Obsah (10)

§ 657§ 456§ 173§ 162§ 138§ 175§ 218§ 331§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2024 Tsiviilasja number Tsivii

§ 657lg 1 p 2).

1. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja avaldas
2. juunil 2020 Facebooki grupis „XXX“ XXXXXX OÜ poolt koostatud pressiteate pealkirjaga „Sõnavabadus on väärtus“ ning jagas seda dokumenti sama grupi seinal, samuti jagas sama teksti oma isiklikul Facebooki kontol avalikuna. Hageja on oma õigusi rikkuvatena käsitlenud XXXXXX OÜ pressiteate kahte lõiku: Esiteks: „XXXXXX poole on pöördunud mitmed inimesed, kes on seadnud kahtluse alla advokaadibüroo X poolt väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalse küsitavuse, kuna nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Nõudekiri on esitatud juriidiliselt küsitavas vormingus, milles väidetakse, et advokaadibüroo X, M.J isikus on „kannatanu“ esindaja ning seejärel kirjeldatakse pea kõigis nõudekirjades kopeerituna korduva tekstina esindatava kannatusi. Kannatuste talumise kokkuleppeks on esitatud nõuded erinevates summades, mis ulatuvad tuhandete eurodeni ning nõude mitte tunnistamisel 7 ähvardatakse rikkuda inimese avalik reputatsioon, lisatakse viiviseähvardus ja tuuakse kohati mitteseonduvaid näiteid juba kehtivatest kohtulahenditest.“ Teiseks: „M.J-i tegevus ei ole jäänud tähelepanuta. Meie silmis häbistab M.J oma käitumisega advokaadi ametit kui sellist ning seab ohtu sõna- ja arvamusvabaduse jätkumise Eesti Vabariigis.“ Pooled ei vaidle enam selle üle, et kostja esitatud väited olid väärtushinnangud, mitte faktiväited. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohtu otsuse seda osa ei ole vaidlustatud ja seega on see jõustunud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vaidlusalused postitused olid maakohtu otsuse tegemise ajaks eemaldatud. Menetlus hageja nõudes vaidlusalused postitused eemaldada on maakohtu otsusega lõpetatud, otsuse seda osa ei ole vaidlustatud ja seega on see jõustunud (

§ 456lg 4).

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja postitustes sisaldusid hageja kohta ebakohased väärtushinnangud ning kas nende avaldamine oli õigusvastane. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt eelduslikult õigusvastane, õigusvastasust välistavad asjaolud võivad tuleneda VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ja lg-st
2. Seega tuleb selle sätte kohaldamisel kõigepealt hinnata, kas kostja avaldatud väärtushinnangud olid ebakohased. Maakohtu hinnangul olid kostja poolt avaldatud väärtushinnangud ebakohased. Kuna kostja põhjendas vaidlusaluses pressiteates sisalduvaid väärtushinnanguid hageja poolt eri isikutele (sh kostjale) esitatud nõudekirjadega, pidi maakohus Riigikohtu suuniste järgi vaidluse lahendamiseks tegema mh kindlaks nii pressiteate kui ka väidetavate nõudekirjade sisu, kusjuures nende olemasolu ja sisu tõendamiskoormis lasus kostjal. Kostja esitas maakohtule kaks nõudekirja. Maakohtu hinnangul ei viidanud nõudekirjade sõnastus väljapressimisele. Ka muu taustteave, millele kostja on viidanud enda väärtushinnangu kujunemisel, ei ole maakohtu hinnangul selline, mis võimaldaks pidada avaldatud väärtushinnangut kohaseks.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et kostja väärtushinnangud on olnud ebakohased ja au teotava iseloomuga. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on andnud pressiteates kasutatud väljendile „nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“ liiga kitsalt juriidilise tähenduse, arvestamata seejuures piisavalt asjaoluga, et kostja ei ole õigusharidusega isik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel arvestada iga avaldamise asjaolusid. Seega juhul, kui kolmanda isiku poolt avaldatud väärtushinnangu taasavaldab isik, kellel puuduvad selle algse avaldajaga samaväärsed teadmised mingist valdkonnast, tuleb avaldatud väärtushinnangus kasutatud sõnu ja väljenduslaadi hinnata selle taasavaldaja, mitte algse avaldaja valdkondlikest teadmistest lähtudes. Kui õigusbüroo koostatud pressiteadet jagab ilma õigusteadmisteta isik, ei ole põhjendatud anda selles kasutatud väljenditele kitsalt juriidiline tähendus, isegi kui sellise tähenduse andmine oleks põhjendatud pressiteate algse avaldaja puhul. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et väljenditel „väljapressimine“ ja „väljapressimisele viitavad asjaolud“ ei ole tavakeeles rangelt karistusseadustiku (KarS) §-s 214 sätestatud tähendust. Terminit „väljapressimine“ kasutatakse ka levinud väljendis „emotsionaalne väljapressimine“, mis rangelt juriidilise tõlgenduse kohaselt oleks „tundeid väljendades toime pandud varavastane kuritegu“. Ilmselgelt oleks selline tõlgendus ebamõistlik ja tavalist keelekasutust mittearvestav. 8
4. Järgnevalt leidis maakohus, et kostja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane, sest puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud nii VÕS § 1046 lg 1 teise lause kui ka sama paragrahvi lg 2 tähenduses. 19.
5. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lugeda kostja väärtushinnangud ebakohaseks, on maakohus eksinud nende avaldamise õigusvastasuse hindamisel. Kostja avaldatud väärtushinnangutega tekitatud kahju hagejale ei ületa ringkonnakohtu hinnangul seda künnist, mille Riigikohus oma viimase aja praktikas on sellistele rikkumistele seadnud. Riigikohus on rõhutanud, et igale sotsiaalmeedias või ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. VÕS § 1046 alusel ei tule lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Hinnang, mis rikub isiku õigusi ainult tühisel määral ja millel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu, ei ületa VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist (Riigikohtu
6. aprilli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3847, p 11,
7. juuli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2328, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist kostja õiguste väheolulise rikkumisega. Kostja avaldatu oli hageja suhtes kriitiline arvamus, kuid sellel ei olnud hagejat alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Lisaks tuleb rikkumise olulisuse hindamisel arvestada ka kostja arvamuse kaaluga hageja maine ja hea nime suhtes. Olukorras, kus avaliku elu tegelase tegevuse suhtes avaldab arvamust isik, kes ise ei ole avaliku elu tegelane, on sellel arvamusel eelduslikult väiksem kaal kui vastupidises olukorras. Asjaolu, et arvamus on sotsiaalmeedias avalik ja potentsiaalset igaühele kättesaadav, ei tähenda, et see ka reaalselt paljude isikuteni jõuab ehk et sellel on oluline mõju. Praeguses asjas esitatud tõendite põhjal ei ole põhjust asuda seisukohale, et kostja sotsiaalmeedia kohalikus grupis avaldatud väärtushinnang oleks hageja jaoks olnud olulise mõjuga. 19.
8. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et hageja oli postituste tegemise ajal avaliku elu tegelane, kes aktiivselt osales avalikus arutelus sõnavabaduse piiride üle ning et kostja postitused olid osa sellest arutelust. Riigikohtu suuniste kohaselt pidi maakohus hindama, kas hageja on avaliku elu tegelane, sest ainuüksi vandeadvokaadiks olemine ei anna alust pidada hagejat veel avaliku elu tegelaseks. Maakohus on küll jõudnud järeldusele, et hageja on avaliku elu tegelane (ja hageja ei ole seda järeldust vaidlustanud), kuid on seejärel leidnud, et sellel asjaolul ei ole praeguses asjas määravat tähtsust. Maakohus viitas seejuures Tartu Ringkonnakohtu lahendile tsiviilasjas nr 2-20-17805, milles ringkonnakohus leidis, et avalikkuse huvides ega ka VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole õiguspärane avaliku elu tegelase (ega muu isiku) au teotamine tema kohta põhjendamatult negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise eesmärgil. 19.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu viide tsiviilasjale nr 2-20-17805 asjakohane. Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus isik avaldas vulgaarse kommentaari tuntud seltskonnategelase sünnipäeva kajastava artikli kohta. Praeguses asjas ei ole kostja uuritud tõendite kohaselt esitanud ühtegi vulgaarset ega hageja eraelu puudutavat väärtushinnangut. Kostja on olnud kriitiline hageja kutsetegevuse meetodite suhtes, mis kostja hinnangul kujutavad ohtu üldisele sõna- ja väljendusvabadusele. Seega olid kostja postitused osa avalikust arutelust eraelu kaitse ning sõnavabaduse vahel tasakaalu leidmisel, samas kui viidatud tsiviilasja nr 2-20-17805 vaidluse esemeks olnud kommentaaril puudus selline väärtus. 19.
10. Vähetähtsaks ei saa hageja kui avaliku elu tegelase maine juures pidada ka asjaolu, et pärast kostja vaidlusaluse väärtushinnangu avaldamist arvati hageja
11. veebruaril 2022 advokatuurist välja. Kostja on oma vastuses kassatsioonkaebusele viidanud err.ee
12. veebruari 9 2022 uudisele pealkirjaga „Advokatuur arvas M.J-i oma liikmete seast välja“ (dtl 454). Uudise kohaselt toimus see põhjusel, et advokatuuri kutsesobivuskomisjoni hinnangul hageja teadmised kutsenõuetest ega kutse-eetilised tõekspidamised ei vasta advokaadile esitatavatele nõuetele. Uudises on tsiteeritud advokatuuri esimeest: „„Kutsesobivuskomisjon ei põhjendanud otsust ühe eksimusega, vaid mitmete järjepidevate rikkumistega, mis jätkusid ka pärast tähelepanujuhtimisi," selgitas Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver. "Kohatud avalikud sõnavõtud ja advokaadikutse maine kahjustamine oli üks etteheide mitmete seas," lisas ta.“ Kostja on viidanud ka asjaolule, et advokatuurist välja arvamisele eelnesid
13. mail ja
14. juunil 2021 vastuvõetud distsiplinaarotsused (dtl 454). Hageja ei ole neile väidetele praeguse asja menetluses vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on advokatuurist välja arvatud kutsenõuete korduva rikkumise tõttu. 19.
15. Seega kritiseeris kostja hageja kui kõrgete nõuetega tegevusalal tegutseva isiku ametialast tegevust, pidades selle mõnda elementi sobimatuks ning mõne aja pärast jõudis samale järeldusele ka selle kutseala nõudeid kehtestav ja kontrolliv organisatsioon, arvates hageja enda liikmete hulgast välja korduva ebakohase käitumise tõttu. Sellises olukorras ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada õigusvastaseks kostja tegevust, mis seisnes sama sisuga väärtushinnangute avaldamises. 19.
16. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kuigi hageja advokatuurist välja arvamine on praeguses asjas oluline asjaolu, ei ole see määrava tähtsusega. See tähendab, et ka juhul, kui hageja oleks edasi advokatuuri liige, ei välistaks see tema hagi rahuldamata jätmist. Väljendusvabaduse kui põhiõiguse kaitsealasse kuuluvad igasugused arvamused, mitte ainult „head ja õiged“. Avaliku arutelu seisukohast on ülimalt oluline, et vabalt saaks esitada ka n-ö vähemusarvamusi. Seni, kuni arvamused ei koosne sisutust sõimust oponentide aadressil, ei peaks neid lugema õigusvastaseks. 19.
17. Sõna- ehk väljendusvabaduse põhiõigus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi. Selle kaitse on ette nähtud lisaks põhiseaduse (PS) §-le 45 ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 10, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art-s 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) art-s
18. Põhiseaduslikku õigust levitada vabalt ideid, arvamusi ja veendumusi võib PS § 45 lg 1 kohaselt piirata mh teiste isikute au ja hea nime kaitseks ning au ja hea nime kaitse on sätestatud ka eraldi põhiõigusena PS §-s
19. Nagu igal põhiõiguste kollisiooni juhtumil, tuleb ka nende õiguste puhul erinevaid (põhi)õigusi kaaluda. Sama põhimõte tuleneb ka VÕS § 1046 lg-st 2, mille kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites (vt eelkõige Axel Springer AG vs. Saksamaa, EIKo 07.02.2012, nr 39954/08, p 89 ja Von Hannover vs. Saksamaa (nr 2), EIKo 07.02.2012, nr 40660/08 ja 60641/08, p 108; ja neile järgnenud lahendid Küchl vs. Austria, EIKo 4.12.2012, nr 51151/06, p 67; Von Hannover vs. Saksamaa (nr 3), EIKo19.09.2013, nr 8772/10, p 46; Print Zeitungsverlag GmbH vs. Austria, EIKo 10.10.2013, nr 26547/07, p 33; Ristamäki ja Korvola vs. Soome, EIKo 29.10.2013, nr 66456/09, p 48) kujundanud kriteeriumid, mida tuleb sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel arvestada. Need on: panus üldist huvi pakkuvasse debatti; puudutatud isiku tuntus ja avaldatud materjali teema; puudutatud isiku varasem käitumine; teabe hankimise viis ja teabe tõelevastavus; avaldatud materjali sisu, vorm ja tagajärjed; avaliku võimu reaktsiooni (karistuse) raskus. Praegusel juhul oli kostja taasavaldatud pressiteade ringkonnakohtu hinnangul selgelt osa üldist huvi pakkuvast debatist sõnavabaduse piiride teemal. Hageja oli postituse avaldamise 10 eel ja järel selle debati üks aktiivsetest ja üleriigiliselt tuntud osalistest. Kostja avaldatud arvamus tugines muu hulgas ka tema isiklikule kogemusele (nõudekirja saamisele), mitte ainult meediast saadud kaudsele teabele. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt tõdes, ei olnud kostja tegevusel olulist mõju hageja õigustele, sest hageja oli üleriigiliselt tuntud avaliku elu tegelane, samas kui kostja postitus oli avaldatud sotsiaalmeedia kohalikus grupis. Avaliku võimu reaktsiooni raskuse hindamisel tuleb arvestada nii mittevaralise kahju hüvitist (maakohtu otsusega välja mõistetud 350 eurot) kui ka kohustust hüvitada hageja menetluskulud (maakohtu otsuse kohaselt 10 281,48 eurot) ja kanda enda menetluskulud, mis on eeldatavasti samas suurusjärgus. Ringkonnakohtu hinnangul kaalub praegusel juhul erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdleval hindamisel vajadus pidada vabalt avalikku arutelu põhiõiguste piiride üle, üles hageja isiklike õiguste rikkumise, isegi kui seda on tehtud ebakohaste väärtushinnangutega. Eespool esitatud põhjustel tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.
20. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotles vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise üksnes summas 350 eurot ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud kostja sotsiaalmeedias avaldatud arvamustele, mis hageja hinnangul kinnitavad, et kostja jätkab tema õiguste kahjustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on ka need arvamused osa avalikust arutelust, mille käigus hageja tegevuse suhtes kriitilised hinnangud ei ole õigusvastased. Kuna koos maakohtu otsuse juba jõustunud osaga jääb hagi täielikult rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja vastuapellatsioonkaebus.
21. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostja apellatsioonkaebuses vaidlustatud osas ja jätab hagi selles osas rahuldamata, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 22.

§ 138lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv.

Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku summas 420 eurot. Seega loeb kohus kostja põhjendatud kohtukuluks riigilõivu 420 eurot. 23.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 23.

1. Kostja
2. jaanuaril 2024 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja menetluskulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus järgmised: 18 tundi 45 minutit tunnihinnaga 135 eurot, kokku 2531,25 eurot + käibemaks 20% 506,25 eurot, kokku 3037,50 eurot ning 3 tundi tunnihinnaga 135 eurot, kokku 405 eurot + käibemaks 22% 89,10 eurot, kokku 494,10 eurot. Kokku olid kostja menetluskulud maakohtus 3531,60 eurot. Kostja
3. jaanuari 2024 menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja kulud asja esmakordsel läbivaatamisel maakohtus 2179,04 eurot + käibemaks 20% 432 eurot, kokku 2611,04 eurot. Ringkonnakohtus olid kostja kulud 753,75 eurot + käibemaks 20% 150,75 eurot, kokku 904,50 eurot. Riigikohtus olid kostja kulud 776,25 eurot + käibemaks 20% 155,25 eurot, kokku 931,50 eurot. Kostja taotluse kohaselt olid tema kulud asja esmakordsel läbivaatamisel kõigis kohtuastmetes 6240,29 eurot + käibemaks 20% 1248,06 eurot ja 911,25 eurot + käibemaks 22% 200,48, kokku 8600,08 eurot. 11 23.
4. Hageja esitas
5. jaanuaril 2024 vastuväite kostja menetluskuludele, paludes jätta need välja mõistmata. Hageja viitas asjaolule, et kohus andis pooltele menetluskulude esitamiseks tähtaja kuni
6. jaanuarini 2024, kostja aga esitas nimekirja
7. jaanuaril 2024 ehk hilinenult. 23.
8. Kostja
9. augustil 2024 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja (taotluses ekslikult nimetatud hageja) apellatsioonimenetluse (asja uuel läbivaatamisel) õigusabikulud 2317,50 eurot + käibemaks 509,85 eurot, kokku 2827,35 eurot. Kostjale on õigusabi osutatud 17 tundi 10 minutit tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandus
10. aastani käibemaks 20% ja alates
11. jaanuarist 2024 käibemaks 22%. 23.
12. Hageja esitas
13. augustil 2024 vastuväite kostja apellatsioonimenetluse (asja uuel läbivaatamisel) menetluskuludele. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostjale osutatud õigusabi kulu ajaline maht apellatsioonkaebuse esitamisel 8,5 tundi + 45 minutit konsultatsiooni. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kus esitas varem avaldatud argumendid. Hageja peab põhjendatud ajakuluks kostja apellatsioonkaebuse esitamisel maksimaalselt 6 tundi. Muude apellatsioonimenetluse toimingute ajakulule hageja vastuväiteid ei esitanud.
14. Ringkonnakohus rahuldab kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt. 24.
15. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse mõista hagejalt välja kostja kassatsiooniastme menetluskulud 776,25 eurot + käibemaks 20% 155,25 eurot, kokku 931,50 eurot. Riigikohus juhtis
16. mai 2022 otsuse p-s 17 poolte ja maakohtu tähelepanu sellele, et kassatsiooniastme menetluskuludena ei pea teine pool hüvitama menetlusosalisele õigusabikulu, mis kanti seoses esindajaga, kes ei saanud olla kassatsiooniastmes esindajaks (

§ 218lg-d 3 ja 4).

Kostjale on selgitatud, et teda võib Riigikohtus esindada üksnes vandeadvokaat. Kostjal ei olnud kassatsiooniastmes vandeadvokaadist esindajat, kassatsioonkaebusele esitatud vastuse allkirjastas kostja ise. 24.2. Ringkonnakohus jätab arvestamata hageja 29. jaanuari 2024 vastuväitega kostja menetluskuludele.

§ 331

kohaselt menetleb kohus pärast kohtu määratud tähtaja möödumist esitatud taotlust üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole ühepäevase hilinemisega esitatud menetluskulude nimekiri põhjustanud asja lahendamise viibimist. 24.

1. Ringkonnakohus märgib, et kostja
2. jaanuari 2024 menetluskulude nimekirjas on ebatäpsus. Kostja taotluse kohaselt olid tema kulud maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel 2179,04 eurot + käibemaks 20% 432 eurot, kokku 2611,04 eurot. Kostja on ekslikult 2179,04 euro hulka arvanud ka rongipileti kulu 19,04 eurot, samas kui käibemaks 432 eurot on arvutatud õigusabikuludelt suurusega 2160 eurot. Kuna kogusumma 2611,04 eurot on õige (2160 + 432 (KM 20%) = 2592 + 19,04 = 2611,04) ja rongipileti kulu arvestamine on põhjendatud, siis ei ole põhjust kogukulu vähendada. 24.
3. Hageja
4. augusti 2024 vastuväidetega nõustub ringkonnakohus osaliselt. Arvestades asja keerukust ja apellatsioonkaebuse mahtu, ei saa pidada põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 8,5 tundi + 45 minutit konsultatsiooni apellatsioonkaebuse koostamiseks. Põhjendatud ajakuluks apellatsioonikaebuse koostamisel, mis hõlmab ka konsultatsiooni, loeb ringkonnakohus 7 tundi ja 45 minutit. Muude toimingute ajakulu (sh vastuse koostamine vastuapellatsioonkaebusele) ning juristi tunnihinna 135 eurot loeb ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatuks, millele lisandub käibemaks, sest kostja on füüsiline isik ega ole käibemaksukohustuslane. Kokku loeb ringkonnakohus põhjendatud õigusabikulu suuruseks apellatsioonimenetluses (asja uuel läbivaatamisel) 2115 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 465,30 eurot, kokku 2580,30 eurot. 12 24.
5. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kõigis kohtuastmetes kokku 9627,44 eurot (asja esmakordsel läbivaatamisel maa- ja ringkonnakohtus 3515,54 eurot, asja uuel läbivaatamisel maakohtus 3531,60 eurot ja ringkonnakohtus 2580,30 eurot), millele lisandub riigilõiv 420 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 10 047,44 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Kuivõrd

§ 162

lg 1 järgi jäävad kõik menetluskulud hageja kanda, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ning kohus neid kindlaks ei määra. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud 10 047,44 eurot. Ülejäänud osas (1178,55 eurot) jääb kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks rahuldamata. 25. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 13