Obsah (12)

§ 391§ 657§ 652§ 330§ 3311§ 654§ 331§ 377§ 442§ 171§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-11651 K

) § 331 lg 1 järgi rahuldamata kostja tõendite kogumise taotluse. 3.3.

§ 391

lg 1 p 2 sätestab, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui muuhulgas ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise alus. Eeltoodust tuleneb sisuliselt see, et kui hagi tagamise määrus on tühistatud hagi tagamiseks vajaliku aluse puudumise tõttu, vastutab tagamist taotlenud pool teisele poolele tagamisega tekitatud kahju eest. 3.4. Kuna hagi tagamine tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 määrusega, kohaldati hagi tagamist alusetult. Sellega on täidetud

§ 391lg 1 p 2 järgne kahju hüvitamise eeldus.

3.

1. Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et laenuandja EVO Furniture OÜ kandis hagejale 25 000 eurot ja hageja tagastas laenu. Hageja tasus arvete alusel 1616,43 eurot intressi. Kuna hageja pidi igapäevaste maksukohustuste täitmiseks laenu võtma, oli tema täiendavaks kuluks ehk kahjuks laenult tasutav intress. 3.
2. Hageja tegutseb tolliagentuurina. Hageja tasus
3. aastal Maksu- ja Tolliametile tagatise 45 000 eurot. 17.03.2022 tasus hageja tolli- ja käibemaksuna kokku 13 906,59 eurot. 25.03.2022 tasus hageja käibemaksuna veel 4088,27 eurot ja 28.03.2022 tolli- ja käibemaksuna 8073,07 eurot. Kokku tasus hageja 25.03.2022 ja 28.03.2022 12 161,34 eurot. Maakohtu hinnangul ei oma sisulist tähtsust see, milliseid makse hageja tasus või kas ta tegi seda oma klientide eest või mitte. Hagejal tuli majandustegevuses tegutseva ettevõttena tasuda ettevõtlusega seotud makse ning seda ei oleks ta saanud teha, kui tema kontol ei oleks olnud rahalisi vahendeid. 3.
4. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et kahjuhüvitist tuleb vähendada, sest hageja oleks saanud laenu võtta madalama intressimääraga. Kostja esitas tõendid, et oleks saanud laenu soodsama intressiga, kuid jättis tähelepanuta, et tagatiseta laenu puhul oleks hageja pidanud tasuma lisaks intressile täiendavaid tasusid ja kandma täiendavaid kulusid. 3.
5. Maakohus leidis, et ebakohasused laenulepingus ei võimaldanud kohtul tuvastada, et laenulepingut ei ole sõlmitud. Isegi juhul, kui mõni laenulepingu tingimus oleks tühine, ei tooks see kaasa laenulepingu kui terviku tühistamist. 3.
6. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 2926 eurot ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulu õigusabile ja riigilõivu 385 eurot. Õigusabi osutati tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) ning 18 tunni 9 minuti ulatuses. Seega olid õigusabikulud 2541 eurot. Maakohus leidis, et õigusabikulu on vajalik ja põhjendatud ning esindaja tunnitasu suurus on mõistlik. Apellatsioonkaebus
7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega. 4 2-22-11651 4.
8. Maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise alus ning et hagejale üldse tekkis kahju ning esineb põhjuslik seos hagi tagamise ja tekkinud kahju vahel. Maakohus jättis kohaldamata kahjunõude sisu ja ulatust reguleerivad õigusnormid. 4.
9. Maakohus võttis ebaõigesti vastu hageja 08.03.2023 hilinemisega esitatud tõendid. Maakohus jättis ebaõigesti kostja 24.03.2023 taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata ja esitatud tõendid vastu võtmata. Maakohus kohtles tõendite vastuvõtmisel pooli ebavõrdselt. Maakohus käitus vastuoluliselt, sest 13.01.2023 kirjas tegi maakohus hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus leidis lahendis, et hageja väited on tõendatud ning tugines omal algatusel teises kohtuasjas tehtud määruse andmetele bilansi kohta. 4.
10. Maakohus leidis ekslikult, et hagejale on tekkinud kahju. Maakohus andis kohtuasjas 222-3513 tuvastatud asjaoludele vastukäiva hinnangu. Tsiviilasjas nr 2-22-3513 leidis kohus, et hagejal on piisavalt vara, mistõttu ei ole tagamine põhjendatud. Praeguses asjas leidis kohus, et hagejal ei olnud rahalisi vahendeid ja ta pidi neid laenama. Kostja jääb esitatud seisukoha juurde, et laenuleping ei ole tegelik ja intresside tasumine on tõendamata. Ebaõige on maakohtu hinnang, et hageja ei oleks saanud odavamalt laenu. 4.
11. Maakohus leidis ebaõigesti, et kahju on põhjuslikus seoses hagi tagamisega. Maakohus ei teinud kindlaks, miks hageja laenu võttis ja milleks ta seda kasutas. Maakohus ei teinud kindlaks, miks kandis hageja 17.03.2022 Maksu- ja Tolliametile 13 906,59 eurot ja kui pikalt hageja oma kohustusest ette teadis. Samad asjaolud on selgitamata teiste maksete kohta. Maakohus ei võimaldanud kostjal tõendada, et hageja kliendid hüvitasid hageja tehtud maksed. Igal juhul ei saa hageja kahjuks olla intress aja eest, mil hageja pidas kirjavahetust kohtutäituriga. 4.
12. Maakohus jättis menetluskulud ekslikult kostja kanda. Maakohus ei analüüsinud kostja põhjendust, et kostja on käitunud heas usus. Maakohtu põhjendused menetluskulude kindaksmääramise kohta on liiga üldsõnalised. Igal juhul on maakohus mõistnud ekslikult välja riigilõivu 35 eurot. Hageja esialgne hagis esitatud nõue kostja vastu oli 2608,81 eurot, millelt tuli tasuda 385 eurot riigilõivu. 26.08.2022 vähendas hageja nõuet 1616,43 eurole, millelt tuli tasuda riigilõivu 350 eurot. Vastustaja seisukoht
13. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis menetluskulud välja 2891 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Kolleegium lahendab esmalt kostja menetlusliku taotluse. Kolleegium jätab menetlemata kostja 27.10.2023 taotluse hagejalt ja OÜ-lt EVO Furniture dokumentide välja nõudmiseks. Hageja taotles tõendi kogumist

§ 652lg 3 p 1 järgi põhjusel, et maakohus jättis taotluse ebaõigesti rahuldamata.

Sellise taotluse oleks hageja pidanud

§ 330lg 1 järgi esitama apellatsioonitähtaja jooksul (08.05.2023).

Taotluse menetlemine põhjustaks asja lahendamise 5 2-22-11651 viibimist

§ 3311lg 1 mõttes ning kostja ei ole põhistanud, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus.

1. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu asja lahendamisel aluseks.
2. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus mõistis kostjalt ekslikult välja riigilõivu 35 eurot. Hageja esialgne hagis esitatud nõue kostja vastu oli 2608,81 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) Lisa 1 järgi tasuda 385 eurot riigilõivu. Enne hagi menetlusse võtmist vähendas hageja nõuet 1616,43 eurole, millelt tuleb tasuda riigilõivu 350 eurot. Seega mõistis maakohus ekslikult kostjalt välja 35 eurot riigilõivu.
3. Ülejäänud osas on maakohus hagi õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Kolleegium ei nõustu etteheitega, et maakohus kohtles tõendite vastuvõtmisel pooli ebavõrdselt. Maakohus lähtus tõendite vastuvõtmisel õigesti muuhulgas sellest, kas tõendi vastuvõtmine põhjustab asja lahendamise viibimist (

§ 331lg 2).

Maakohus leidis õigesti, et hageja ja kostja olid erinevas olukorras, sest kostja tõenditaotluse rahuldamine oleks kaasa toonud asja lahendamise viibimise.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsus vastuolus kohtu 13.01.2023 eelmenetluses tehtud kirjaga. 13.01.2023 kirjas märkis maakohus, et hageja ei ole vastanud kostja väidetele, et hageja enda esitatud tõendite kohaselt oli tal raha 170 624,54 eurot, mis oluliselt ületas arestitud summat. Sama kirjaga andis maakohus pooltele tähtaja täiendavate väidete ja tõendite esitamiseks. Põhjendamatu on kostja etteheide, justkui ei oleks hageja nimetatud asjaolu kohta midagi esitanud. 08.03.2023 seisukohas avaldas hageja, et hagi tagamise ajaks olid bilansis märgitud näitajad muutunud ning pangakontode seis kinnitas, et kogu raha mis oli, arestiti (p 2.12). Eelmenetluse korraldustega ei olnud vastuolus see, et maakohus luges hageja viimati nimetatud väite tõendatuks.
2. Põhjendatud ei ole kostja etteheide, et maakohus on samale asjaolule (hageja varaline seis) andnud vastukäiva hinnangu. Esiteks ei ole tegemist sama asjaoluga. Hagi tagamisel tsiviilasjas nr 2-22-3513 pidi kohus

§ 377

lg 1 järgi hindama, kas asjas teha võidava lahendi täitmine võib osutuda raskendatuks. Praeguses asjas on hageja esile toodud asjaoludel kahju tekkimise eelduseks, et tagamise hetkel ei olnud hagejal likviidseid vahendeid. Kuigi mõlemad asjaolud seonduvad üldjoontes hageja varalise seisundiga, on need oma sisu poolest erineva tähendusega. Teiseks ei ole neile asjaoludele antud hinnangut samas tsiviilasjas. Kohtulahendis vastuolude esinemise keeld

§ 442lg 8 tähenduses piirdub üksnes ühe ja sama kohtuasjaga.

1. Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et maakohtu otsus on menetluskulude kindlaksmääramise osas piisavalt põhjendamata. Ringkonnakohtu praktikas on korduvalt leitud, et kohus ei pea minutilise täpsusega analüüsima iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna (vt TrtRnKo 30.10.2020 2-188830, p 25; vt ka TrtRnKo 18.03.2016 2-15-5983, p 8). 6 2-22-11651 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kolleegium jätab apellatsioonimenetluse kulu

§ 171lg 1 ja § 163 lg 2 järgi kostja kanda.

Kuigi kolleegium rahuldas kaebuse osaliselt, tuleb menetluskulu jätta täies ulatuses kostja kanda. Kaebuse menetlusse võtmisel juhtis ringkonnakohus poolte tähelepanu maakohtu eksimusele riigilõivu 35 eurot välja mõistmisel ja tegi pooltele ettepaneku sõlmida seda arvestades kompromiss. Hageja nõustus kohtu ettepanekuga, kostja mitte. Seega on alus

§ 163lg 2 järgi jätta apellatsioonimenetluse kulu tervikuna kostja kanda.

15.1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. 15.

1. Hageja taotles apellatsioonimenetluses menetluskulude 1100 eurot hüvitamist (õigusteenuse ajakulu 7 tundi 45 minutit ning tunnitasu määr 140–160 eurot tund ilma käibemaksuta). Hageja taotluse kohaselt kulus esindajal otsuse ja kaebusega tutvumiseks ja seisukohtade koostamiseks 7 tundi tasumääraga 140 eurot tund (kokku 980 eurot). Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 45 minutit tasumääraga 160 eurot tund. 15.
2. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 120–140 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. 15.
3. Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik ajakulu 15 minutit ning tasumäär 140 eurot tund, s.o toimingu eest kokku 35 eurot. Kolleegium määrab hageja õigusabikulu suuruseks 1015 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma seadusjärgses määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 7