eaduse (
) § 18 lg 1 järgi pikendatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust järgmiseks kümneks aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud kuus kuud enne jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale vastava taotluse koos jahindusnõukogu toetava seisukohaga. Jahimaa heaperemeheliku kasutamise jätkamiseks ning jahindusliku kasutuse edasiseks võimaldamiseks on otstarbekas pikendada kehtivat jahipiirkonna kasutusõiguse luba, et tagada jahimaa kasutamise stabiilsus ning jätkuv koostöö piirkonna maaomanikega. Puuduvad
2. Huntland OÜ esitas 11.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 29.09.2022 korralduse nr 1-3/22/487 p-i 1.2 tühistamiseks. Peale varasema
eaduse (
v.r) alusel väljastatud ja
lg 2 kohaselt automaatselt 10 aastaks pikenenud jahipiirkondade kasutusõiguse lubade lõppemist ei saanud vastustaja lubasid pikendada 01.06.2013 jõustunud
alusel, vaid
eltsid oleksid pidanud taotlema uued load
§-de 14–17 alusel.
lg 2 ei näe ette varasema seadusandluse alusel välja antud lubade teistkordset pikendamist, vaid pikendada saab üksnes 01.06.2013 jõustunud uue
alusel välja antud lubasid. Viimaste puhul on loa väljaandmisel kontrollitud maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate vaheliste lepingute või maaomanike nõusolekute olemasolu
Samale seisukohale on asunud Eesti Erametsaliit ja õiguskantsler. Riigikogu on selgelt ette näinud, et üleminekusätete alusel välja antud load kehtivad kindla aja (10 aastat) ning ühtlasi sätestanud, mis tingimustel tuleb välja anda uued load. Kehtiv seadus eelistab konkurentsiolukorras seda
eltsi, kellel on suurem maaomanike toetus. Kaebaja on paljude Kullavere jahipiirkonnas asuvate maaomanikega sõlminud kirjaliku kokkuleppe jahindustegevuse korraldamiseks maaomaniku kinnisasjal. Vastustaja ei ole kontrollinud, kas Kullavere Jahiühistu on Kullavere jahipiirkonnas sõlminud lepinguid jahindustegevuse korraldamiseks üle 51% eramaaomanikega, mida on varasemas jahindusnõukogude praktikas loetud loa pikendamise toetamisest keeldumise aluseks. Vastustaja ei ole kontrollinud, kas Kullavere Jahiühistu on nõuetekohaselt täitnud
§-st 13, § 14 lg 7 p-st 4 ja § 21 lg-st 2 tulenevat kohustust teostada ulukite seiret oma jahipiirkonna piires. Kaebajal on andmeid, et Kullavere Jahiühistu ei ole neid kohustusi täitnud, mis
lg 2 p 3 kohaselt välistab jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise. 3. Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus vaatamata sellele, et väidetavalt soovib kaebaja hakata ise Kullavere jahipiirkonnas jahindustegevust korraldama. Olukorras, kus kehtiv õigus näeb ette 2
lg-st 2 ei nähtu, et oleks soovitud kehtivatele lubadele teiste
-i sätete kohaldamist, sh
Vastustajale ei ole esitatud ühtegi taotlust Kullavere Jahiühistu loa kehtetuks tunnistamiseks. Sellest saab järeldada, et jahipiirkonna maaomanikud ja Jõgevamaa jahindusnõukogu on jahipiirkonna kasutaja tegevusega rahul. Samuti pole Kullavere Jahiühistut karistatud loast tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja pole kontrollinud Kullavere Jahiühistu poolt loa tingimuste täitmist. Lubade pikendamise menetlust reguleerib
Erinevalt lubade andmise menetlusest ei näe
lubade pikendamise puhul ette avatud menetlust. Kehtiv õigus ei näe lubade pikendamise menetluses ette maaomanikega sõlmitud kirjalike lepingute olemasolu kontrollimist. Vaatamata sellele sõlmisid erinevate huvigruppide esindajad (sh Eesti Erametsaliit) kokkuleppe, mille kohaselt toetavad jahindusnõukogud konsensuslikult loa pikendamist juhul, kui on täidetud 18.06.2021 kohtumisel kokkulepitud kriteeriumid, st kui maaomanikega sõlmitud jahinduslike lepingute maht jahipiirkonna kohta ületab 50% (sealhulgas peab eramaade lepingutega kaetuse püüdlus olema see, et pindala peaks tulevikus ületama 50% määra), siis luba pikendatakse, eeldusel, et ei esine muid välistavaid asjaolusid. Jõgevamaa jahindusnõukogu toetas konsensuslikult Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist, kuna Kullavere Jahiühistu ja eramaade omanike vahel sõlmitud jahimaa kasutamise lepingutega kaetuse protsent ületas 50% taseme ehk eramaade lepingutega kaetus oli 54%.
lg-s 2 nimetatud perioodi lõppemist taotleda uus luba
§-de 14‒17 alusel ning kohaldada ei oleks tohtinud
loa pikendamise norme.
lg 2 sätestab, et
jõustumisel kehtiv luba kehtib kümme aastat pärast
jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus
-s sätestatuga.
eelnõu (351 SE, XII Riigikogu) algatatud kujul nägi ette loa väljastamise tähtajatult (eelnõu § 14 lg 4). Eelnõu seletuskirjas oli välja toodud, et
v.r alusel väljastati load 10aastaseks perioodiks, kuid sätestatud oli nende automaatne pikenemine. Ükski luba polnud praktikas jäänud pikendamata (seletuskiri, lk 8). 351 SE seletuskirjas on mitmes kohas 3
v.r-le tehti maaomanike (nt Eesti Erametsaliit) poolt.
v.r. peamise probleemina nähti, et maaomanikel puudus kaasarääkimise võimalus jahipiirkonna kasutaja valimisel ning samuti tema väljavahetamisel. Eesti Erametsaliit pidas
v.r (samuti ka
eelnõud) põhiseaduse §-ga 32 vastuolus olevaks muu hulgas ka seetõttu, et seadus ei võimalda maaomanikel kokkuleppeliselt moodustada jahipiirkondi kogukondlikel alustel (seletuskiri, lk 2).
eelnõuga ei muudetud jahipiirkondade kasutusõiguse põhimõtteid olemuslikult, küll aga tagati maaomanikele võimalus osaleda jahindusnõukogude tegevuses, millele anti oluline roll jahinduse korraldamisel konkreetses piirkonnas. Samuti anti maaomanikele, kellele kuulub 2/3 jahipiirkonna pindalast, õigus esitada ühine taotlus jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks (eelnõu § 19 lg 2 p 2). Eelnõu 351 SE menetlemisel Riigikogus pälvis kriitikat tähtajatu loa normistik, samuti peeti liialt kõrgeks
eelnõu § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud loa kehtetuks tunnistamise künnist.
eelnõu muudeti teise lugemise käigus selliselt, et load nähti ette tähtaegsetena (10 aastat), lisati lubade pikendamise normistik (
), samuti täiendati eelnõu
lg-ga 2, mille kohaselt
v.r. välja antud load kehtivad 10 aastat
jõustumisest. Samuti vähendati
eelnõu § 19 lg 2 p 2 künnist 51%-le (vt
Eelnõu menetlust kajastavates materjalides puuduvad viited selle kohta, et 10-aastase perioodi läbi saades lõppeks kõigi lubade kehtivus automaatselt ja kõigis piirkondades tuleks korraldada uus võistlev konkurss. Pigem nähtub, et algset eelnõu lähtealust ‒ jahipiirkondade kasutusõigus jääb samaks ‒ ei olnud plaanis muuta. Kuna seadusandja tahe on lubade pikendamisel selge, ei ole võimalik arvesse võtta õiguskantsleri ega Eesti Erametsaliidu teistsugust seisukohta. Küsimus, milline võiks
-i regulatsioon põhimõtteliselt (tulevikus või ideaalis) olla, ei oma antud asjas tähtsust, sest vastustaja on kohustatud järgima kehtivat seadust. Puuduvad tõendid selle kohta, et esineksid alused, mis kohustanuks vastustajat jätma kolmanda isiku loa pikendamata. Kaebaja on väitnud, et Kullavere Jahiühistu ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust teostada ulukite seiret oma jahipiirkonna piires, kuid need etteheited on jäänud konkretiseerimata ja tõendamata.
lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada 6 kuud enne seda, kui olemasoleva loa kehtivus lõppeb, mitte aga 6 kuu jooksul enne olemasoleva loa kehtivuse lõppemist. Vastustaja pole taotluse menetlemisel seadust rikkunud. Kehtiv õigus ei näe loa pikendamise menetluses ette maaomanikega sõlmitud kirjalike lepingute olemasolu kontrollimist. Jõgeva maakonna jahindusnõukogu 22.02.2022 koosoleku protokollist nähtuvalt toetas jahindusnõukogu konsensuslikult Kullavere jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist, sealjuures nähtub protokollist, et eramaade lepingutega kaetus piirkonnas on 54%. Seetõttu pole kaebaja kriitika põhjendatud. Muud kaebaja väited vastustaja kontrollkohustuse täitmata jätmise kohta on jäänud üldsõnalisteks ega ole toestatud vajalike tõenditega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Huntland OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.04.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. 4
jõustumisel kehtisid varasemad load kuni 31.05.2023.
rakendussätted ei võimalda lubade teistkordset pikendamist. Korraldada tulnuks uute lubade andmise menetlus. Jahipiirkonna kasutusõigus on oluline avalik piiratud ressurss ning ühele isikule avaliku piiratud ressursi kasutusse andmisega luuakse konkurentsieelis, mis riivab teiste isikute ettevõtlusvabadust ja rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja tõlgendust toetab õiguskantsler. Üleminekusätete alusel väljastatud lube ei saa pikendada, sest kehtiv seadus sätestab
eltside omavahelise konkurentsi (
Täitevvõimu esindaja ei saa omavoliliselt välistada
eltside konkureerimist jahipiirkondade kasutusõigusele. Kui vanu lube järjekordselt pikendatakse
-i üleminekusätete alusel, ei ole muu hulgas tagatud, et luba omav isik vastab uues
-s sätestatud tingimustele, sh et tal oleks sõlmitud maaomanikega piisavalt suures mahus lepinguid jahipidamise korraldamiseks maaomanike kinnisasjadel.
eelnõu seletuskirjas on korduvalt märgitud, et uue seaduse eesmärgiks on suurendada maaomanike subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitset ning sundida
eltse sõlmima maaomanikega lepinguid jahipidamiseks maaomaniku maal.
lg 2 tõlgendamisele, mis sätestab järgmist: Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib kümme aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist ulatuses, milles see ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga. Ringkonnakohus leiab, et
lg 2 kui üleminekusätte alusel antud lubade kehtivusaja lõppemisel ei saa neid pikendada
alusel, vaid kõik jahipiirkonna kasutusõiguse load tuleb anda välja 01.06.2013 jõustunud
eaduse kohaselt. Samamoodi on seadust tõlgendanud õiguskantsler oma 11.03.2022, 01.07.2022, 20.09.2022 ja 05.12.2022 kirjades. Õiguskantsler on õigesti sedastanud, et üleminekusätete alusel kehtinud jahipiirkonna kasutusõiguse load on välja antud teistel tingimustel ning tolleaegsed lubade andmise alused enam ei kehti. Õigusriigi põhimõtte kohaselt ei saa täitevvõim omavoliliselt jätkata avaliku ressursi kasutusse andmise varem kehtinud normidele tuginedes. Riigikogu nägi selgelt ette, et üleminekusätete alusel välja antud load kehtivad kindla aja, ning on ühtlasi sätestanud, mis tingimustel tuleb välja anda uued load (
Kehtiv seadus eelistab konkurentsi olukorras selgelt seda
eltsi, kellel on suurem maaomanike toetus. Seadus võimaldab
eltsidel kokku leppida ka ühises jahipiirkonna kasutusõiguses. Riik ei tohi õigusvastaselt moonutada
eltside vahelist konkurentsi. Kui üleminekusätete alusel antud lube pikendatakse, koheldakse isikuid ebavõrdselt ja piiratakse nende õigust eneseteostusele ja omandi kaitsele. Suure halduskoormusega ei saa põhjendada seaduse sätte ja mõtte eiramist. 10. Eelnevat arvestades ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu poolt
Pole määrav, et
v.r alusel anti samuti lube välja 10 aastaks ning praktikas neid ka alati pikendati. Ebaõige on järeldus, et kuna
eelnõu seletuskirjas on mitmes kohas märgitud, et seaduse jõustumisel jääb jahipiirkondade kasutusõigus samaks, 5
v.r alusel antud lube, mis ei ole väljastatud samade põhimõtete järgi, mis on sätestatud
-s. Uutel
eltsidel on võimalik asuda luba taotlema väga piiratud juhtudel (
11. Kuna vastustajal puudus õigus pikendada Kullavere Jahiühistule antud jahipiirkonna kasutusõiguse luba
alusel, tuleb vaidlustatud korraldus tühistada ning puudub vajadus hinnata teisi kaebuse väiteid. 12. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende enda kanda. Kaebaja menetluskulud olid halduskohtus 4160 eurot, s.o riigilõiv 20 eurot ja esindajakulu 4140 eurot. Esindajakulu sisaldab käibemaksu, sest kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kaebaja lisas 03.04.2023 menetluskulude nimekirjale 07.12.2022 arve, mille spetsifikatsiooni kohaselt on õigusabi osutatud 14 tundi (2520 eurot). Ringkonnakohus märgib, et praeguse haldusasjaga on sellest seotud vaid 7 tundi ja 30 minutit. Ülejäänud osas on tegemist Sadala jahipiirkonna suhtes jahindusnõukogule vaide koostamisega. Seega on 07.12.2022 arve puhul vajaliku ja põhjendatud esindajakuluga tegemist vaid 1350 euro ulatuses. Kokku tuleb vastustajalt kaebaja kasuks esimese kohtuastme menetluskuludena välja mõista 2990 eurot. Ringkonnakohtus taotleb kaebaja menetluskulude hüvitamist 1100 eurot, s.o riigilõiv 20 eurot ja esindajakulu 1080 eurot. Kulu on vajalik ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.