Obsah (12)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 444§ 317§ 407§ 436§ 442§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2024. a, Haapsalu Tsiviilasja number 2-23-131222 Tsiviilasi OK Incure O

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number. Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. OK Incure OÜ esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 691,62 euro saamiseks. Kohus tegi 08.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning Pärnu Maakohtu 21.09.2023 kohtumäärusega anti nõue üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.09.2023 kohtumäärusega kohustati OK Incure OÜd esitama oma nõue ning põhjendama seda hagiavalduse vormis. OK Incure OÜ esitas 12.10.2023 hagi U.S-i vastu põhivõlgnevuse 480,70 eurot, intressi 50,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 92,05 eurot ja sissenõudmiskulu 25,00 euro nõudes.
2. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtja selgitada ning tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidi andmisel. 25.04.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, milles palus välja mõista kostjalt U.S hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 480,70 eurot, intress 50,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 92,05 eurot ja sissenõudmiskulu 25,00 eurot ning menetluskulud summas 175,00 eurot (riigilõiv 175,00 eurot); menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises 2 2-23-131222 lauses ettenähtud ulatuses; Hageja palus alternatiivse nõude rahuldamisel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 282,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 12,74 eurot ja sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot.
3. Maakohtu 30.05.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas

§ 317

lg 5 alusel hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 15.06.

1. Vastamise tähtaeg saabus 01.07.
2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). 7.

§ 442

lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

1. Kohus leiab, et hageja primaarnõue põhjendatud ei ole, kuid rahuldada tuleb hageja hagi alternatiivse nõude osas osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 12.12.2021.a IPF Digital AS-ga sõlmitud krediidikontolepingu nr XXX alusel võlgnevus 282,00 (väljamakse summas 577,00 eurot – tagasimaksed kogusummas 295,00 eurot), viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras perioodi 08.05.2023.a kuni 11.10.2023.a eest summas 12,74 eurot.
2. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot (esimene kiri 15 € + teine kiri 5 € + kolmas kiri 5 €) VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd tegemist on õiguskaitsevahendiga, mis ei ole seotud vastutustundliku laenamisega. Eeldused sissenõudmiskulude nõudmiseks on hageja arvates täidetud ja on lahti kirjutatud hagiavalduses p-s.
3. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata jätmist järgmiselt: VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõendi sellest, et ta on saatnud kostjale nõudekirja 08.05.2023, 15.05.2023, 22.05.2023 ja 05.06.
4. Hageja on toonud välja, et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS 3 2-23-131222 §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Kohtu hinnangul ei saanud e-kirjade saatmine kostjale tekitada kulu 25 eurot, samuti ei nähtu hageja poolt välja toodud asjaoludest, et hageja oleks käesoleval juhul teinud toiminguid kontaktandmete otsinguks, võlgnikule vastamiseks või teinud võlgnikule kõnesid. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
5. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

11.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda ja hageja menetluskulud osaliselt hageja kanda. Hageja on menetluskuluna nõudnud riigilõivu hüvitamist. Kohus jätab riigilõivu osas, mis ületab summat, mis oleks tulnud tasuda ainult alternatiivse nõude esitamisel, hageja enda kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Hagilt hinnaga kuni 350 eurot tulnuks riigilõivu tasuda 100 eurot. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 100 eurot. 12. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4