lg 1 kohaselt võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus
lg 3 alusel enne menetluse lõpetamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Vastuväited hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele kostja esitanud ei ole. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine ei ole 3
12. Kohus selgitab menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel ja samadel asjaoludel. Riigilõivu tagastamine 13.
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole, so 150 euro tagastamist hageja arveldusarvele nr xxxx. Hageja on tasunud riigilõivu 02.11.2018 summas 300 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada hagejale tasutud riigilõivust 300 eurost ½, so 150 eurot. Menetluskulud 14.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja on 01.04.2024 menetluskulude nimekirjas taotlenud hagejalt menetluskulude kokku summas 1 444.85 eurot väljamõistmist. 15. Menetluskulude kindlaksmääramisele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. 16. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on lepingulise esindaja tunnihinnaks läbivalt 120 eurot/tund ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Kuna kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa eelpooltoodud Riigikohtu praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu, on kohtu hinnangul kostjate lepingulise esindaja taotlustes märgitud tunnitasud mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu kohus kostja esitatud menetluskulude nimekirja kõikide ajamahtudega. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud, mis sisaldavad üksnes dokumentidega tutvumist või nende analüüsi või konsultatsiooni kliendiga, ei ole sellised toimingud, mida hageja peaks hüvitama. Kostjate poolt esitatud menetlusdokumentide ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning materjalidega tutvumise. Seega ei kuulu hüvitamisele 09.02.2023 menetlustoiming „Kohtuasja materjalidega tutvumine“. Kahetsusväärselt puudub kohtutoimikust 4
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 18. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.