Obsah (11)

§ 2§ 121§ 47§ 43§ 251§ 249§ 104§ 62§ 112§ 252§ 110

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3123 Määruse kuupäev 25. november 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Siim Grossbergi (Grossberg) kaebus Tartu Vangla 23. oktoobri 2024. a korralduse

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 2lõikest 4 tulenevalt tõlgendab kohus kaebust vastavalt kaebaja tahtele.

Kuigi kaebaja on pealkirjastanud oma kohtule esitatud pöördumise taotlusena, käsitleb kohus seda siiski esialgse õiguskaitse taotlust sisaldava kaebusena, kuna kaebaja on väljendanud tahet, et kohus Tartu Vangla

1. oktoobri
2. a korralduse nr 6-4/24/11-1 tühistaks ja kohustaks vanglat tagama talle helistamistel telefoninumbrite vaba valimine, st mitte nõudma kaebajalt andmete esitamist selle kohta, kellele ta helistada soovib. Lisaks on kaebaja palunud kohtul tema kaebust mitte tagastada

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

3 3-24-3123 7. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 8.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lõikes 5, mille kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Kohus hindab kaebuse lubatavust selle esitamise seisuga. Kaebaja küll on esitanud Tartu Vanglale vaide seoses korraldusega nr 6-4/24/11-1, kuid Tartu Vangla sõnul on kaebaja vaie käesoleval hetkel veel menetluses ning menetlust lõpetavat lahendit välja antud ei ole. VangS § 11 lõike 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kaebaja esitas kõnealuse vaide
2. oktoobril
3. Seega ei onud vaide lahendamise 30-päevane tähtaeg kaebuse esitamise seisuga veel saabunud ning see tähtaeg ei ole veel ka praeguse määruse tegemise ajal saabunud. Kohus märgib, et enne seda, kui ei ole selge vaidemenetluse lõpptulemus, on kohtusse pöördumine ennatlik.
4. Eeltoodust tulenevalt ei saa praeguse kaebuse nõuete osas VangS § 11 lõikes 5 sätestatud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikku korda läbituks lugeda ning kaebus ei ole tulenevalt

§ 47lõikest 1 kohtus lubatav.

Seetõttu tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

11. Vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata. II
2. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kohustamist tagama kaebajale helistamine selliselt, et enne helistamist ei peaks ta vanglale esitama andmeid selle kohta, kellele ta helistada soovib (

§ 251lõike 1 punkt 3).

14.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohus tagastab praegusel juhul küll kaebuse, mistõttu puudub kohtumenetlus, mille raames saaks esialgset õiguskaitset taotleda, kuid kuna kaebajal on esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses käimas vaidemenetlus, siis saab esialgse õiguskaitse taotluse siiski lubatavaks lugeda. 4 3-24-3123 15. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt

§ 104lõikele 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõikele 6 tasuda riigilõivu 20 eurot.

Kaebaja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks võtab kohus

§ 62

lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku

1. juuli 2024 kuni
2. november 2024 kohta. Konto väljavõttelt nähtub, et kaebaja ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 20 eurot tasuda (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Kohus leiab, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiiresti (

§ 252

lõige 1) ja kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka omal algatusel (

§ 249

lõige 1), ei ole praegusel juhul otstarbekas analüüsida menetlusabi taotluse lahendamisel esialgse õiguskaitse taotluse perspektiivikust. Seetõttu annab kohus kaebajale tema maksevõimetuse tõttu menetlusabi ja vabastab ta

§ 110

lõike 1 punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest ning lahendab järgnevalt esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. 16. Tulenevalt

§ 249

lõikest 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Võimalikus kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi. Sellist olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida. Juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem ning taotluse rahuldamiseks peab isikul esinev vajadus olema ülekaalukas (vt Riigikohtu
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega isiku jaoks mingeid pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.
4. Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel põhivaidlust ette ära otsustada ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. VangS § 28 lõike 3 järgi võib piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. VSkE § 511 lõike 21 kohaselt võib direktori volitatud ametnik otsustada, et kinnipeetavad on kohustatud vanglale esitama isikute andmed, kellele nad soovivad helistada, enne helistamist. Tartu Vangla
5. oktoobri
6. a korraldusega nr 6-4/24/11-1 kohustati VSkE § 51 1 lõike 21 alusel alates
7. oktoobrist 2024 kaebajat esitama andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõnede tegemist. Kohtu hinnangul ei esine kaebajal ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust helistada ilma, et ta edastaks eelnevalt vanglale andmeid teostatavate telefonikõnede kohta. Helistamise õigus vanglas ei ole piiramatu ning seda isegi olukordades, mis puudutavad helistamist VangS § 28 lõikes 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Telefonikõnede kohta vanglale andmete esitamine ei saa kaebajale tekitada niivõrd 5 3-24-3123 ülemääraseid ebamugavusi, et see õigustaks juba vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tartu Vangla on kinnitanud, et kaebajal ei ole õigete andmete esitamise korral takistusi telefoniga suhtlemiseks ega ohtu sotsiaalsete sidemete katkemiseks.
8. Lisaks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud avalikust huvist lähtuvalt. VangS § 28 lõikest 3 tulenevalt ei saa kinnipeetav nõuda piiramatut õigust helistada soovitud numbritele. Kuivõrd kõnesid teostavad ametnikud peavad vangla julgeoleku tagamiseks olema veendunud, et kaebaja poolt taotletud telefoninumbrile helistamine on lubatav ehk kaebaja teeb telefonikõne isikule, kellele on lubatud helistada, on selleks vajalik kaebaja poolt vastavate andmete esitamine vanglale enne telefonikõnede teostamist. Asjaoludest ei nähtu, et vangla oleks piiranud kaebaja telefoni kasutamist põhjendamatult.
9. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mistõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. III
10. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktile
11. Kaebaja märgib, et tal puudub sissetulek ja ta ei suuda advokaati palgata. Kaebaja sõnul on tema esitatud kaebuste hulk niivõrd suur, et tal on raske materjalides orienteeruda.
12. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõikes 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
13. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse ja vanglale vaide. Nagu kaebaja ka ise välja tõi, siis ei ole ta halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi, sh määruskaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6