← Eesti

2-18-12324/93

Obsah (4)§ 563§ 477§ 475§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks 12.09.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-12324 Tsiviilasi R.I (F.C) avaldus

§ 563

lõikes 1 nimetatud eeldused lepitusmenetluse läbiviimiseks, mille raames tuleb muuta suhtlemist puudutavat 18.10.2018 määrust. Lapse isa esitas ettepanekud kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmiseks. Lapse ema poolt suhtlemiskorra eelkirjeldatud rikkumine on alus selleks, et kohaldada sunnivahendeid. Selleks, et tagada lahendi täitmine, tuleb kohtulahendi resolutsioonis ette näha ka see, mis saab juhul, kui ema jätab vabatahtlikult lapse ja isa suhtlusest ilma. Avaldaja palus kohtul algatada lepitusmenetlus ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaksmääratud suhtlemiskorda vastavalt avaldaja ettepanekutele. Tulenevalt

§ 563

lg 7 p 1 ja lg 8 ning TMS § 2 lg 1 p 1 tunnistada käesolevas asjas tehtud määrus täitedokumendiks. Hoiatada U.St, et kui ta ei täida Harju Maakohtu käesolevas asjas tehtud määrust, võib R.I kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks käesoleva määruse kui täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise võimaldamiseks TMS § 179 ja TMS § 183 järgi, sh TMS § 26¹ sätestatud korras on kohtutäituril õigus määrata U.Sle sunniraha. Lapse isa täpsustas suhtluskorra ettepanekuid 23.03.2023 menetlusdokumendis.

  1. U.S (ema, kohtumenetluses puudutatud isik) vastuse kohaselt avaldaja eksitab ja valetab kohtule. Avaldaja peale 2-18-12324 kompromissi kinnitamist juba järgmisel päeval ütles, et talle selline variant ei sobi. Siis esitas vähem kui ühe aasta möödudes avaldaja suhtluskorra muutmise taotluse, mida on kohus menetlusse võtnud nr 2-19-
  2. Kõik avaldaja väited olid pajasõnalised ning ei vastanud tegelikkusele. Pärast ts asjas nr 2-18-12324 kompromissi kinnitamist ei ole oluliselt muutunud ega kuidagi paremaks läinud. Kõik kohtumised on toimunud ema juuresolekul, kes oli kohtumise organisaator ja tõlk. Isalt ei tulnud sisuliselt mingid toetust ja initsiatiivi lapsega kontakti arendamiseks. Kõik avaldaja eelpoolt toodud sõnad sai ümber lükatud ts asjas nr 2-19-10498, mille raames oli kindlaks tehtud, et avaldajal puudub lapsega usaldusväärne side, kontakt ja kõige tähtsam ühine suhtluskeel. Seda oli pikalt arutatud asja nr 2-18-12324 raames. Avaldaja muutis oma taktikat ning ütles kohtule, et ema takistab tal lapsega suhtlemist, kuid tõendeid selle kohta ei esitatud. Kõik oli tema poolt väljamõeldud või valesti interpreteeritud. Avaldajal ükskõik mis toimuks, siis süüdi on ema, kes takistab isal lapsega suhtlemast. Ts asja nr 2-19-10498 raames olid korduvalt viidud läbi erinevad kohtumised isa koos lapsega, spetsialistid aitasid luua lapsega uuesti kontakti, kuna isa elab väljaspool Eesti ja käib siin 4 vaid kui talle on vaja. Vanemad käisid inglise keelt kõneleva perelepitaja juures ajavahemikul 2019-2020, samuti olid kohtumised kohalikus omavalitsuses koos lastekaitse töötajaga aastal 2019, kus 3 tunni jooksul ema U.S ja lastekaitse töötaja pakkusid isale erinevaid suhtlemise graafikuid ning variante. Isale ei sobinud mitte midagi. Isa peamine seisukoht oli, et kõik peavad talle organiseerima lapsega kohtumised. Tal on õigus ja muud asjad isa ei huvita. See, et tal on kohustused ta ei mäleta ja või ei tea. Samuti isa käitumine, mille kaudu ta kohustab ema ja lastekaitse ning perekeskuse ametnikke last tema tahte vastaselt ja jõuga isaga suhtlema ei ole lapse huvides. Äkki probleem on isas, kellele need kohtumised on vaja vaid selleks, et segada oma lapse ja tema ema elu. Äkki isa keelebarjäär ikka ei ole läbitud isa poolt. Isa ründamise taktika seisneb sellest, et kogu aeg nõuda lapse emalt ja riigilt lastekaitse kaudu, et kõik peavad talle organiseerima ja tagama suhtlemist lapsega. Aastal 2019 lapsel algas eelkool, kus laps pidi käima kaks korda nädalas. Eelkool sattus osaliselt päevale, millal oli isa suhtlemise päev, sellega isal oli võimalus võtta osa lapse haridusprotsessist, kuid otsest huvi isa ei ole näidanud. Ema pakkus isale laupäeval alustada kohtumisi ühe tunni võrra varem, et isal oleks võimalik lapsega suhelda enne huviringi algust, ehk laps veel ei ole nii väsinud. Samuti pakkus ema isale kohtumiseks teine päev, kuna neljapäeval oli eelkool, kuid avaldaja lastekaitse ametniku juuresolekul sellest keeldunud. Ta ütles, et olemas kohtu dokument ja sellest tuleb lähtuda. Kõik isa ja lapse kohtumised kunagi ei ole lõppenud ema tahtmisel või ema poolt. Laps ise on palunud kohtumine lõpetada kuna ta oli väsinud ja soovis koju minna. 2018.a kompromissis oli sõnastus, et kohtumine algab ja lõpeb lapse palvel ja soovil. Ehk, kui laps ei soovinud enam siis kohtumine oli lõpetatud. Avaldaja oli Eestis aastal 2020 kaks korda. Iga korra pikkus oli 1 kuu, kuid samal ajal puhkus oli 2-3 kuud. Sel ajal, kui avaldaja oli Eestis, siis pooled käisid perelepitaja H.N juures. (tegelikult poolte vahel juba käis lepitusmenetlus ja/või oli kasutatud erinevad vahendid, selleks, et isa lõppude lõpuks saaks aru, et tema kohustus lapsega ühine keel leida, kuid edasi on kõik tema töö). Lisaks põhigraafiku järgsetele kohtumistele isa sai lapsega veel täiendavad kohtumised perekeskuses. Aastal 2021 avaldaja käis üks kord Eestis, kuid ta oli teavitatud, et Eesti kohe läheb kinni, uue karantiini oht. Isale edastati pressiteated jne. Selle peale avaldaja kirjutas, et teda ähvardatakse ning takistatakse lapsega suhtlemas. Avaldaja ei kuulanud, mida talle öeldi ja tuli Eestise. Istus karantiinis 2 nädalat, siis oli mõni kohtumine ning avaldaja jäi Covidisse. Kuna kokku aastal 2021 isa oli Eestis vaid 1 kuu, siis graafiku järgseid kohtumisi oli vähe. Avaldaja Eestis viibimise ja lapsega kohtumise graafik 2018-2021 Aasta Viibimise ajavahemik Eestist äraminek Kohtumiste arv 2018 8/10/2018 14/11/2018 16 2019 05/02/2019 26/02/2019 13 2019 27/04/2019 05/06/2019 15 2019 21/09/2019 24/10/2019 10 2020 14/01/2020 16/02/2020 7 + 1 perekeskuses 15 + 4 2020 30/07/2020-13/08/2020 – karantini lõpp 17/09/2020 perekeskuses 12/03/2021 -20/03/2021 – karantini lõpp 4 2021 22/04/2021 03/04/2021-13/04/2021 – R.I haigus COVID 3 5 Avaldaja kogu aeg kaebab ema peale lastekaitsele, sotsiaalametnikele. Samuti ta käis ja pidas vaidlusi administratsiooni ja Fertilitase kliiniku peaarstiga (F.C LOR raviarts). Avaldaja tuli kooli eirates koolireeglid, karantiini jne. Ilma aluseta hakkas õpetajaid küsitlema, hoidis neid kinni, mille pärast õppetundidega alustati hiljem. Õpetajad ei saanud aru millise eesmärgiga isa kooli tuli. Terve klass pidi ootama, kui õpetaja vastab isa küsimustele. Kuna avaldaja soovis teada kõike ja kohe. Üldjuhul sellised külastused tehakse kokku leppides õppepersonaliga. Avaldaja oli teadlik kooli reeglitest, kuid eiras neid tulles millal tahtis ja millal talle oli mugav. Samuti isa ei teavitanud sellest kooliõpetajat. Emale helistati kooli administratsioonist ning kaevati isa käitumise peale. Üldjuhul enamus suhtlust toimub kas ekooli või muude kanalite vahel. Niisama huvi pärast kooli tulek ei ole põhjendatud. Sotsiaalametnikud olid teadlikud R.I käitumisest. 10.02.2020 korraldati ümarlaud Lasnamäe linnaosavalitsuses, kuna lapse isa kirjutas kaebuse ema peale Sotsiaalministeeriumi. Kohtumine oli inglise keeles, mis veel kord tõendas, et isa ei valda vene keelt. Isale järjekordselt selgitati vajadust tema ja lapse vahel usaldusväärse kontakti loomiseks. Pakuti talle kuidas ta peab lapsega suhtlema, et teenida lapse usaldus. Pakuti juhuslikult 2 minutiline kohtumine kaubakeskuses, kus ta pidi lapsele selgitama vähemat kahe lausega, miks ta nii harva temaga kohtub, kuidas ta last armastab ja igatseb. Eesmärk oli, et isa saaks aru sellest, et otse last survestada ei ole mõtet ja ei ole vajalik last sundida midagi tegema. Kahjuks kõik mida isale räägiti kohtumisel ei läinud läbi, kuna isa lihtsalt ei ole seda teinud. Isa jätkas survestamist ja nõudis kohtumisi nii nagu oli graafikus kirjas. Isa ei saa aru, et lapsega suhtlemine on loominguline protsess, seal ei saa olla nii nagu isa tahab. Seega kõik ema, lastekaitse ja sotsiaalameti töötajate jõupingutused ei andnud tulemust. Aastal 2018-2020 F.C ja tema lähisugulased olid haiged, kahjuks ei saa haigusele öelda, et hetkel on isaga kohtumise päev, kus haigena ei tohi olla. Haigus on loomulik asi. Ajal, kui oli võimatu kohtuda füüsiliselt väljastpoolt korterit, siis isa sai lapsega kokku korteri esikus. Seega mingid takistusi talle ei ole tehtud. Ema pidevalt on lapsega rääkinud, selgitanud ja motiveerinud last isaga suhtlema. Laps keeldub suhtlemast oma äranägemise järgi. Ema on lapsele selgitanud, rääkinud isa ja tema suguvõsa kohta, näitas pilte Horvaatiast, rääkis kus ja kellena isa töötab. Laps kõike seda teab, kuid ema isiklik arvamus, et seda pidi isa selgitama. See on see koht, kus isa peab lapsele selgitama ja rääkima enda elust. Kui see tuleb ema käest, siis laps ei võta seda vastu. Ema isiklik arvamus on, kui isa valdaks vene keelt ja räägiks lapsele oma elust, tööst, suguvõsast ise, siis see annaks tunduvalt rohkem tulemust. Kahjuks isa võtab suhtlemist lapsega nagu kokkulepitud ajalist kohustust. Isa ei võta seda armastusega. Ta ei saa aru, et kui ta ei räägi lapsega arusaadavalt siis laps ei ole temast huvitatud. Lapsega suhtlemine on oskus, mis tuleb praktikaga. Oli kokkulepitud Skype kõned, kus ema tõlkis lapsele ja üritas aidata lapsel isaga suhtlemast. Laps keeldus suhtlema Skype kaudu, laps väga negatiivselt suhtus sellisesse suhtlemise viisi. Sundida last suhtlema monitoris oleva pildiga, kus on isik keda laps ignoreerib, on võimatu. Isa ei ole suuteline kontakti looma, laps ei saa temast aru. Laps on ema teadmata kas blokeerinud ja/või kustutanud avaldaja konto enda programmides. Ema pidi taastama olukorra, kuna sai sõimata isa käest, et ema takistab lapsega suhtlemast. Pärast järjekordset kõnet F.C kustutas isa uuesti. Ema järjepidevalt teavitab last, millal nädalas isa peab 6 helistama, samuti helistamise päeval ta täiendavalt tuletab lapsele meelde, et isa peab helistama ning palub ta kõnele vastata. Perekeskuses kohtumised olid isa teisel tulekul Eestisse. Iga nädal pidid ema ja tema lähedased muutma oma plaane, et viia laps kohtumisele perekeskusesse. Perekeskuses kohtumised toimusid tööpäeval, seega nad pidid oluliselt muutma elurütmi. Kokku oli 4 kohtumist. Pere keskuses laps oli väga heas kontaktis perekeskuse töötajaga, nemad on professionaalid, oskavad ja teavad, kuidas lapsega kontakti luua. Laps ei näidanud suurt tahet seal käia, kuid pidi lähtuma soovitust ja graafikust. Perekeskuse töötajad kasutasid väga aktiivset mängude taktika, kui laps oli mängus ja mängust väga erutunud, siis nad lülitasid isa osavõtu sisse. Viimasel kohtumisel, see oli lapse teine koolinädal, laps oli väga väsinud, halvas tujus ning ei soovinud sõita perekeskusse, kuid ema ei saanud keelduda kartes, et isa hakkab uuesti kaebusi kirjutama. Keskuses töötajad proovisid tavapäraselt last liikuma panna ja suhtlema, kuid said väga karmi keeldumise, mistõttu kohtumine peatati. Täiendavalt lähtudes lastekaitse soovitusest ja suunistest laps on käinud aastal 2021 perekeskuses oleva psühholoogi juures, kes tegi kindlaks, et tegemist on iseseisva ning otsustusvõimelise lapsega, kes on kindel oma tegudes ja tahetes, laps on emotsionaalselt stabiilne ning mingid mõjutuse viited ja faktorid puuduvad. Aasta jooksul, kui isa oli Tallinnas, olid toimunud kohtumised perelepitaja juures. Kohtumisel peamiselt rääkis isa, kes kogu aeg meenutas minevikku. Oli selline tunne, et ta elab minevikus. Samuti ta pidevalt selgelt ei lõpetanud oma juttu, siis ema pidi selgitama psühholoogile mida ta silmas pidas. Isa ei paku midagi selleks, et parandada midagi olevikus ja tulevikus, aga aeg jookseb, laps kasvab, seega isa ülesanne oli aru saada, et ta peab praegu aktiivselt tegelema lapsega, looma kontakti, teenima usaldusväärsust, aga selleks on vaja lapsega rääkida. Mingid mänguasjad ei too seda, vaid suhtumine. Kahjuks perelepitaja soovitusi isa ei ole aktsepteerinud ning jätkas kirjade ja kaebuste kirjutamisega eesmärkiga tekitada uut konflikti. Isa ei saanud aru perelepituse menetluse eesmärgist. Talle ei jõudnud kohale, et talle selgitatakse, kuidas ta peab praegu suhtlema ja mida ta peab tegema, selleks et lapse usalduse teenima. Talle selgitati, miks ja kuidas ta peab emaga suhtlema, millise eesmärgiga. Samuti talle tehti selgeks, et nüüd kaks vanemat peavad jõudma kompromissele ja oskama leida lahenduse situatsioonis, kus on küsimusena lapse kasvatamine. Kahjuks isa sellest ei saanud ja/või ei soovinud aru saada. On olemas vaid üks arvamus, see on tema arvamus ja soov, kõik teised peavad tegema nii nagu tema tahab, teiste arvamused ja soovid ta ei aktsepteeri. Iga kord kui isa jõuab Eestisse algab kaebuste terror. Saadetakse provokatiivseid kirju, kus koopias on kõik R.I advokaadid, sekretärid, lastekaiste, sotsiaaltöötajad, lepitajad ja kohus. R.I mõtleb välja enda peas mingi loo ja siis teeb sellest probleemi, võttes aluseks väidetava takistuse lapsega suhtlemiseks. Ta millegipärast ei saa aru, et enne kui ta Eestisse jõuab oleks hea lapsega suhelda, teavitada, et ta tuleb, ette valmistada. Isa, kes oskab teenida oma lapse usalduse ja lapsel temaga on hea, kunagi ei jälgi kui palju on laps temaga, siis samuti lapsel ei teki vajadust kohtumist katkestada. Isaga ei ole võimalik midagi kokku leppida. Isa leiab, et kui ta tuleb, kõik peavad jätma oma tavapärase elu ja jooksma tema ümber, kuna ta tuli vaid kuuks ja ta tahab ühe kuuga teha sama palju, mida ta pidi tegema 6 kuuga. Eeltooduga on kindlaks tehtud, et tegelikult kõik mida oleks võimalik käesolevas asja lepitusmenetlusena läbi viia on juba tehtud. Lepitusmenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud. 7 Avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus leiab, et alused läbi vaatamata jätmiseks puuduvad, jätta avaldus rahuldamata. Ema esitas seisukohad isa pakutud suhtlemiskorra kohta ja esitas enda nägemuse võimalikust suhtlemiskorrast, mida täpsustas 24.03.2023 menetlusdokumendis.
  3. Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatas, et alates
  4. aastast on R.I korduvalt pöördunud kohtu poole alaealise lapse F.Cga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmiseks ja praegu lepitusmenetluse algatamiseks. Selle aja jooksul on erinevate spetsialistide poolt toimunud mitmeid vestlusi R.I, U.S ja nende ühise lapse F.Cga, teostatud kodukülastusi nii F.C ja tema ema elukohta, kui ka R.I elukohta Tallinnas. R.I Eestis viibimise ajal
  5. aastal Harju Maakohtu 26.04.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-4002 kohaselt toimusid isa ja lapse kohtumised 22.05.2018, 29.05.2018 ja 05.06.2018 sotsiaaltöötaja juuresolekul väljaspool tööaega. Teenus oli tasuline ning kulutused kandis R.I. Hiljem selgus, et isa ei soovi maksta sotsiaaltöötaja juuresoleku eest, millest tulenevalt tegi Lasnamäe Linnaosa Valitsus vanematele ettepaneku korraldada lapsega kohtumisi tööaegadel ja lastekaitse spetsialisti juuresolekul. Antud ettepanekuga olid vanemad nõus. Seega isa ja lapse kohtumised lastekaitse spetsialisti juuresolekul toimusid 03.07.2018, 10.07.2018, 17.07.2018 ja 23.07.
  6. Perioodil 12.06.2018 - 30.06.2018 kohtumisi ei toimunud, kuna isa ei viibinud Eestis. Vestlus mõlema vanemaga lastekaitse vanemspetsialisti juuresolekul toimus 23.09.2019 kell 16.30 - 20.30 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hoones vene keeles, kasutades Google translate programmi. Mõnedest teemadest üritas isa vene keeles aru saada. Omavahel suhtlesid vanemad inglise keeles. Nelja tunni pikkuse vestluse jooksul lastekaitse vanemspetsialisti kaasabil ei suutnud vanemad kompromissini jõuda ega saavutada kokkuleppeid isa ja lapse suhtlemiskorra küsimuses. Vastavalt Harju Maakohtu 13.12.2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10498 suunas Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse talitus 18.12.2019 lapse F.C lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamise teenusele Tallinna Perekeskusesse. R.I Eestis viibimise ajal esmakohtumine vanematega Tallinna Perekeskuses toimus 29.01.
  7. Isa ja lapse kohtumised Tallinna Perekeskuses toimusid kahe sotsiaaltöötaja juuresolekul viis korda, 14.02.2020, 17.08.2020, 24.08.2020, 31.08.2020 ja 08.09.
  8. Teenuse osutamine lõpetati, kuna R.I lahkus Eestist 17.09.
  9. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse vanemspetsialist tegi 03.03.2021 uue suunamise lapse ja lahuselava vanema kohtumiste teenusele vastavalt Harju Maakohtu 13.12.2019 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tsiviilasjas nr 2-19-10498 punktile 1 ning vanemate taotlustele selle teenuse jätkamise vajaduse kohta. Tallinna Perekeskuse töötajad teavitasid vanemaid, et alates 11.03.2021 rakendab valitsus Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks rangeid piiranguid vähemalt kuuks ajaks ning sellest tulenevalt osutab Tallinna Perekeskus lahuselava vanema ja lapse kohtumise teenust vaid vältimatu vajaduse (hädavajaduse) korral. Nad palusid vanematel lapse huvide vaatenurgast lähtuvalt hinnata vältimatu vajaduse olemasolu, leppida omavahel kokku järgmise kohtumise asjaolud ning teavitada neid, millises ajavahemikus nad isa ja lapse kohtumisi korraldada soovivad. R.I saabus Eestisse 12.03.2021, kuid vanemad Tallinna Perekeskuse töötajale isa ja lapse kohtumise ajast teada ei andnud, mistõttu isa ja lapse kohtumisi Tallinna Perekeskuses enam ei toimunud. 8 Vanemad on samuti pöördunud lastekaitse vanemspetsialisti soovitusel perelepitaja H.N poole kokkuleppele jõudmise eesmärgil. Vanemate vahelised kohtumised toimusid 07.02.2020, 14.08.2020, 04.09.2020 ja 14.09.2020 inglise keeles. Teenus oli tasuline ning kulutused kandsid mõlemad vanemad. R.I pöördus 13.01.2020 Sotsiaalkindlustusameti poole palvega võtta tema juhtum SKA järelevalve alla. Seoses vanema pöördumisega korraldati ja toimus Sotsiaalkindlustusameti algatusel võrgustikukohtumine 10.02.2020 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse hoones. Kohtumisel võtsid osa lapsevanemad, ema esindaja, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna juht ja konsultant, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talituse juhataja ja vanemspetsialist. Kohtumine toimus inglise keeles. R.I esindaja teine pöördumine Sotsiaalkindlustusameti poole oli 26.02.2021 seoses Tallinna Perekeskuses lapse ja lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamise teenuse osutamise taastamisega R.I Eestisse saabumise ajal, mis oleks mõlema vanema kinnitusel teenuse jätkamise vajaduse kohta perele tagatud ka ilma SKA sekkumiseta. Aastate jooksul pere aitamiseks ja toetamiseks on kaasatud erinevaid spetsialiste, perele on osutatud sobivaid teenuseid isa ja tütre vahelise kontakti loomiseks ja taastamiseks, kuid olukord ei muutu. Vanemad ei suuda ikka omavahel lapsega suhtlemise osas kokkuleppele jõuda. R.I pidevad pöördumised kohtusse avaldavad negatiivset mõju usalduslikule ja lugupidavale suhtlemisele lapse emaga. U.S on korduvalt teatanud, et kohtumenetlused on kulukad, võtavad palju aega ja jõudu. Selle asemel oleks produktiivsem suunata jõupingutusi lapsega suhtlemise taastamiseks. Lapse ja isa vahel ikka puudub emotsionaalne side, laps on kartlik, ei lähe kontakti. Tundub, et reguleeritud ja sunniviisiline suhtluskord traumeerib last ja tõukab F.Ct isast veelgi eemale. R.I on korduvalt soovitatud muuta lapsega suhtlemise taktikat paindlikumaks arvestades lapse soovide ja arvamusega. Järjekordne pöördumine kohtusse ei tekita lapses usaldust, armastust ja soovi kohtuda ja suhelda isaga. Lastekaitse vanemspetsialist kaotab juba usalduse ja kontakti tüdrukuga, rääkimisest ja nende vestluste põhjuste selgitamisest. Vesteldes 11.03.2021 F.Cga lastekaitse vanemspetsialistil ei õnnestunud lapse arvamust välja selgitada, kuna tüdruk ei vastanud küsimustele ega osalenud dialoogis. Vestluse ajal, kui isa teema tõstatati, F.C vaikis, kuid jätkas joonistamist või varjas oma nägu kätega või peitis end ema sülle. Vaid ühe lausega ütles F.C, et ei taha isaga kohtuda. Lapse võõrandumist isast süvendab ka asjaolu, et R.I viibib Eestis vaid piiratud ajavahemikel ning COVID-19 põhjustatud koroonaviiruse leviku tõttu maailmas, sealhulgas Eestis on reisimine piiratud, tingimustega või ebaturvaline. R.I 20.12.2021 kohtule esitatud täiendatud avalduse alusel, Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatab, et Tallinna Perekeskus ei osuta lapse ja lahuselava vanema videokohtumisi Skype ega muu tarkvara kaudu. Lastekaitse vanemspetsialist on vanematele varem soovitanud kasutada superviseeritud lapse ja lahuselava vanema videokohtumist, mis on korraldatud MTÜ Vaiter poolt, kuid nõuannet ei järgitud. Oma avalduses R.I palub korraldada lapse ja isa kohtumisi Tallinna Perekeskuses kaks korda nädalas ühe tunni jooksul kell 16.30-17.30 Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja juuresolekul. Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatab, et lapse ja isa kohtumised Tallinna Perekeskuse ruumides toimuvad sagedusega kuni üks kord nädalas ühe tunni jooksul kahe sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kokku on võimalik korraldada kuni 12 kohtumist, mis toimuvad esmaspäevast reedeni kokkulepitud ajal ajavahemikus 09.00-16.
  10. Teenusele suunab lapsevanemaid 9 kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialist. R.I ja F.C kohtumised toimusid juba viis korda ja suunamine kehtib. Oma avalduses R.I nõuab, et tema ja lapse viibimise juures oleks kohal ja Horvaatia reisil osaleks ka lapse ema. Selgus, et U.S ei takista last isaga suhtlemast ja kohtumast, kuid ei taha enam kohal viibida, kui isa lapsega kohtub ega Horvaatiasse sõita. Suhtluskord määratakse lapse ja lahuselava vanema vahel, seega ei saa lastekaitse vanemspetsialist sundida U.St osalema isa ja lapse kohtumistel. Lähtudes ülaltoodust ning võttes arvesse käesolevaks ajaks kogutud informatsiooni selgub, et R.Il ja U.Sl ei ole õnnestunud kokku leppida lapse ja lahuselava vanema suhtluskorra küsimuses. Lasnamäe Linnaosa Valitsus teatab, et alates septembrist 2021 alustati Sotsiaalkindlustusametis riikliku perelepitusteenuse pilootprojektiga, mille raames on lapsevanematel võimalik saada perelepitusteenust tasuta. Teenust pakuvad perelepituse baaskoolitusel õppivad spetsialistid oma superviseeritud praktika raames mitmetes kohtades üle Eesti. Perelepitaja leidmiseks tuleb kontakteeruda otse koordinaatoriga L.Mga (M).
  11. Lapsele määratud esindaja vestles lapsega tema kodust, harrastustest jms. Kui esindaja küsis, kus elab ta isa, kogu lapse olek muutus kammitsetuks. Ta vastas, et Horvaatias ning seejärel isa teemal kõnelemast keeldus. Nii esindaja kui ka lapse ema püüdsid lapselt küsida, kas ta mingitel enda tingimustel ja viisil oleks siiski valmis isaga suhtlema. Kuid vastuseks oli ainult eitus. Esindaja püüdis lapselt saada selgitust, miks ta isa suhtes nii tõrges on, kuid tüdruk vaikis ning lõpuks hakkas lohutamatult nutma. Esindaja arvamus on, et lapse ja tema vanemate elukorraldus, kus laps juba väikelapse east alates elas isast erinevas riigis ning nende kohtumised olid harvad, juhuslikud ja põgusad, ei tekitanud lapse ja isa vahel mingitki lähedus- või isegi tutvustunnet. Määravaks peab esindaja asjaolu, et nendel puudub tähtsaim suhtlusvahend, milleks on ühine keel. Kui kohus 2018.a aprillis esmakordselt lapse ja isa kohtumisi reguleeris, oli laps 4-aastane ja emal oli teda võimalik nendele kohtumistele viia. Perekeskuse töötajate initsiatiivil korraldati mänge, milles isa ja laps said koos osaleda teineteise kõnekeelt mõistmata. Kuid lähedustunne nende vahel jäi tekkimata. Käesoleval ajal on F.C 8-aastane koolilaps, kes suudab oma tahet väljendada ja ennast kehtestada. Esindaja arvates kõik katsed lapsega sel teemal arutada, rääkimata veendumusest, tekitavad temas üha suuremat negatiivsust isaga suhtlemise suhtes. Lapse ema selgitas, et ca viie aasta jooksul on ta osalenud isa-tütre kohtumistel tõlgina, kusjuures tütar on apaatne, ei lasku isaga vestlusse ja ema sundimisel vastab isale ühe sõna või lühikese lausega. Ema kinnitas, et tema võimuses pole tütre hoiakut isa suhtes muuta. Ka ema arvates on barjäär lapse ja isa vahel saanud alguse sellest, et nad ei saa omavahel verbaalselt suhelda. Esindaja arvates on ema tütre ja tema isa suhtlemisele igati kaasa aidanud ja selles ise osaledes keelebarjääri ületada püüdnud. Mitme aasta kestel on ta nii oma töö kui vabast ajast isa soovil kohtumistel osalenud ja nende õnnestumiseks oma parima andnud. Isa oleks saanud (ja võib olla pole selleks ka praegu hilja) õppida ära vene keele, et oma lapsega suhelda. Esindajale on jäänud mulje, et isa kas ei mõista või ei taha mõista, et tal ei teki oma lapsega mingit kontakti isegi temaga kohtudes, veel vähem Skype teel, kui ta ei saa tütrega vabalt suhelda. Mitme aasta vältel toimunud surve ning erinevate spetsialistidega/juristidega kohtumenetluste käigus toimunud vestlused on lapse psüühikale 10 halvasti mõjunud – kuuldes, et isa jälle temaga suhelda soovib, on ta pinges ja nutab. Esindaja leiab, et lapse edasine survestamine kahjustab tema heaolu. Juhul, kui käesolev lepitusmenetlus ebaõnnestub ja kohus teeb sellekohase määruse, on lapse huvides suhtlusõiguse piiramine nii, et lapse ja isa kohtumised peatataks kuni F.C 12aastaseks saamiseni. Nende nelja aasta jooksul, mil laps ei tunneta enam talle avaldatavat survet ja ühtlasi suudab vanemaks saades oma perekonnas tekkinud olukorda ja selle põhjusi paremini mõista, võib ta suure tõenäosusega soovida oma isa tundma õppida. Kui isa tõepoolest tahab oma tütrega suhelda ja lähedaseks saada, siis on need aastad talle täiendavaks võimaluseks vene keele õppimiseks.
  12. R.I kohtule esitatud arvamuses oli seisukohal, et lapsele määratud esindaja avalduse osas seisukoha kujundamisel ei järginud lapse parimatest huvidest juhindumise põhimõtet. Määratud esindaja seisukoht ei rajane tuvastatud asjaoludel, vaid U.S ja Lasnamäe Linnaosavalitsuse töötajate sõnadel. Määratud esindaja ei soovinud suhelda R.Iga, leides põhjendamatult, et temal pole ühist suhtluskeelt, määratud esindaja nimetatud põhjus on otsitud. R.Il on lepinguline esindaja advokaatide hulgast ning advokaadibüroo töötajad saaksid olla abilisteks määratud esindaja ja R.I suhtlemisel. Samuti R.I oskab ennast väljendada vene keeles, mida tõenäoliselt oskab ka lapsele määratud esindaja. On ilmselge, et lapsele määratud esindaja suhtub R.Isse ebaobjektiivselt, mis takistab määratud esindajal ilmselgelt esitleda kohtule lapse parimaid huvisid. Ei ole üldse selge, mis asjaolud lubasid määratud esindajal asuda seisukohale, et lapse ja isa vahel ei ole olnud tekkinud lähedased suhted ja, et lapse ja isa kohtumised olid juhuslikud ja põgusad. R.I esitab kohtule videod, millelt on tuvastatav, et lapse ja isa vahel olid olnud väga soojad ja armsad suhted. R.I käitus vastavalt käesolevas tsiviilasjas sõlmitud kompromissile. U.S tegevuste tõttu on laps R.Ist võõrdunud, mis ei ole aga lapse parimates huvides. U.S sihipäraselt takistab aastast 2018 lapse ja R.I suhtlemist ning R.I juba viiendat aastat otsib abi oma lapsega suhelda saamiseks nii kohtult kui ka lastekaitsetöötajatelt. Määratud esindaja seisukoha kujundamisel jättis täielikult arvestamata nii rahvusvaheliste õigusaktide kui ka Eesti riigisiseste õigusaktidega lapsele tagatud õigust säilitada oma isiklikud suhted lahus elava isaga. Isegi asjaolu, et R.I ei oleks osanud vene keelt üldse, ei anna mingit põhjust piirata R.I suhtlusõigust lapse suhtes. R.I ei ole ohtlik lapse jaoks ning tema ei ole kunagi ohustanud lapse heaolu. Vastupidi, R.I tegi kõike endast sõltuvat, et olla lapsega koos rohkem aega, jäi elama Eestisse ja isegi hakkas õppima vene keelt nagu nõudis seda U.S Asjaolu, et R.I nõuab lapsega suhtlemist, ei ole eelduseks piirata R.I suhtlusõigust lapse suhtes. Vastupidi, 5 aasta jooksul on saanud tõenäoliseks see fakt, et U.S sihipäraselt kahjustas lapse ja R.I suhteid, mille tagajärjel võõrdus laps oma isast. Seega leiab R.I, et määratud esindaja seisukoht ei rajane ühelgi õigusnormil ega kohtupraktikal ning ilmselgelt määratud esindaja lähtub eelkõige lapse ema U.S huvidest, aga mitte lapse huvidest ja õigusest säilitada oma isaga suhteid. Sel põhjusel avaldaja palub jätta arvestamata lapsele määratud esindaja seisukohta lapse ja R.I suhtlemise reguleerimise osas. R.I pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et kogu U.S seisukoht koosneb R.I mustamisest. U.S poolt esitatud asjaolud on moonutatud ja tõendamata. Seisukohas U.S poolt pakutud suhtlemiskord ei ole täidetav eelkõige põhjusel, et R.I ei viibi Eestis püsivalt, vaid tuleb Eestisse vaheldumisi 2 kuuks, et suhelda lapsega. Samuti märgib R.I, et U.S pakutud suhtlemiskord on näilik ning on selge, et U.S eesmärk näidata kohtule, et tema justkui toetab lapse ja R.I suhtlemist. Kusjuures pakub U.S sellist suhtlemiskorda, mis oleks võimalik täita 11 tingimusel, et R.I peab püsivalt viibima Eestis. Samas viitab U.S enda poolt pakutavas suhtlemiskorras, et kogu suhtlemise kulg peab rajanema lapse soovil. R.I pöörab kohtu tähelepanu, et kõik toimumata kohtumised või suhtlemine SKYPE kaudu on U.S põhjendanud lapse ebasooviga. On tõenäoline, et U.S jätkab valitud viisi takistada lapse ja R.I suhtlemist. Muuhulgas märgib R.I, et laps sõltub U.S positsioonist, sest laps on U.Sga sõltuvussuhetes ning kindlasti tekkib lapsel lojaalsuskonflikt. Lapse ebasoovi on tekitanud U.S Lapsel pole mingit põhjust mitte soovida suhelda R.Iga, sest R.I ei ole kunagi teinud mitte midagi halba või ohustavat lapsele. U.S seisukohast on tuvastatav, et U.Sl pole valmidust koostööks R.Iga ning samuti ei soovi U.S austada nii lapse kui ka R.I õigusi ja huve. U.S takistab varem sõlmitud kompromissi täitmist ja suunab lapse igal pool väita, et tema (laps) ei soovi R.Iga suhelda. Arvestades väljakujunenud olukorda on R.I seisukohal, et on alus käesolevas menetluses kohaldada kohtu poolt abinõud ning piirata U.S isikuhooldusõigust lapse suhtes PKS § 134 lg 1 alusel, võttes U.Slt otsustusõiguse lapse ja R.I suhtlemist puudutavas küsimuses ning määrata lapsele PKS § 209 lg 1 alusel erieestkostja, kes aitab lapsel taastada R.Iga suhteid ning lõppude lõpuks saab laps saada isapoolset tugi, tähelepanu ja armastust. Sobiv erieestkostja kandidaat on Lasnamäe Linnaosavalitsus, kelle spetsialistid omavad vastavaid teadmisi ja oskusi lapsega suhtlemiseks, et luua lapsega vajalikku kontakti, selgitada isaga suhtluse vajadust ja suunata või osutada vajadusel lapse teenustele, mis on vajalikud lapse ja R.I suhtlemise tagamiseks.
  13. 10.03.2023 toimunud ärakuulamisel andis kohus R.Ile tähtaja lapsega suhtluskorra täpsustamiseks lähtudes R.I võimalustest lapsega suhelda. R.I teatas kohtule, et tal on võimalus käia Eestis 2 korda aastas ja jääda Eestisse kuni 1 kuuks. Seega R.I pakutav suhtluskord ei koorma last üldse ega mõjuta kuidagi oluliselt lapse elukorraldust, sest kohtumised ei kanna pikaajalist iseloomu. R.I palus muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaksmääratud suhtlemiskorda järgmiselt:
  14. Kui isa ei viibi Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt: 1.1.Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkavara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul. Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades 1 nädal ette. 1.2.Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise korraldamiseks.
  15. Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt: 2.1.Iganädalaselt suhtlevad laps ja teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-ni. Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 20.30 ema elukohta. Laps peab alates kella 18.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas. 2.2.Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab lapse kell 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema elukohta. Laps peab alates kella 15.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas. 12 2.3.Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt. Haiguse korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi. 2.4.Kui lapse ja isa kohtumine ei saa toimuda mõnel mõjuval põhjusel (lapse reisimine või lapsega seotud muu sündmus (võistlused, esinemine üritusel, olümpiaadid), siis ärajäänud kohtumine asendatakse kohtumisega muul päeval. Vanemad lepivad kokku e-posti teel kohtumise asendamise päeva, aja ja koha. 2.5.Seoses isa muutuva töögraafikuga teavitab isa ema oma Eestisse saabumisest niipea kui on võimalik. Viimase hetke muudatused on aktsepteeritavad. Lapse ja isa kohtumised antud juhul toimuvad vastavalt eeltoodud graafikule. 2.6.Punktis 2.
  16. nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumised asendatakse muude päevadega, kui isa viibib Eestis.
  17. Lapse ema, lapsele määratud esindaja ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitasid vastused isa ettepanekutele.
  18. Lapse isa lõplikes seisukohtades teatas, et ta jääb oma nõude juurde ja soovib, et kohus reguleeriks tema ja lapse suhtlemist nii nagu lapse isa pakkus 23.03.2023 menetlusdokumendis. Lapse isa tutvus 14.06.2023.a lapse ärakuulamise protokolliga. Lapse isa pöörab kohtu tähelepanu sellele, et lapse öeldust on tuvastatav, et lapsel ei ole tegelikkuses mingeid põhjusi isaga mitte tahta suhelda. Laps ei ole nimetanud mingit asjaolu, mille põhjal on võimalik asuda seisukohale, et laps koges midagi negatiivset isast. On aga tuvastatav, et laps on isast võõrdunud ja see on U.S (edaspidi lapse ema) tegevusetuse tõttu. Lapsel on isa kohta teadmine, kuid laps ei mäleta palju oma endise elu kohta. See tähendab, et lapse ema ei tegutse lapse identiteedi säilimiseks. Vastupidi, ema muutis sunniga ja tahtlikult lapse identiteeti nii, et enam ei seosta laps ennast isaga üldse. Laps põhimõtteliselt teatas kohtule, et isaga suhtlemine on temale vastutuseks pandud ning lapse ja isa suhtlemise korraldamises ema ei võtnud mingit osa. On märkimisväärne asjaolu, et 9-aastasele lapsele on pandud vastutus isaga suhtlemise korraldamisel. See on äärmiselt vastutustundetu tegevus ning see näitab, et ema ei ole tegelikult huvitatud lapse isaga kontakti säilimisest. Lapse ema on korraldanud lapsele hiina keele õppimise, kuid ei ole 5 aasta vältel teinud midagi selleks, et laps õpiks tema isa emakeelt. Isa emakeele õppimine soodustaks lapse ja isa suhtlemise arenemist. Laps õpib samuti koolis inglise keelt. Lapse isa oskab väga hästi inglise keelt ning laps ja isa saaksid suhelda inglise keeles. Lapse ema on kõikides kohtumenetlustes viidanud, et isa ja lapse suhtlus ei saa toimida isa puuduliku vene keele oskuse tõttu. Isa puudulik vene keele oskus ei ole eelduseks jätta suhtluskorda kindlaksmääramata. Lapse ja isa suhtlemiseks ühise keele leidmiseks peab panustama ema, kellega laps püsivalt elab. Juhul, kui ema ei takistaks nii pikka aega lapse ja isa suhtlemise toimimist, siis laps oskaks juba isa emakeelt – horvaatia keelt. Laps mäletab, et ta elas Horvaatias ja see tähendab, lapse isa suhtleski lapsega horvaatia keeles. Suhtlemise taastamiseks saavad isa ja laps hakata suhtlema inglise keeles. Lapse õigusele säilitada kontakt mõlema vanemaga viitab sõnaselgelt Euroopa Nõukogu lastega suhtlemise korraldamise konventsioon. Konventsiooni artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et „lapsel ja tema vanematel on õigus saada ja säilitada üksteisega regulaarne kontakt. Riigikohus tsiviilasja 2-16-9408 lahendis punktis 13.2 rõhutas, et lepitusmenetluse korraldamisel

§ 563

alusel ei saa kohus varasemat suhtluskorda tühistades jätta uut suhtluskorda määramata. Lapse isa palub kohut lahendada kujunenud olukorda ning kindlaks 13 määrata selliselt lapsega suhtluskorda, et oleks välistatud olukord, kui võidakse mitte täita kohtu poolt määratud suhtluskorda viidates lapse ebasoovile. See tähendab ei pea suhtluskord sisaldama sõnastust, et „suhtlemine toimub vastavalt lapse soovile“. Samuti palub lapse isa kohut mitte reguleerida suhtluskorda nii, et kohtumised toimuvad lapse vanemate kokkuleppel. Lapse isa on veendunud, et tema ja lapse ema ei suuda omavahel millestki kokku leppida. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 9. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lõikele 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse avalduse läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti.

  1. 18.10.2018 määrusega, mis jõustus 24.10.2018, Harju Maakohus määras:
  2. Kinnitada R.I´i ja U.S vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
  3. Kui isa viibib Eestis, suhtleb isa lapsega kahel tööpäeval nädalas. Isa võtab lapse teisipäeviti ja neljapäeviti kell 17.30 lasteaiast ja viib koju 19.
  4. Kui laps lasteaias ei viibi, võtab isa lapse lapse kodust. Kohtumiste juures viibib lapse ema või ema poolt nimetatud isik, kuni laps ja isa harjuvad. 1.
  5. Isa viib koos emaga ühiselt lapse kolmapäeviti lasteaeda. Isa ootab maja ees alates 7.
  6. 1.
  7. Laupäeviti läheb isa lapsega ja lapse emaga kell 11.00 lapse kodust balletitundi, mis kestab kuni 13.00, edasi suhtleb isa lapsega kuni 17.00 lapse ema juuresolekul. 1.
  8. Lapsevanemad peavad arvestama, et kokkusaamised peavad toimuma mõistlikult ja last säästval viisil ning arvestades lapse vanust, soove ja päevarežiimi. 1.
  9. Kui isa viibib jõulu esimesel pühal Eestis, on tal õigus lapsega kohtuda vähemalt 3 h. 1.
  10. Kui mingil põhjusel isa ja lapse kohtumisi graafikus märgitud ajal ei toimu, lepivad vanemad kokku ärajäänud kohtumiste asendamise. 1.
  11. Kui isa ei viibi Eestis, toimub isa ja lapse suhtlemine Skype teel kahel tööpäeval nädalas kell 19.00-19.30, päev lepitakse eelnevalt vanemate vahel kokku 1-2 päeva enne meili teel. 1.
  12. Lapse suhtlemine isaga Horvaatias toimub üks kord kahe aasta jooksul lapse ema osavõtul korraga vähemalt 10 päeva, isa tasub lapse ema ja lapse edasi-tagasi sõidukulud ja toidukulud. Jaanuarikuus ema ja isa lepivad kokku täpse reisi aja. 1.
  13. Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda vähemalt 2 tundi.
  14. R.I esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaks määratud suhtlemise korda. Tsiviilasja numbriks sai 2-19-
  15. Harju Maakohtu 19.04.2021 kohtumäärusega avaldus rahuldati. Tallinna Ringkonnakohus 14.09.2021 kohtumäärusega tühistas Harju Maakohtu 19.04.2021 määruse resolutsiooni p 1 koos selle punktide alapunktidega ja menetluskulude jaotuse osas ning saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 19.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset. Maakohus palus 12.10.2021 kirjas lapse isal teatada, kas ta jääb avalduse juurde muuta 18.10.2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi lapsega suhtlemise osas või soovib lepitusmenetluse läbiviimist. Avaldaja teatas 05.11.2021, et tingituna lapse ema käitumisest on 14 vajalik algatada lepitusmenetlus. Avaldaja esitas 22.11.2021 kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Maakohus jättis 25.11.2021 määrusega avalduse lapsega suhtlemise korra muutmiseks läbi vaatamata (p 1), määras anda lapse isa 22.11.2021 täpsustatud avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks menetlemiseks lepitusmenetlusena tsiviilasja nr 2-18-12324 raames (p 2) ning jättis menetluskulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda, avaldaja kanda (p 3). Tallinna Ringkonnakohus 08.06.2022 määrusega tühistas maakohtu 25.11.2021 määruse menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jättis Ringkonnakohus maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata, kuid muutis selle põhjendusi. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse Harju Maakohtu resolutsiooni p 2 vaidlustamise osas läbi vaatamata. Harju Maakohus 01.06.2022 kohtumäärusega peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-18-12324 kuni tsiviilasjas nr 2-19-10498 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilasja nr 2-19-10498 lõpplahend jõustus 28.06.
  16. Harju Maakohus 07.10.2022 määrusega uuendas tsiviilasja nr 2-18-12324 menetluse.
  17. Lepitusmenetlus on iseseisev hagita menetlus

§ 475lg 2 mõttes.

Selline hagita menetlus algatatakse

§ 563

lg-st 1 tulenevalt pärast lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse jõustumist või notariaalselt tõestatud vormis kokkuleppe sõlmimist juhul, kui üks vanematest leiab, et teine vanem rikub kas eelnimetatud kohtumäärust või kokkulepet. Juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, peab maakohus tegema määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja ühe

§ 563lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest.

  1. Isa esitas kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks ja lapse ema suhtes sunnivahendite rakendamiseks, sest lapse ema rikub lapsega suhtlemist korraldavat maakohtu 18.10.2018 määrust. Isa palus kohtul algatada lepitusmenetlus ja lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaksmääratud suhtlemiskorda. Kohus andis 10.03.2023 ärakuulamisel isale tähtaja lapsega suhtluskorra täpsustamiseks lähtudes isa võimalustest lapsega suhelda. Isa palus 23.03.2023 menetlusdokumendis muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaksmääratud suhtlemiskorda järgmiselt:
  2. Kui isa ei viibi Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt: 1.1.Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkavara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul. Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades 1 nädal ette. 1.2.Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise korraldamiseks.
  3. Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt: 2.1.Iganädalaselt suhtlevad laps ja teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-ni. Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 20.30 ema elukohta. Laps peab alates kella 18.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas. 2.2.Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab lapse kell 15 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema elukohta. Laps peab alates kella 15.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest ning ootama isa viibimiskohas. 2.3.Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt. Haiguse korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi. 2.4.Kui lapse ja isa kohtumine ei saa toimuda mõnel mõjuval põhjusel (lapse reisimine või lapsega seotud muu sündmus (võistlused, esinemine üritusel, olümpiaadid), siis ärajäänud kohtumine asendatakse kohtumisega muul päeval. Vanemad lepivad kokku e-posti teel kohtumise asendamise päeva, aja ja koha. 2.5.Seoses isa muutuva töögraafikuga teavitab isa ema oma Eestisse saabumisest niipea kui on võimalik. Viimase hetke muudatused on aktsepteeritavad. Lapse ja isa kohtumised antud juhul toimuvad vastavalt eeltoodud graafikule. 2.6.Punktis 2.
  4. nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumised asendatakse muude päevadega, kui isa viibib Eestis.
  5. Lapse ema vastuses isa 23.03.2023 ettepanekutele leidis, et kohtuda lapsega 2 korda aastas on isa valik, selleks on vaja varasem kokkuleppe, millal isa saab aasta jooksul Eestit külastada ning täpsustav kokkuleppe nt 3-4 nädalat ette, millal ta 100% tuleb. Suhtlemiseks interneti teel isa peab lapse huvi äratama ning kasutama erinevaid programme lapsega suhtlemiseks. Samuti on välistatud variant ema poolt lapse sundimine isaga 15 min järjest video kaudu suhelda. Isa külastamine kuu jooksul Eestis ei tohi oluliselt mõjutada lapse igapäeva elu, kooli ning huviringe. Isa peab Eestis oleku ajal võtma osa lapse kasvatamises samamoodi nagu ema, ehk võtma osa lapse igapäevasest elus ja tegevusest, mitte ootama, kui laps on vaba kõikidest huviringidest ja koolist. Tuleb arvestada lapse sooviga ja tahtega. Juhul kui isa saab lapsega kontakti ning laps soovib ja tahab isaga rohkem aega veeta, siis see on väga positiivne tulemus, kuna isa saab maksimaalsel võimalikul viisil osaleda lapse kasvatuses ning igapäevases elus.
  6. Lapsele määratud esindaja leidis, et isa pole arvestanud lapse kooliväliste tegevustega ja ka õppimiseks kuluva ajaga. Isa pakutud suhtluskord ei järgi lapse parimaid huve ja ainuüksi seepärast tuleb isa avaldus jätta rahuldamata. Tuleb arvestada ka lapse poolt esindajale ja oma emale öelduga, et ta pole mingil juhul nõus isaga kahekesi aega veetma. Laps selgitas, et isa on temale võõras ja ta kardab teda. Laps ei saa isa jutust aru ja neil polegi omavahel millestki rääkida. Kuna lepitusmenetlus ebaõnnestus, siis esindaja jäi oma 30.01.2023 esitatud arvamuse ja selles toodud põhjenduste juurde - arvestades F.C parimaid huve peatada tema kohtumised isaga kuni lapse 12-aastaseks saamiseni.
  7. Lasnamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et lapse isa taotlus ei ole lapse huvidest lähtuv. Lapse isa poolt tehtud ettepanekud kuidas lapsega suhelda, tuleks eelkõige arvestada lapse soovide ja vajadustega. Lapse isale on korduvalt soovitatud muuta lapsega suhtlemise algatamist paindlikumaks, arvestades lapse soovide ja arvamusega. Lapsel puudub isaga regulaarne kontakt ning ta on võõrandunud isast. Isa soov, et laps veedaks aega, siis kui isa on Eestis, tuleks lähtuda lapse soovist, tahtest, päevaplaanidest, kohustustest ja huvialadest. Lasnamäe Linnaosa Valitsus soovitab lapse isal näidata initsiatiivi, luua ise kontakt lapsega, emotsionaalse sideme taastamiseks. Lapsega suhtlemine peaks olema sunnivaba, kus laps tunneks end turvaliselt. 17.

§ 563

lg 5 kohaselt peab kohus püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Vanemad kokkuleppele ei jõudnud. Kohus märgib täiendavalt, et vanematel on võimalik osaleda nõustamisel omal algatusel, kui nad tunnevad selleks valmisolekut. Kuna vanemad ei jõudnud lapsega suhtlemise korraldamises kokkuleppele, peab kohus tegema 16 määruse lepitusmenetluse ebaõnnestumise kohta ja vähemalt ühe

§ 563lg 7 p-des 1-3 nimetatud otsustustest.

Kohus ei ole seotud vanemate taotlusega konkreetse abinõu kohaldamise osas. Kohus lähtub abinõu kohaldamisel lapse huvidest. 18.

§ 563

lg-st 7 tulenevalt, kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1)milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2)millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3)milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 19. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. PKS § 123 lg 1 järgi peab kohus lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(

  1. te)hooldusõigust, vanema (
  2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Lastekaitseseaduse § 5 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid, igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ja õigus väljendada oma vaateid. Kohus kuulas lapse ära. Laps teadis, et isa elab Horvaatias, isa käis Eestis paar aastat tagasi ja siis ta rääkis isaga paar sõna, rohkem rääkis isa. Hetkel ta isaga ei suhtle ja blokeeris isa skypes, kuna ei tahtnud isaga rääkida. Isaga ei ole tal ühiseid asju millest rääkida ja ta ei tunne isa. Laps ei tea kas isa on vahepeal Eestis käinud ja kas vanemad suhtlevad omavahel. Peale kooli käib ta huviringides: tantsimas, kunstiringis, inglise ja hiina keelt õppimas. Huviringid toimuvad päevasel ajal. Laps ei taha isaga kohtuda, aga ta ei karda isa. Ema on talle öelnud, et lähme jalutame koos isaga, aga laps ei tahtnud. Ta ei taha isaga suhelda ka siis kui ema oleks koos nendega. Laps teab mingeid sõnu inglise keeles, eesti keeles ja hiina keeles. 20. Üldjuhul ei saa suhtluskorra rikkumiseks pidada seda, kui vanem ei kohtu lapsega nii suures mahus, kui see on suhtluskorraga talle võimaldatud. Rikkumiseks tuleb pidada seda, kui lahuselavale vanemale ei tagata lapsega ühist aega sellises mahus, nagu suhtluskorra määrus ette näeb. Ema on kogu menetluse ajal esile toonud, et tema lapse ja isa suhtlemist ei takista, aga laps ise ei soovi isaga suhelda. Kohus ei pea võimalikuks jätta isaga edaspidiste kohtumiste üle otsustamine lapse kanda. Lapse tahe ja lapse parimad huvid ei ole sünonüümid. Isale ei saa ette heita, et ta soovib oma lapsega kohtuda kas Skype teel või Eestis viibides. Kohus ei ole tuvastanud, et laps kardaks isa. Kohus leiab, et seni kuni isa ohtlikkus ei ole tõendatud, tuleb eeldada, et isa ei kujuta lapsele ohtu. Laps kinnitas ärakuulamisel, et ta ei taha isaga suhelda, aga ta ei karda isa. Kohus leiab, et isegi kui isa ja lapse suhe on saanud kannatada seetõttu, et nad ei ole pikka aega erinevatel põhjustel regulaarselt kohtunud, tõhusaim viis isa ja lapse suhete taastamiseks ja hoidmiseks on lahuselava vanemaga kontakti suurendamine. Isa ja laps saavad suhelda kas vene või inglise keeles. Ema heidab isale ette, et miks ta pole ära õppinud vene keelt, isa leiab, et hiina keele asemel võiks laps õppida horvaatia keelt. Kohus ei pea 17 põhjendatuks lapsele määratud esindaja ettepanekut peatada isa ja lapse suhtlus kuni lapse 12aastaseks saamiseni. Kui laps veel mitu aastat ei saaks isaga suhelda ja kohtuda, unustaks ta oma isa täielikult. 21. Ema peab täiskasvanuna mõistma lapse emotsioone, vajadusel last veenma ja tegema enda poolt kõik mõistliku, et kohtu määratavat suhtluskorda täita. Kohus on veendunud, et ema saab sellega hakkama ja seetõttu ei ole põhjendatud isa taotlus ema isikuhooldust piirata ja määrata isa ja lapse suhtlemise korraldamiseks erieestkostja. 22. Kohus tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. Maakohus on 18.10.2018 kinnitanud vanemate vahel sõlmitud kompromissi. Teadupärast saavad pooled kompromissis sätestada tingimusi, mille määramiseks sisulise suhtluskorra kohtulahendiga kohtul pädevus puudub. Kohus ei saa suhtlemiskorras määrata, et isaga suhtlemine toimub üksnes lapse nõusolekul ja arvestades lapse soovidega. Mõlemad vanemad peavad tegema jõupingutusi, et laps sooviks kohtu poolt kehtestatavat suhtluskorda täita. Kuigi vanemad ei saa toimida selles vanuses lapse puhul selgelt vastu tahtmist, siis mil viisil laps suhtleb lahuselava vanemaga ei saa panna lapse otsustada. 23. Kohus leiab, et lapse isa poolt 23.03.2023 menetlusdokumendis soovitud suhtluskord on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole isa ettepanek, et laps peab alates kell 18.00-st olema vaba kõikidest huvitegevustest ja muudest üritustest (ettepaneku p 2.1 viimane lause ja p 2.2. viimane lause). Kohus mõistab, et isal on võimalus käia Eestis kahel korral aastas, kuid isa ei saa nõuda, et laps sel ajal jätaks ära kõik huvitegevused ja muud üritused. Isa peab tagama temaga viibiva lapse osalemise huviringides ja muudel üritustel. Isa leiab, et muutuva töögraafikuga seoses teavitab ta ema Eestisse saabumisest niipea kui on võimalik ja viimase hetke muudatused on aktsepteeritavad (ettepaneku p 2.5). Isa töögraafik ei saa olla nii muutuv, et ta ei teaks ette Eestisse tulekust vähemalt kuu aega. Seega on põhjendatud, et isa teavitab ema Eestisse tulekust esimesel võimalusel, kuid vähemalt kuu aega ette. Isa leiab, et kui lapse ja isa kohtumine ei saa toimuda mõnel mõjuval põhjusel (lapse reisimine või lapsega seotud muu sündmus (võistlused, esinemine üritustel), siis ärajäänud kohtumine asendatakse kohtumisega muul päeval ja vanemad lepivad kokku e-posti teel kohtumise asendamise päeva, aja ja koha (ettepaneku p 2.4). Kohus leiab, et kui isa on teavitanud enda tulekust piisavalt ette, siis laps ei reisi sel ajal. Kui isa on Eestis, saab ta osaleda nii võistlustel kui üritustel. Kohus lisab kuidas toimub vanemate vahel suhtlus ja millal loetakse vanemate vahel kokkulepped sõlmituks. Isal tuleb Eestisse tuleku planeerimisel edaspidi lähtuda määratavast suhtluskorrast. Samas iga suhtluskorra puhul tuleb arvestada, et asjaolud võivad aastate jooksul muutuda ja kõike ei olegi võimalik ette näha. 24. Kohus muudab Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kinnitatud lapse vanemate vahel kompromissina kokkulepitud isa ja lapse suhtlemiskorda ning määrab uue suhtluskorra: Kui isa ei viibi Eestis, suhtlevad laps ja isa järgmiselt: Laps ja isa suhtlevad suhtlustarkvara Skype kaudu 2 korda nädalas ema juuresolekul. Vanemad lepivad kirjalikult e-posti teel kokku suhtlemise päevades ja kellaaegades 1 nädal ette. Juhul, kui laps loobub suhtlemast isaga, siis emal ei ole lubatud lõpetada vestlust arvutiprogrammis selleks, et isa vähemalt 15 minuti jooksul pöördub lapse poole suhtlemise korraldamiseks. 18 Kui isa viibib Eestis, siis suhtlevad laps ja isa järgmiselt: Iganädalaselt suhtlevad laps ja teisipäeviti ja neljapäeviti kella 18.00-st kuni 20.30-ni. Nimetatud päevadel võtab isa lapse kell 18.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 20.30 ema elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja muudel üritustel osalemise. Iganädalaselt suhtlevad laps ja isa laupäeviti kella 15.00-st kuni 19.30-ni. Isa võtab lapse kell 15.00 tema viibimiskohast ning toimetab lapse tagasi hiljemalt 19.30-ks ema elukohta. Isa tagab lapse huviringides ja muudel üritustel osalemise. Tähtpäevadel ning haiguse korral toimub lapse ja isa suhtlemine graafikujärgselt. Haiguse korral võib kohtumine ära jääda, kui raviarst määrab lapsele voodirežiimi. Isa teavitab ema Eestisse tulekust esimesel võimalusel, kuid vähemalt 1 kuu ette. Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (eelistatult ekiri/SMS). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks kui vanemad kinnitavad teisele vanemale selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. 25. Isa on palunud reguleerida määruse täitmist selliselt, et kohtutäituril on õigus määrata suhtluskorda rikkuvale emale sunniraha. Sunniraha määramine koormab kohustatud isikut kõige vähem, mida kohus peab käesoleval juhul piisavaks. Sunniraha määramisel ei ole otsustava tähendusega see, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks. 26. Riigikohus on 30.05.2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, punktis 15 pidanud vajalikuks juhtida menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus. Seega peab vanem oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra või muudaks kindlaksmääratud suhtlemiskorda. Menetluskulude jaotamine 27.Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lõike 1 esimese lause järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita menetlus) ja seda et kohus rahuldas isa nõuded osaliselt, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetlusosaliste menetluskulud (välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud) rahaliselt kindlaks määrata. Lapsele riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 19 Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2024. a määrusega nr 218-12324. 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.