VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Õigeksvõtuotsus Kohtuasja number 2-24-7113 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2024, Jõhvi Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi Marmerol OÜ hagi A&M Toil

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

Selgitused

1. Viru Maakohtu menetluses on Marmerol OÜ (hageja I) hagi A&M Toila OÜ (kostja I) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks või alternatiivselt A&M Toila OÜ ja A T (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks ning M O (hageja II) hagi A T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks või alternatiivselt A T ja A&M Toila OÜ vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja I palus mõista kostjalt I või kostjatelt I ja II solidaarselt hageja I kasuks välja 2776 eurot. Hageja II palus mõista kostjalt II või kostjatelt I ja II solidaarselt hageja II kasuks välja 3822 eurot. Hagiavalduse kohaselt soetasid hageja II ja kostja II klientide toitlustamiseks Toila alevikus kioski. Hageja I osutas kostjale I toitlustusteenust ning esitas selle eest arve nr 233 summas 2976 eurot. Hageja II kasutas kioski omandamiseks isiklikku raha 4302 eurot. Hagejad ja kostjad sõlmisid
2. detsembril 2023 lepingu, milles leppisid kokku, et kostja I tasub hagejale I 2976 eurot ning kostja II tasub hagejale II 4302 eurot. Kostja II andis
3. detsembril 2023 hagejale II garantiikirja, milles garanteeris, et tasub kostja I likvideerimisel hagejale II summad lepingu alusel. Kostjad on kohustusi täitnud vaid osaliselt. Kostja I võlgneb hagejale I 2776 eurot ja kostja II hagejale II 3822 eurot. Kostjad teatasid vastuses hagile, et täidavad hagejate nõudeid, kuid võimalus võla korraga maksmiseks puudub. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kostjad muul viisil hagi nõudele vastu ei vaielnud. Kohus selgitas kostjatele, et tõlgendab nende avaldusi hagi õigeksvõtuna. Kostjad sellele vastu ei vaielnud.
4. Kostja võib kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuet tunnustada, s.o hagi õigeks võtta. Muus kui abielu- ja põlvnemisasjas ning mitme kostjaga menetluses on kohus üldjuhul õigeksvõtuga seotud. Hageja nõude õigeksvõtmisel rahuldab kohus hagi. Kohus ei kontrolli seejuures nõude põhjendatust. Küll peab kohus veenduma, kas kohalduv õigus tunneb hagi rahuldamisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, § 440 komm 3.4.1). Kui õigeksvõtt avaldatakse eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (vt

§ 4lg 3, § 206 lg 1, § 394 lg 2 p 2, § 440 lg-d 1, 3 ja 4).

Hagi rahuldamisel õigeksvõtuotsusega võib otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ära jätta (

§ 444lg 3).

Praegusel juhul puudub põhjus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Hagi rahuldamisel on võimalik saavutada hagejate soovitud õiguslikku tagajärge, s.o mõista kostjatelt hagejate kasuks välja raha. Kohus teeb õigeksvõtuotsuse

§ 444lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata.

3.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Üldjuhul kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (vt

§ 162

lg 1).

§ 168

lg 6 võimaldab sellest üldpõhimõttest kõrvale kalduda ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegu ei ole sellise olukorraga tegemist. Asja 2

§ 174lg 1 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Asja materjalidest nähtub, et hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 630 eurot, st hageja I on tasunud riigilõivu 315 eurot ja hageja II samuti 315 eurot. Tasutud riigilõiv on vajalik ning põhjendatud menetluskulu. Teisi hüvitatavaid menetluskulusid asja materjalidest ei nähtu. Seega on hagejate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kummagi hageja eest 315 eurot. Hageja I menetluskulu 315 eurot tuleb välja mõista kostjalt I ja hageja II menetluskulu 315 eurot kostjalt II. 5. Kohus tunnistab õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3