Obsah (6)

§ 173§ 492§ 132§ 115§ 103§ 127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-24-16054 Lahendi tegemise aeg ja koht 20. november 2024. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Salva Kindlustuse AS avaldus V Ti vastu kahju

§ 173

ja

§ 492lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. 6. Ts

MS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. 7. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist

§-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13, p 22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34). 2 8. Avaldaja on kindlustusandja, kellele on

§ 492

lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. 9.

§ 132

lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx, vara kahju avalduse, remonditööde pakkumised, 01.02.
3. a kahjunõude V Tile, kohtuhoiatuse.
4. Korteriomandi-ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel KrtS § 31 lg 1 p 1

§ 115, § 127 lg 14, § 132, § 492 lg 1.

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks

§ 115

lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. 12. Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta

§ 103lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest.

Puudutatud isik ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p 49).
2. Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (

§ 127lg 4).

Kui puudutatud isiku korteris ei oleks tulekahju tekkinud ning sealt edasi kindlustatud trepikotta liikunud ja suitsukahjustusi tekitanud, ei oleks kahju tekkinud.

1. V T kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
2. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid 3 arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
4. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V Tilt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 4