Obsah (5)

§ 137§ 1231§ 123§ 135§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6296 Kohtuasi E.E avaldus L

) § 135 lg 2 alusel, ei ole lapse isalt hooldusõiguse täielik äravõtmine praegusel juhul põhjendatud, kuna last ei ole vaja kaitsta reaalse ohu eest. Vaidlus on selle üle, kas lapse hooldusõigus tuleks anda täielikult emale üle, kuna vanemad ei suuda last puudutavate oluliste otsuste tegemisel koostööd teha. Maakohtu hinnangul nähtub menetluses esitatust, et vanemad vaidlevad rohkem lapse ja isa suhtlemise üle. Lapse isa ei ole vaidlustanud, et ema on siiani last kasvatanud ning isa ei ole lapse elus aktiivselt osalenud ega hooldusõigust teostanud. Kui vanemate suhted on lõppenud ning lapse isa ei ole lapse hooldusõiguse teostamise vastu huvi tundnud, ei ole lapse huvides ilmtingimata mõlema vanema hooldusõiguse säilitamine, kui hooldusõigust teostab faktiliselt ainult lapse ema. Hooldusõigus ei hõlma üksnes õigust otsustada last puudutavaid küsimusi, vaid ka kohustust lapse parimates huvides otsuseid vastu võtta. Olukorras, kus laps ja isa omavahel ei suhtle, ei saa eeldada, et lapse huvides on anda lapsele olulistes küsimustes otsustusõigus vanemale, kellel ei ole seost lapse senise arengu või tervisega. Praegusel juhul võimaldab ühise hooldusõiguse lõpetamine saavutada selguse õiguslikus olukorras ning võtta lapsele olulisi otsuseid vastu kiiremini ning lähtudes lapse parimatest huvidest. Maakohus nõustus lapsele määratud esindajaga, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel oleks vanemate vahel vähem pingeid, mis on eelduslikult lapse huvidega kooskõlas. Hooldusõiguse osaline lõpetamine seda eesmärki ei täidaks. Kokkuvõttes leidis maakohus, et lapse vanemate ühine hooldusõigus tuleb

§ 137alusel lõpetada ning anda lapse hooldusõigus lapse emale täielikult üle.

Maakohus selgitas, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta lapse isalt ära õigust lapsega suhelda, tema elus osaleda ning teda toetada. Olukorra muutumisel on lapse isal õigus taotleda

§ 1231

alusel ühise hooldusõiguse taastamist, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. 6.

1. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud. Kuna lahend on tehtud lapse huvides, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid lapse kanda. Seetõttu jättis maakohus lapse ema avalduse menetluskulude jaotuse osas rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta lapse ema taotlus lapse hooldusõiguse üleandmiseks rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 4 2-22-6296 7.
3. Lapse isa hinnangul ei olnud praegusel juhul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Vaidluse oleks saanud lahendada ühele vanemale lapse elukoha määramise osas otsustusõiguse andmisega. Mõlema vanema juures on lapsel sobilikud elamistingimused ning mõlemal vanemal on valmisolek ja oskus last kasvatada. Vaidlus puudub, et laps elab sündimisest alates emaga. Lapse huvides on elada peamiselt ema juures, kuid suhtluskorra alusel kohtuda regulaarselt isaga. Lapse ema ei ole esitanud ühtegi tõendit, et lapse elu oleks ohus. Ema ei ole avalduses esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning õiguse otsustada ilma teise vanemata seda, kellega, kus ja millal laps viibib. Lapse vanematel on erimeelsused üksnes lapsega suhtlemise korra osas, mis ei ole aluseks ühise hooldusõiguse lõpetamisele.
4. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
5. Lapse esindaja leidis, et maakohtu lahend on kooskõlas lapse huvidega, mistõttu lapse isa määruskaebus tuleb rahuldamata jätta. Menetluses on kinnitust leidnud, et lapse isa ei ole juba mitmeid aastaid lapse suhtes hooldusõigust teostanud ning lapse vanematel puudub igasugune tahe lapse hooldusõigust ühiselt teostada.
6. Eestkosteasutus ei toetanud lapse isa määruskaebust.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning lapse isa määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 13.

§ 137

lg 1 esimese lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus lähtub ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (

§ 137

lg 3).

§ 123

lg 1 kohaselt lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

1. Kolleegum leiab, et maakohus ei ole lapse emale ainuhooldusõiguse üleandmisel diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud, tuvastanud avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud ning lähtunud otsustuse tegemisel lapse huvidest. 5 2-22-6296 14.
2. Praeguse asja menetluses avaldatust nähtub, et lapse isa ei ole lapse esimestel eluaastatel lapse kasvatamises vahetult ega ka materiaalses mõttes osalenud. Lapse isa on osalenud lapsele ülalpidamise andmises lühiajaliselt ja kaootiliselt (dtl 97-98). Kohtutäitur algatas lapse isalt elatise väljanõudmiseks täitemenetluse (dtl 49 ja 191). Seega ei nähtu lapse isa käitumisest majanduslikku valmisolekut last kasvatada. Isa ei ole lapse vastu huvi tundunud. Laps ei tunne oma isa ning ei ole teda mitu aastat näinud (vt lapse isa ärakuulamisel avaldatu, dtl 98 ja lapse ema avaldatu, dtl 100). Laps peab isaks lapse ema uut abikaasat. Neist asjaoludest järeldub, et lapse isal puudub lapsega ka hingeline side ning ta ei ole lapse kasvatamises mingilgi määral osalenud. Ühise hooldusõiguse korraldamine lapse isaga ei ole laabunud. Lapse isa ei ole andnud lapse emale nõusolekut lapse elukohta ümber registreerida, samuti ei andnud lapse isa emale lapsega reisimiseks nõusolekut (vt ema avaldus, dtl 6). 20.02.2023 toimunud istungil leidis maakohus, et lapsevanemad peaksid enne asja lõplikku lahendamist proovima taastada lapse ja isa vahelise suhtluse (dtl 101). Maakohus andis pooltele tähtaja (12.06.2023), mille jooksul vanemad said võimaluse proovida lapsega seotud küsimusi ühiselt lahendada ning taastada lapse suhtlemise isaga. Lapse ema esitas 12.06.2024 seisukoha, millest nähtub, et lapse suhtlust isaga ei õnnestunud taastada, kuna vanemad ei ole võimelised omavahel mingisugust koostööd tegema (dtl 114–117). 12.01.2024 toimunud istungil arutati hooldusõiguse lõpetamisega seotud küsimusi uuesti ning lapse esindaja, lapse ema ning linnaosa esindaja väljendasid, et olukorras, kus vanemate vahel puudub normaalne suhtlemine, on ühise hooldusõiguse teostamine võimatu. Menetluses on tuvastatud, et lapsevanemad ei teosta faktiliselt ühist hooldusõigust ning lapse ema ei soovi lapse isaga hooldusõigusega seotud õigusi ja kohustusi jagada ning ühiselt teostada. Lapse ema on seni last üksi kasvatanud ning otsustanud võimaluste piires kõik lapsega seotud hooldusõiguse küsimused üksi.
3. Menetluses tuvastatut ja menetlusosaliste väljendatud seisukohti arvestades on maakohus

§ 137

alusel ema avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjendatult ning kaalutletult rahuldanud. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu otsustust muuta. 16. Vastuseks määruskaebuse väidetele, et lapse ema ei ole tõendanud, et lapse elu oleks ohus, mistõttu maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse põhjendamatult selgitab kolleegium, et maakohtu põhjendustest nähtuvalt rahuldas maakohus lapse ema avalduse

§ 137

alusel, mitte

§ 135lg 2 alusel.

Kuna maakohus rahuldas ema avalduse

§ 137

alusel, ei pidanud lapse ema tõendama

§ 135lg 2 alusel hooldusõiguse täieliku äravõtmise eeldusi (lapse elu ohustamine).

Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda lapse isa seisukohaga, et praeguse vaidluse oleks saanud lahendada last puudutavates küsimustes lapse emale otsustusõiguse andmisega. Riigikohus on selgitanud, et

§ 119

kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle. Ühise hooldusõiguse osaline või täielik lõpetamine

§ 137

alusel on suunatud hooldusõiguses ulatuslikumate muudatuste tegemisele, mille tulemusel saab vanem õiguse otsustada iseseisvalt kõigi tulevikus tekkivate küsimuste üle valdkonnas, milles talle on antud ainuhooldusõigus (vt ka RKTKm 05.01.2022, 2-21-233 p 15 teine lõik, RKTKm 19.05.2021, 2-20-1708/82, p 16 ja seal viidatud lahendid). Menetluskulude jaotus 17. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid 6 2-22-6296 arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 7