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu 04.06.2023 ja/või 29.04.2018 üldkoosolekute läbiviimist ega ka koosolekutel vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad on ammu ka möödunud ning taotletud ei ole tähtaja ennistamist (

§ 29lg 4).

Otsuste tühisuse tuvastamise aluseid kohtule esitatust ei nähtu. 9.

§ 12

lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses 4

(7)korteriühistu kaudu.

§ 40

lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on kaasomandi suurus kulude jaotamise üldiseks aluseks. Seega on õige lähtuda andmetest, et korteri nr X üldpindala on 49,4 m2. 10. Avaldaja taotleb puudutatud isikult N. Rlt välja mõista Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 754,43 eurot ning alates 20.03.2024 lisanduva viivisega.

§ 31

lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Seega, kui lähtuda puudutatud isiku seisukohast, et ta ei ela aastast 1981 aadressil XXX on tal siiski

§ 31

lg-st 5 tulenev kohustus korraldada oma korteriomandi valitsemine.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatu pinnalt saab järeldada, kõik arved on puudutatud isikule kätte toimetatud. Arved saadeti puudutatud isikule e-posti aadressile XXX. Viidatud e-posti aadressi andis puudutatud isik ise avaldajale. Lisaks jättis avaldaja arved puudutatud isikule ka postkasti (XXX). Seega on avaldajal õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Kohtu hinnangul on nõude kujunemine arvete pinnalt jälgitav ning mingit alust ei ole nõustuda puudutatud isiku väitega, et arved nr 122311, nr 112311, nr 102311, nr 092311, nr 082311, nr 072311, nr 062311 ja nr 052311 on koostatud tagasiulatuvalt ning korteriühistul puudub alus puudutatult isikult nõuda summa 754,43 eurot tasumist. Kõikidel esitatud arvetel on märgitud arve koostamise kuupäev, maksetähtaeg, aga ka teenuste osutamise periood ning maksmisele kuuluv summa. Nii nähtub kohtule esitatud arvetest, et puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees summas 754,43 eurot on tekkinud perioodi eest 01.05 kuni 20.12.2023. Ainetu on ka puudutatud isiku väide selle kohta, et korteriühistu tõend võlgnevuse kohta sisaldab valeandmeid. Tõend on kooskõlas esitatud arvetega. Isegi kui asuda seisukohale, et tõendil puudub allkiri, on võlgnevuse kujunemine jälgitav esitatud arvete, kliendivõlgnevuse aruande (seisuga 01.03.2024) ning arveldused korteriomanikega (01.05.2023-29.02.2024) pinnalt. Perioodil 01.05.2023 kuni 20.12.2023 oli korteri asukohaga XXX omanik N. R. Kinnistusraamatu andmetel esitati registrile avaldus omaniku kande muutmiseks 20.12.2023 ning omaniku kanne muudeti 28.12.2023. Seega tuleb perioodil 01.05 kuni 20.12.2023 korteril (XXX) tekkinud majandamiskulude võlgnevus tasuda korteri tolleaegsel omanikul N. Rl. 11. Puudutatud isik on esitanud väite, et korteriga seonduvad võlad on kuni 2024 märtsini tasutud. Esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et kinnisasjale XXX oli kohtutäituri N. M 5

(7)avalduse alusel 19.04.2023 sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. Täiteasjas nr 042/2023/445 viidi läbi vara, s.o korteriomandi XXX linn enampakkumine (akt koostatud 05.12.2023). Sissenõudjaks oli Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu. Kinnisvara alghinnaks oli määratud 3000 eurot. Enampakkumise võitis J. N.. Avaldaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et enampakkumine oli seotud tsiviilasjas nr 2-22-129911 tehtud lahendiga. Tsiviilasjas nr 2-22-129911 on kohus 22.11.2022 määrusega rahuldanud Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu avalduse N. R vastu võla nõudes summas 1290,23 eurot. Kohus mõistis N. Rlt korteriühistu kasuks välja korteriomandi (XXX) majandamiskulude, sh halduskulude, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus seisuga 01.10.2022 summas 1290,23 eurot, sh põhivõlgnevus 671,32 eurot ja viivised 618,91 eurot. Kohtulahend jõustus 06.04.
  1. Seega sai korteriühistu raha kohtulahendi nr 2-22-129911 alusel ning summas 1290,23 eurot. Käesolevas tsiviilasjas esitatud tõenditest saab üheselt järeldada, et N. R ei ole perioodil (31.05.2023-31.01.2024) korteri majandamiskulude katteks midagi tasunud. Seega ei ole tõendamist leidnud puudutatud isiku väide selle kohta, et korteriga (XXX) seonduvad kulud on kuni 2024 märtsini tasutud.
  2. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla summas 754,43 eurot, mis on tekkinud perioodil alates 01.05.2023 kuni 20.12.
  3. Nõue on esitatud kaheksa arve alusel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja põhivõla 754,43 eurot. 13.

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise põhivõlgnevuselt summas 754,43 eurot alates 20.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Viiviseks perioodil 20.03.2024 kuni 22.11.2024 kujuneb 63,15 eurot. TsMS § 367 alusel mõista puudutatud isikult N. R avaldaja Kohtla-Järve linn, Ahtme mnt 73 korteriühistu kasuks alates 23.11.2024 välja viivis põhivõlalt (754,43 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja esindaja esitas 06.11.2024 toimunud kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Esitatu kohaselt on avaldaja menetluskulu järgmine: 6

(7)      Nõupidamised kliendiga, avalduse koostamine ja kohtule esitamine 244 eurot (2 tundi), Puudutatud isiku vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga ning 06.06.2024 seisukoha koostamine 183 eurot (1,5 tundi), Puudutatud isiku 05.11.2024 avaldusega ning kohtu 05.11.2024 määrusega tutvumine 61 eurot (0,5 tundi), Kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine 06.11.2024 kohtuistungil, menetluskulude nimekirja koostamine 91,50 eurot (0,75 tundi), Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Dokumentaalse tõendi saamise kulud (väljavõte kinnistusraamatust) 3 eurot. Menetluskulud kokku: 632,50 eurot. Puudutatud isik menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, kontrollinud avaldaja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 100 eurot (lisandub käibemaks) on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 579,50 eurot (sh käibemaks 104,50 eurot). Põhjendamatu on puudutatud isiku väide avaldaja lepingulisel esindajal vandeadvokaat Roman Golovenkol esindusõiguse puudumise kohta. TsMS § 226 lg 1 sätestab, et kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Avaldaja kantud kulu riigilõivule on 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu avalduse esitamisel, mistõttu kuulub see summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Põhjendatuks saab pidada ka dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.